Turu solkimine

[aga äkki]

Paberil võib ju 2*2 =4 olla aga tegelik laoseis võib 1 olla.Asja mõjutab siin 3.osapool ehk parasiit,mis on nähtamatu väike loom aga võb lagundada suure tugeva organismi.Kui möödunud sajandi algul tehti ühes euroopa riigis parasiidi tõrjet,olid nii tööandjad,kui võtjad tulemusega väga rahul!

[Külaline]

Madis - ära demagoogitse ! Põhjamaine heaolu on saavutatud suuresti tänu AÜ-tele; pigem siiski põhjamaisele solidaarsusele rajanedes.
[/quote] Kui möödunud sajandi algul tehti ühes euroopa riigis parasiidi tõrjet, olid nii tööandjad, kui võtjad tulemusega väga rahul![/quote] Kui juba "prääksusid", siis paluks konkreetset "eeskuju".
Möödund sajandi algus toob meelde - NSVL ja natsi Saksamaaa?
Parasiit on minu hinnangul "praht-ettevõtlus". Lisaks idiootne arusaam, et iga "ieuro" on investeering
mis siin pööritatakse.
Imelik.

[madis64]

Madis - ära demagoogitse ! Põhjamaine heaolu on saavutatud suuresti tänu AÜ-tele; pigem siiski põhjamaisele solidaarsusele rajanedes.

Siin pole demagoogiast lõhnagi, pigemini tegemist dialektilise materialismi põhitõe realiseerumisega s.t. iga asi muutub oma arengus iseenda vastandiks.

AÜ-de tegevusel tõsteti töötajate heaolu (loe "võimalikult rohkem palka võimalikult vähema tööga") möödunud aastakümnete jooksul suhteliselt kõrgele tasemele ja enne euroliiduga liitumist ei olnud ettevõtjal kapitaliliikuvuspiirangute, olematu tööjõuliikuvuse, tollipiirangute jne. tõttu muud teha kui vaikselt hambaid krigistada ja üritada oma toote eest suuremat raha turul saada (mis neil tol ajal ka suhteliselt hästi õnnestus).

Kuid siis tulid euroliit ja globaliseerumine ning ühtäkki hakkas põhjamaade heoaolu tegelikele kinnimaksjatele (s.t. kolmandates riikides elavatele lõpptarbijatele) selguma, et samu tooteid saab ka oluliselt odavamalt kätte ning ei pea tingimata selleks soome-rootsi töötaja heaolu edasist kasvu tagama. Ainult sealsed ametiühingud vist ei ole seda veel ära jaganud ja jätkavad vanas vaimus oma võitlusega.
Ja tehased aina sulguvad ja süüdi on selles loomulikult "poola torumees" ...

[Imelik]

...samu tooteid saab ka oluliselt odavamalt kätte...

Seega loen sinu postitusest välja, et tehnoloogia varastamist ning orjatöö rakendamist (koos paratamatu toote kvaliteedi langusega) on tarbija nõus kinnimaksma küll? Kui jätkusuutlik on selline suhtumine, näitab paraku ainult aeg.

[madis64]

...samu tooteid saab ka oluliselt odavamalt kätte...

Seega loen sinu postitusest välja, et tehnoloogia varastamist ning orjatöö rakendamist (koos paratamatu toote kvaliteedi langusega) on tarbija nõus kinnimaksma küll?

Ära nüüd lahmi - kõik rahvusvahelised kontsernid on Aasias oma tehased püsti pannud ning patendipuhtuse järelevalve toimib euroliidu raames üsna tugevalt - ei õnnestu siis ei "orjatöö" ega varastatud tehnoloogiaga siiakanti suurt midagi müüa.

Kvaliteedilanguse kohta - oma isikliku arvamuse kohaselt on see tegelikult tootjate poolt planeeritud trend, mis ei sõltu tootevalmistaja asukohariigist.
Tootjatele lihtsalt selgus, et nende poolt valmistatava kvaliteetse kauba tööiga on niivõrd pikk, et neil ei õnnestu täidetud turgudel enam uusi mudeleid müüa (võta näiteks kasvõi üle 20-aastased Volvod, mida soomlane-rootslane ei suuda kuidagi välja vahetada, sest uus on kallis ja vana veel töötab küll).
Kui kriitiline mass tootjaid sellele järeldusele jõudis, siis hakati 90-tel tasahilju toodete üldist kvaliteedistandardit allapoole laskma, et toote ostuhinda langetada (tulemuseks turuosa kasvatamine, mis aktsionäridele igati meelepärane on) ning varuosade/hooldusteenusega müügikasumist saamata jäänud raha ikkagi "koju tuua".

[vuuk]

Kui kriitiline mass tootjaid sellele järeldusele jõudis, siis hakati 90-tel tasahilju toodete üldist kvaliteedistandardit allapoole laskma, et toote ostuhinda langetada (tulemuseks turuosa kasvav)

Kus-juures...
Ma ei tea, võibolla see on lihtsalt kokkusattumus, aga viimasel ajal tundub, et osa tootjaid paigaldavad enda tootesse tarkvara, mis pärast garantiiaja möödumist toote tuksi keerab.

[dumbuser]

Seega loen sinu postitusest välja, et tehnoloogia varastamist ning orjatöö rakendamist (koos paratamatu toote kvaliteedi langusega) on tarbija nõus kinnimaksma küll? Kui jätkusuutlik on selline suhtumine, näitab paraku ainult aeg.

Jah, kõik mis mujal tehakse on raudselt varastamine ja orjatöö. Mingeid muid võimalusi pole olemas. Vbl on raske aru saada aga tegelikult on ka kohti kus inimesi on lihtsalt liiga palju. Ja kuna nad ise vabatahtlikult ära ei kõnge siis käib pidev võitlus selle nimel, et üldse elus püsida. Selle käigus tehakse ka asju odavama hinnaga. Jah kvaliteet ka langeb aga mitte alati. Jätkusuutlikkuse koha pealt võiks seesama tarbija peeglisse vaadata.

[rokikas]

Et energia jäävuse seadus koos ühendatud anumate seadusega seni veel kehtib, 2 korda 2 on ikka veel 4 ja ülesvisatud kivi kukub tavaliselt maha?

Kui tööline kulutab töö tegemiseks 30% rohkem energiat siis tihtipeale palk tõuseb tal vaid 10%. Kuidas see energia jäävusega ning ühendatud anumatega kokku läheb?
2 korda 2 on täpselt nii palju kuivõrd raamatupidamislikult on kasulik näidata.
Üles visatud kivi kukub tavaliselt ...varbale.

[madis64]

Kui tööline kulutab töö tegemiseks 30% rohkem energiat siis tihtipeale palk tõuseb tal vaid 10%. Kuidas see energia jäävusega ning ühendatud anumatega kokku läheb?

Kõik nähtused siin ilmas ei pea iga seaduse alla käima:

- energia jäävuse seadus tähendab seda, et tasuta lõunaid ei ole olemas ning ühtede (kõrgendatud) heaolu peavad suletud süsteemis teised kinni maksma;
- ühendatud anumate seadus tähendab seda, et eraldi kaussides võib supp olla soolasem või magedam, kuid suures supipotis või jämedate torudega ühendatud tõrtes tasemed ühtlustuvad.

Töölisest ja 30% suurema energiaga töötamisest - siin on kaks võimalust, kas tööline ei töötanud enne täie intensiivsusega või töötab ta suure ülekoormusega, mis jätkusuutlik ei ole. Kummalgi juhul ei pea ma õigeks seda samavõrd suurema tasuga hüvitada.

[rokikas]

Töölisest ja 30% suurema energiaga töötamisest - siin on kaks võimalust, kas tööline ei töötanud enne täie intensiivsusega või töötab ta suure ülekoormusega, mis jätkusuutlik ei ole. Kummalgi juhul ei pea ma õigeks seda samavõrd suurema tasuga hüvitada.

Nii et sina kui firmaomanik saad küll täna 30% rohkem kasu kui eile aga tööline saab oma rabelemise eest .....infarkti?

[madis64]

Nii et sina kui firmaomanik saad küll täna 30% rohkem kasu kui eile aga tööline saab oma rabelemise eest .....infarkti?

Asetudes firmaomaniku positsiooni - jah,saan küll täna 30% rohkem tulu, kuid "ülehomme" on see tööline "omadega läbi" ning tuleb hakata temale asendust otsima, seda koolitama jne. jne. - ma ei pea sellise mahviga (ülekoormusega) töötegemise stimuleerimist õigeks.

Samas on alati olnud teatud hulk inimesi, kes suudavad mingil ajaperioodil (nooremas eas tavaliselt) 1,5...2-kordse koormusega vehkida, kuid siis on ehk lihtsam vääriline raha välja teenida enamas kui ühes töökohas töötades (ei ole ülemusel liialt pinnuks silmas).

[Külaline]

Madis 64 arvamusega täiesti nõus. Tükitöö puhul sõltub küll efektiivsus inimesest ja sel juhul makstakse ikkagi tüki pealt, samas tuleb hoida piirides töö aega. Ühekordne pingutamine annab ainult lühiajalist efekti ja hiljem töötab vastu.
Ajatööna ületunnitöö on selgelt kahjulik. Tööefektiivsus langeb märgatavalt ja kindlasti on see tööandjale kulukam.

[Külaline]

Ära nüüd lahmi .....

Vahet pole, see teema on oma algsest mõttest kandunud juba ammu "elu-filosoofia radadele". Ma lihtsalt ei väsi üllatumast- kuidas "millimeetrimees" propageerib arengumaade majandusmudelit ja ühiskonnakorraldust, eelistades seda arenenud riikide omale?
Indiviidi käsitlemist ühel juhul ülimuslikult ( tema vabadust teenida rohkem kasumit) ja teisel juhul
tükina "kasumi teenimiseks" (kui paratamatust ja rahvusliku rikkuse eeltingimust) ma parem ei kommenteeri.
Imelik.

[madis64]

Ära nüüd lahmi .....

Vahet pole, see teema on oma algsest mõttest kandunud juba ammu "elu-filosoofia radadele".

Elu filosoofia üle võib arutleda - see on sisu küsimus. Lahmimine on vormi küsimus.

Ma lihtsalt ei väsi üllatumast- kuidas "millimeetrimees" propageerib arengumaade majandusmudelit ja ühiskonnakorraldust, eelistades seda arenenud riikide omale?

Ehk täpsustad, milles seisneb minu poolt propageeritav "arengumaa majandusmudel" ja milles seisneb "arenenud riigi ühiskonnakorraldus", millele ma nagu vastu olen?

Enda arvates olen ma vastu jätkusuutmatule illusioonides ja üle jõu elamisele, mis paljudele inimestele ihaldatud eesmärgina - "põhjala-mudelina" - silme ees kipub terendama - selle dünaamika on selgelt negatiivne s.t. heaolutase langeb.

Indiviidi käsitlemist ühel juhul ülimuslikult ( tema vabadust teenida rohkem kasumit)

See kunst on kapitalistlikus ühiskonnakorralduses suhteliselt kõrgele arendatud juba enne meie liitumist tolle leeriga.

ja teisel juhul tükina "kasumi teenimiseks" (kui paratamatust ja rahvusliku rikkuse eeltingimust) ma parem ei kommenteeri.

Kommenteeri ikka - igaüks meist müüb oma oskuseid ja osaleb kellelegi "kasumi" teenimises - kuidas sa alternatiivset ühiskonnakorraldust ette kujutad?
Et kõik tantsivad ringis rõõmsalt kaera-jaani ning taevast laskub alla võluväel pudrumägi, mille tantsijad sõbralikult võrdselt üksteise vahel ära jagavad pakkudes esmalt naabrile ja alles siis võttes ülejäägid endale?

Ah, soo - ja mis need "millimeetrid" siia puutuvad - et kui argumendid otsas, tuleb sildistama hakata?

[madis64]

Jäid juhuslikult ette turuosaliste ametlikud seisukohad, mida Äripäev lahkelt vahendab:

http://www.e24.ee/750366/merko-huvi-uut ... tu-puudub/

"Turule jäänud vähesed tellijad naudivad Merko hinnangul oma positsiooni ning karmistuvad töövõtjatele esitatavad nõudmised garantiidele ja maksetähtaegadele ja kasvab koormus ettevõtete käibevahenditele. Üha määravamaks muutub ettevõtete võimekus tulla toime likviidsuse ja rahavoogude juhtimisega.

Sisendhindade suure volatiilsuse tõttu on projektide eelarvestamine ja planeeritud kuludega valmis ehitamine endiselt keeruline ning toob endaga kaasa täiendava riski fikseeritud hindadega ehituslepingute täitmisel."

Enda rumalas ajus hakkasid sellist teksti lugedes idanema järgmised küsimused:

"Sisendhindade suure volatiilsuse tõttu" - kas muudes tootmisvaldkondades on sisendite hinnad kivisse raiutud, et seal hakkama saadakse?

"karmistuvad ... nõudmised garantiidele ja maksetähtaegadele" - kas auväärt ehitusfirma arvates on maailmas olemas tegevusvaldkonda, kus need nõudmised lõdvemaks muutuvad

"võimekus tulla toime likviidsuse ja rahavoogude juhtimisega" - et jumal hoidku küll, kuid nüüd tuleb natuke ajusid liigutama hakata ning ei saagi suvalise objekti rahaga teist suvalist objekti süüdimatult kinni maksta?"

"on ... ehitamine endiselt keeruline ning toob ... kaasa ...riski lepingute täitmisel" - kui palju võib üles lugeda selliseid valdkondi, kus tegevus toimub avatud eelarvega?

Siin oleks tegelikult pakkuda välja ainult üks võimalik lahendus - asjaosalised loobuvad mõneks ajaks ehitamisest kui äärmiselt alamakstud tegevusvaldkonna ülimalt solvatud esindajad - siis pole vaja ei garantiidele mõelda ega pakkumise täitmisega oma pead vaevata.

[rokikas]

Natuke ka positiivset - "Nõudluse vähenemisest tingituna võib Merko hinnangul oodata tulevikus globaalsete sisendite, näiteks terase ja naftaproduktide odavnemist. See võib lühiajaliselt parandada juba sõlmitud ehituslepingute kasumlikkust."

[rokikas]

"Mu daamid ja härrad,
Oluline on vastastikune austus."

"Sõbrad, prooviks nüüd asjast rääkida sõimamata, solvamata, ironiseerimata, kirumata. Asjalikult. See kehtib kõigi puhul. See käib nii poliitikute, ametnike, parlamendiliikmete, põhiseaduslike institutsioonide esindajate kui ka meedias ilmunud tekstide kohta. Lahendame probleeme, ärme tekita neid juurde läbi solvangute ja solvumiste, läbi sõimu ja sõimamise.
Jahutagem oma emotsioone. Mõelgem oma sõnapruugi üle. Järgigem Immanuel Kanti: kas see, mida me peame endale sobivaks, sobib ka siis, kui nii teevad kõik.
Kui lärmi on vähem, kuuleme häirekella paremini, kui see ühel hetkel päriselt kõlama hakkab.
Mu daamid ja härrad,
Üks häirekell Eestis, mille kõla kuuleme imelikult vaiksena, on arusaam eetikast. Kas me tõesti arvame, et kõikelubatavus on osa vabadusest? Või tuleneb ükskõiksus eetika suhtes sellest, et me pole enam suured kirikuskäijad? Mõni aeg tagasi võis lugeda ajakirjast Akadeemia, et me pigem usume üleloomulikesse jõududesse. Aga nende moraalikoodeks on senini mõistatus.
Kahetsusväärselt laialt on levimas arusaam, et seni, kuni mingi tegu pole kohtus, suisa Riigikohtus karistuse saanud, siis on see lubatud. Et ebaeetilisele käitumisele ei tohiks anda hinnangut. Pidage meeles, süütuse presumptsioon tähendab seda, et enne kohtuotsust ei mõista me inimest süüdi, aga meil on õigus ja kohustus taunida ebaeetilist käitumist.
Kui ilma kohtuotsusteta ei suudeta eetikas orienteeruda, läheb elu Eestis väga raskeks. See on pahelise legalistliku eetika kõrgeim aste: juriidilisi nippe kasutades suudab keegi kedagi petta ja see pole taunitav."

"Pidagem empaatiast, viisakusest, teiste seisukohtade austamisest lugu ka siis, kui me ise pole nende arvamustega nõus."
http://www.maaleht.ee/news/uudised/arva ... d=63971159

Eks igaüks nopib omale olulise sealt kõnest välja.

[Külaline]

Proovime siis "sõpradele" antud õpetuse järgi.

Ära nüüd lahmi ... Lahmimine on vormi küsimus

Piraattootmine-tehnoloogia ja autorluse vargus, tootmine hoolimata keskkonnast ja inimestest, koduturgudel toote päritolu varjamine. Kas oman tõestust? Vastus- ei. Lahmin? Nõus, polegi muud väitnud. Oponent on midagi tõestanud, et süüdistab mind lahmimises ja argumentide puuduses?
Samasuguseid "tõendeid" võiks ma siia loopida lademes (Näide1,Näide2) ) kuid ei pea sellist infot "tõestuseks".

Ehk täpsustad, milles seisneb minu poolt propageeritav "arengumaa majandusmudel" ja milles seisneb "arenenud riigi ühiskonnakorraldus", millele ma nagu vastu olen?

Kuid siis tulid euroliit ja globaliseerumine ning ühtäkki hakkas põhjamaade heoaolu tegelikele kinnimaksjatele (s.t. kolmandates riikides elavatele lõpptarbijatele) selguma...

???

Enda arvates olen ma vastu jätkusuutmatule illusioonides ja üle jõu elamisele, mis paljudele inimestele ihaldatud eesmärgina - "põhjala-mudelina" - silme ees kipub terendama - selle dünaamika on selgelt negatiivne s.t. heaolutase langeb.

Türgil, Hiinal, Indial kasvab- teeme järgi? Jätkusuutmatuses, illusioonides ja üle jõu elamises süüdistad inimesi, kelle mediaanpalk jääb 600 EUR kanti (kuu töötasu alammäär 290 EUR). Seda kõike üliliberaalse majanduspoliitika juures.

...igaüks meist müüb oma oskuseid ja osaleb kellelegi "kasumi" teenimises - kuidas sa alternatiivset ühiskonnakorraldust ette kujutad?
Et kõik tantsivad ringis rõõmsalt kaera-jaani ning taevast laskub alla võluväel pudrumägi, mille tantsijad sõbralikult võrdselt üksteise vahel ära jagavad pakkudes esmalt naabrile ja alles siis võttes ülejäägid endale?

See on paraku see "mütsikese" teema. Ühiskonnakorraldust "piitsa ja präänikuga" oleksid pidanud nautima mõned sajandid varem (maailm on edasi arenenud).
Imelik.
PS. Ütlen ausalt, terekätt ei annaks, luurele ei läheks, lauas ei istuks (hoolimata "manitsusest sõpradele"). Ei austa lihtsalt inimesi, kes ei austa teisi (ka nende tööd)- seega ka iseennast.
Imelik.

[madis64]

Proovime siis "sõpradele" antud õpetuse järgi.

Ära nüüd lahmi ... Lahmimine on vormi küsimus

Piraattootmine-tehnoloogia ja autorluse vargus, tootmine hoolimata keskkonnast ja inimestest, koduturgudel toote päritolu varjamine. Kas oman tõestust? Vastus- ei. Lahmin? Nõus, polegi muud väitnud.

Tore, siis oleme ju ühel nõul. Hea oleks kui jõuaksime ka selles ühele nõule, et argumenteeritud kirjutis on lahmivast edevam.

[madis64]

Ehk täpsustad, milles seisneb minu poolt propageeritav "arengumaa majandusmudel" ja milles seisneb "arenenud riigi ühiskonnakorraldus", millele ma nagu vastu olen?

Kuid siis tulid euroliit ja globaliseerumine ning ühtäkki hakkas põhjamaade heaolu tegelikele kinnimaksjatele (s.t. kolmandates riikides elavatele lõpptarbijatele) selguma...

???

Millest sa aru ei saa - sellest, et majanduse globaliseerumisega tekkisid seni "sundviskes" olnud (s.t. kohaliku regiooniga piiratud turul toodetud kaupu oludes sunnil tarbinud) inimestele/lõpptarbijatele reaalsed valikuvõimalused ning iga Škoda või KIA ostuga (näiteks) näitab keskmine sakslane oma tegelikku suhtumist põhjamaise heaolu suhtes (ta võiks ju ka Volvo osta ja rootslase heaolu edasi edendada, kuid antud juhul ei tee seda).

[madis64]

Enda arvates olen ma vastu jätkusuutmatule illusioonides ja üle jõu elamisele, mis paljudele inimestele ihaldatud eesmärgina - "põhjala-mudelina" - silme ees kipub terendama - selle dünaamika on selgelt negatiivne s.t. heaolutase langeb.

Türgil, Hiinal, Indial kasvab- teeme järgi?

Kas languse järgitegemine on mõistlikum?

Jätkusuutmatuses, illusioonides ja üle jõu elamises süüdistad inimesi, kelle mediaanpalk jääb 600 EUR kanti (kuu töötasu alammäär 290 EUR).

Jätkusuutmatuks hindan ma senisel kujul põhjala heaolumudelit (ei süüdista seda milleski, vaid väljendan oma hinnangut) - meie ju selle sisse veel ei kuulu.

Illusioonides elamine - mis vahe on selles, kas inimene teenib 290 või 2900 eurot, kui ta maailmapilt tegelikkusele ei vasta?

Jätkusuutlikkuse seisukohalt veel noppeid eilsetest Soome uudistest:

- lauale on tõstetud solidaarsusmaks aastas üle 100 000 eurot (mälu järgi) teenivatele inimestele (asjaosaliste kommentaar - selle mõju majandusele on marginaalne, kuid signaaliks ühiskonnale on jälle hea);

- samamoodi on arutlusel käibemaksu tõstmine, mille kohta sotsiaaldemokraadist rahandusministri kommentaar oli küll üsna häbelik - ta ei väitnud selge sõnaga, et seda ei tule, selle asemel rääkis, et tema partei on ikka sellele vastu.

Tegelikult on neil vist veel peamaks puudu - käibemaksu tõustes võivad ju turuosalised oma tarbimist ka mõne protsendipunkti võrra piirata nii et riigikassa rahavoog ilmtingimata ei kasva, kuid peamaks peaks üks kuulikindlamaid maksuliike olema .

[madis64]

...igaüks meist müüb oma oskuseid ja osaleb kellelegi "kasumi" teenimises - kuidas sa alternatiivset ühiskonnakorraldust ette kujutad?
Et kõik tantsivad ringis rõõmsalt kaera-jaani ning taevast laskub alla võluväel pudrumägi, mille tantsijad sõbralikult võrdselt üksteise vahel ära jagavad pakkudes esmalt naabrile ja alles siis võttes ülejäägid endale?

See on paraku see "mütsikese" teema. Ühiskonnakorraldust "piitsa ja präänikuga" oleksid pidanud nautima mõned sajandid varem (maailm on edasi arenenud).

Nüüd ei mõista ma enam midagi - kui inimene oma loodava lisandväärtusega kellelegi kasumit ei loo ning pudrumägi taevast ka alla ai lange, kus kohast need mütsikesed ja piitsad-präänikud mängu võetakse

PS. Ütlen ausalt, terekätt ei annaks, luurele ei läheks, lauas ei istuks (hoolimata "manitsusest sõpradele"). Ei austa lihtsalt inimesi, kes ei austa teisi (ka nende tööd)- seega ka iseennast.
Imelik.

Kus kohast sa austuse puudumist teiste ja nende töö töö vastu välja loed?

[Külaline]

Kulla "sõber"! Et Sa vastust jälle nädal aega ootama ei peaks, katsun vastata praegu (lühidalt ja konkreetselt). Samas ei näe sellel diskussioonil mingit mõtet, kuna väljub teemast ja käesoleva majandusolukorraga on vähe pistmist (pigem tulevikufantaasiaga, arengute ettekujutusega).

Tore, siis oleme ju ühel nõul. Hea oleks kui jõuaksime ka selles ühele nõule, et argumenteeritud kirjutis on lahmivast edevam.

Edevus, lahmivus, argumenteeritus on alati kellegi hinnangud aga tavaliselt neid iseendale ei anta? Argumentide esitamine on hea tava ja esitaja peab olema kindel ka nende "vettpidavuses" (vastasel korral ta neid ei esitaks; ilmselt). Hinnangu annab aga iga lugeja ise. Tema veenmine selles (oma hinnangus- argumenteeritud või mitte) on kohatu?

Millest sa aru ei saa - sellest, et majanduse globaliseerumisega tekkisid seni "sundviskes" olnud (s.t. kohaliku regiooniga piiratud turul toodetud kaupu oludes sunnil tarbinud) inimestele/lõpptarbijatele reaalsed valikuvõimalused ning iga Škoda või KIA ostuga (näiteks) näitab keskmine sakslane oma tegelikku suhtumist põhjamaise heaolu suhtes (ta võiks ju ka Volvo osta ja rootslase heaolu edasi edendada, kuid antud juhul ei tee seda).

Siin kulla "sõber" on põhjuse ja tagajärje seotus. Seda KIA-t ja Škoda ei ostaks sakslane siiani, kui valmistamise tehnoloogiaks oleks kuvalda ja kirves.
Selles samas heaoluriigis arendatud tehnoloogia tassiti arengumaale ja töösse rakendati kohalik ressurss (mille kasutamine on oluliselt odavam) mis võimaldab muuta odavamaks omahinda ja seega kasvatada omanike kasumit (olenemata müügihinna vahest). Odavam on ta ainult tänu sellele, et kohalikud nõuded on lahjemad (vähem ühiskonnale tagasi).
Seos minu eelneva jutuga? Mida arenenum ühiskond, seda efektiivsem peab olema tootmine.
Arhailine kapitalism oma piiritu kasuahnusega, rikub selle keti ära. Efektiivsus ei kasva kui ressurssi kasutus on vaba ja piiramatu. Hea näide on Jaapan. Nende tehnoloogia ei oleks seal, kus ta on, kui ressursid oleks piiramatud (sinna juurde kuulub muidugi ka paratamatult üldine kultuuritase). Mida ma näen OMA maal? Käitumist, nagu elaks me "piiramatu ressursi otsas" (kaasaarvatud inimesed). Aga see on meie (ka minu) tase. Mingil juhul ei lähe ma soomlasele/rootslasele nina alla viskama nende kõrget elatustaset ja selle ebaõiglust ning kuulutama selle hävingut (kuna nad on selle saavutanud ISE). ISE nad ka seda arendavad. Meie "sipupükstes majandusteoreetikutel" tuleks kõigepealt ennast kodus tõestada , mitte joosta maailma õpetama "kuidas mitte nälga ei surra". Mida õppida põhjamaadelt? Ka väikerahvas saab "ilmamerel" hakkama, kui ühiskond on piisavalt solidaarne. Vaidlema peab ja tulebki aga ei saa kaasmaalastest lihtsalt "üle sõita".
Kui see on "kaera-jaan ja taevast sadav manna", siis lähen "mütsikese" järele.

Kas languse järgitegemine on mõistlikum?

Nimetasin sulle riigid kus ei ole langust, vaid tõus. Olulisi erinevusi meie vahel märkad?
"Edukatest " oleks lähim Saksamaa. On järgi tehtav? Rootsi viimaseid arenguid kahjuks ei tea.
Kes veel- Holland? Väidan, et MEIE riik on unikaalne ja ükski mudel ei sobi otse, ühiskond sarnaneb vist siiski pigem põhjamaadele?

Kus kohast sa austuse puudumist teiste ja nende töö vastu välja loed?

Otsesõnu ei mäleta, kuid seisukohavõttudest võis aru saada, "proletaarlastest lumpen" (nagu väljendus eile "hinnalisi mõtteid ja arenguid loonud" Rein Lang). Sellist "klassifitseerimist" tambin armutult ja ülima põlgusega (siinkohal lõpeb ka minu tolerantsus või selle puudumine- jäägu lugeja otsustada). Igal inimesel on õigus väljendada oma seisukohti ja püüelda oma õiguste/vabaduste kaitsele (sealhulgas streikimine ja ametiühingutesse kuulumine). Isegi kui me nende seisukohtadega nõus ei ole, ei või neid isikuid pidada ebaoluliseks, ning ignoreerida või naeruvääristada (kellegil on siin slogan kümnesse, a la - ära kritiseeri mind , vaid minu väiteid). Otsuseid riigi tasemel tuleb kindlasti argumenteerida.
Kui olen "sõbrast" valesti aru saanud, ootan selgitusi. Ebaõigluse korral järgneb kahtlemata avalik vabandus.
Vist sai oluline öeldud. Küll vist mitte õiges järjekorras ja lihtsalt jälgitav. Kindlasti liialt "ilukirjanduslik", aga ma pole ka "majandusinimene".
Imelik.

[Külaline]

Mõte Presidendi kõnest ei andnud rahu.

...Meie oma riik ongi kallis, kallim kui sulandumine suuremasse...

... siit edasi... demokraatlik riigikord on kallis, heaoluühiskond on kallis....
Liigne "priiskamine" ? Püüdlema peaks kuhugi mujale? Kuhu? Madis 64 teab vastust aga ei taha välja öelda? Kuhu me praegu püüdleme?
"Turu solkimine" viis siis sellise arutluseni .
Imelik.

[Külaline]

Kurat, äkki polegi odava hinna pakkujad süüdi turu solkimises, vaid tegelikud turusolkijad on hoopis tellijad, kes lähevad odavpakkumiste õnge või mis? Korralikku tööd tegevatel ja oma töö tulemuste eest vastutavatel firmadel pole nende teenuse hind olnud kunagi odav. Ma ei ole siiani nendest odavpakkujatest aru saanud, kuidas nad suudavad selle küsitava raha eest tööl käia või teha tööd rõõmuga, kui sul stiimulit taga ei ole.
Urmas