Ehitusfoorum

Andrus Schults kirjutas:Protsessi efektiivsus sõltub eelkõige temperatuurist koldes. Kerge HBO+ šamoti omadused soosivad kõrget kuni 1200`C temperatuuri koldes.

Kuna nad vaevalt oksüdatsiooniproptsessis katalüsaatorina toimivad, siis nende "toetus" piirneb lihtsalt koldes "töötemperatuuri" natuke kiirema saabumisega?

Andrus Schults kirjutas:Materjalid mis neelavad liiga palju koldes vabanenud energiast endasse põlemistemperatuuril kõrgele tõusta ei võimalda. Pean siis silmas vene šamotti, steatiiti, kuumuskindlat betooni, rasket šamotti jne.

Mis see "vene šamott" on mingi üüratu energeetiline must auk, kust põlemine välja ei suuda murda?

Andrus Schults kirjutas:Näiteks steatiidi puhul tuleb ka tootjal jälgida, et temperatuur liiga kõrgele ei tõuseks kuna materjali omadused kõrgetel temperatuuridel muutuvad.

Kas sa tahad öelda, et kuna sellest "materjalist" on ehitatud enamik tänasel päeval meie maal erakasutuses olevaid koldeid ning need ikkagi ei pudene reeglina paari aastaga laiali, siis põlemine neis kolletes toimub madalamal temperatuuril kui optimaalne on?

Vabanda Andrus, kuid su postitatud selgitus ei kannata puude säästu hindamises seisukohast võetuna mingit kriitikat.

Kui sa ikka soovid jääda kindlaks oma väitele et kergšamoti kasutamine vähendab (rohkem kui kirbu juuksekarva jagu) puudekulu, siis palun esita konkreetsed uuringute ja katsetuste tulemused, mis näitavad põlemisprotsessi jääkproduktide (suitsugaaside) segu olulist muutust kogu põlemistsükli vältel, mille tulemusel lendab korstnasse oluliselt vähem põlemata või mittetäielikult põlenud gaase (kasutamata energiat).

Ehk teiste sõnadega - kui ma oma ahjus lasen "vene" šamoti koldes asendada HBO+ šamotiga, siis mitu halgu ma talve jooksul ka säästan?

Õhtulehe netiväljaannet selades jäi ette ka järgmine uudisnupp:

http://www.ohtuleht.ee/422607

"Tarbijakaitseamet on viimase kahe aasta jooksul saanud veepuhastusseadmeid müüva ettevõtte Aqualife kohta 10 kaebust, mille kohaselt esitatakse müügitöös valeväiteid.

Tarbijakaitseameti pressiesindaja Kadri Kauksi sõnul väitsid Aqualife'i müüjad oma seadet müües, et kraanivesi on tervisele kahjulik, kuid läbi nende seadme lastud vesi hoiab ära hulga terviseprobleeme, vahendab ERR Uudised saadet "Pealtnägija".

Aqualife'i maaletooja ja peaideoloog Horre Saluste (33) väitel aga toimib kõik nagu lubatud – tema tarvitab vett üle viie aasta ja kinnitab, et tal on väga hea tervis. Samas tunnistab Saluste, et müüja kirjeldas seadet müües selle omadusi tõesti pisut ekslikult, kuid kui sellest aru saadi, oli juba liiga hilja.

Tänaseks on Aqualife kinni pandud vähese läbimüügi ja probleemide tõttu.

Kaks aastat tagasi rääkis Tartu Ülikoolis ja Ahhaa teaduskeskuses tegutsev keemik Rait Kanarbik, et vee elektrolüüsil tekkinud sade (millega üritatakse heausksetele ostjatele väita, et nende joogivesi on kahjulik) ei kõnele tegelikult millestki ohtlikust."

Teksti võimalik seos Andruse postituste ja HBO-toodetega on ainult juhuslik ning täiesti mittekavatsuslik.

Madis,tere
Kurb,et sa koldeid vaid kaheks-kolmeks aastaks ehitad.....Sry,kui valesti aru sain.ja sellest vee jutust ei saanud üldsegi aru.Aga see minu viga.....
Mis nn voolukivisse puutub siis huvitav on tõesti fakt et ta kaotab kõrgetel temperatuuridel kuni 20% kaalust.Koldevahetuse olen tulikivil teinud peale 6 aastast kasutust,aga seal oli tõenäoliselt ka kütja süüdi,kes ahjust tamme läbi ajas.Kõrgeid põlemistemperatuure silmas pidades on see fakt aga tähelepanuväärne.Kaaluvahe uue koldekivi ja vana koldes olnu vahel oli selgest tuntav.Samas pean tunnistama ka seda et kivi tugevad deformatsioonid olid pinnapealsed ja kolde püsivus selle tagajärjel kannatanud ei olnud.Ehk teisisõnu ,nägi voolukivist kolle koledam välja kui tema tegelik seisukord oli.
Mida kiiremini koldes temperatuuri ülesse saame seda effektiivsem ,saan aru nii et mida raskem kolle seda kauem võtab see aega.Ometi on mul olemas isegi video,kus soome tüüpi leivaahju ehitusel lipsuga soomlane ise kolde peegli tervenisti valas valumassast.Päris jõhker kogus segu läks ...Arvan video vanuseks 20 aastat ja seda kasutati meil Eestis pottsepakoolitusel Tallinnas umbes 10 aastat tagasi.........
Kuna siingi keegi kurtis et kolde peegel kukkus sisse pärast 4 aastast ekspluateerimist,siis on just see termiline vastupidavus(ka väiksem soojamahtuvus) tõenäoliselt Saksa šamoti eeliseid aga kuidas seda meile uskmatutele selgeks teha.
Selle peegli teema tõin sisse just selle tõttu,et kui fotosid(vt teemat ahju peegel kukkus sisse) vaadata siis just need alumised kivid olid seal järgi andnud.Loomulikult ka kolde peegli sidumatta jätmine külgedega on minu arvates suur viga.Aga alumised kivid ei olnud temperatuuridele(ja ka ülemiste kivide survele) vastu pidanud.
Nii et siis uute kaasaegsete kollete juures saab määravaks koldematerjali termiline vastupidavus.........30-50 aastat.Sain ma õigesti aru....Andrus
Lugupidamisega

Peetripoeg kirjutas:Kurb,et sa koldeid vaid kaheks-kolmeks aastaks ehitad.....Sry,kui valesti aru sain.

Said ilmselt valesti aru küll:

a) ma ei ole pottsepp, kuid see ei sega mind ära jagamast, kui keegi sulaselget "müügidemagoogiat" ajama hakkab;

b) Andruse postitatud hirmujuttude järgi peaksid kõik eestimaa kolded, mis mitte-kergšamotist ehitatud on, kuid mida ikkagi tavamõistes efektiivselt (s.t. mitte-sussitades vaid "normaalselt leeki vuristades") köetakse, paari aastaga ära lagunema.

Nii et veel kord lihtsalt öeldes:

- kergšamott on kahtlemata hea materjal;

- Andruse moodi müügitöös "vana" šamoti mahategemine tähendab seda, et valdavat enamiku meil kasutuselolevaid köetakse hirmus ebaefektiivselt (kuna efektiivselt küttes peaks koldes temperatuur nii kõrge olema, et see põlatud materjal paari aastaga ära peaks lagunema).

Millegipärast ma seda totaalset ebaefektiivset kütmist nagu hästi ei kipu uskuma ja palun Andruselt tema poolt postitatud teist materjali otseselt mahategevatele väidetele (siit ka "puhtjuhuslikud" seosed Aqualife-i müügivõtetega) numbrilist (termodünaamilised võrrandid jne.) või uurimislikku tõestust.

Mida pole, seda seni pole.

Sinu kimbatus arusaadav.
Jääme siis eestlaslikul kombel käegakatsutavaid tõestusi ootama.Sest 20 aastat reklaamiorgasmilises kapitalismis elasmist on jätnud oma jälje.....
Ega siis põrsast kotis ei osteta
Lugupidamisega

Sellest Andruse reklaamist on kindlasti paljudele ka ennekuulmatut, seega tasuta haridust. Tark kuulab ära ja teeb nii nagu ise arvab. Seniks.

kaminahi kirjutas:Tark kuulab ära ja teeb nii nagu ise arvab.

Ja loll lubab müügiratsul oma elutoa põrandale hunniku teha ning pakub end veel tagumikkugi pühkima.

On vaks vahet harival reklaamil ja teiste toodete kahtlaste (s.t. igapäevase eluga ilmselt mitte kokku käivate) argumentidega lausmahategemisel.

S.t. mitu halgu ma ikkagi talve jooksul säästan, kui tavalise šamoti koldes kergšamotiga asendan?

Lollile rääkides pole vahet, kas räägid tõtt või valetad.

Tere.
Kas midagi jäi mulle kahe silma vahele.Antud aja hetkel ei olnud küsimus ,kas või kuidas koldeid ehitada.Stupid lihtsalt tõestas arvutuslikult ära,et vene shamott läheb ka nn.euro kriteeriumitesse sisse.
Sellest johtuvalt sobib nii Andruse poolt pakutav ,kui ka vene shamott kolde ehituseks.
Ainus asi on see,et vene shamott on ennast aasta kümnetega tõestatud meie oludes,uus kaup aga on aasta siin turul olnud. Eestlane on pika toimega..mis siin ikka.
Eks me neid uusi materjale ju ka alguses kiiruga proovima hakkasime...soojusvahetid,plast voodrilauad,bituumen katused jpm.Eks need materjalid kuskil mujal on head...samas miks peaksin arvutustele vastavat materjali vahetama,seda enam,et see kordi kulukam.
Lugupidamisega Meelis Vaiksaar Stubidile spetsial.

Kõik arvutused ja selgitused on ära toodud standardis EN 15544. Vaata: http://kodusoe.ee/EN15544.pdf Eks siis need küsimused tuleks edastada standardi tegijatele või EVS Standardikeskusele. Selle veefiltrite müüja võrdluse soovitan küll saatmata jätta. Mõistlik oleks ikka asjast rääkida. Ehituses on teatud kvaliteedi saavutamiseks standardite kasutamine hädavajalik. Mängureeglid on siis selged nii tellijale kui töövõtjale. Ma tegelikult ei olegi kursis millise kvaliteedi näitaja alusel vene šamottidest ehitades tellijaga täna kokku lepitakse. Viimistluse osas saaks vast ka RYL 2000 -le tugineda. Huvilistele kes ei viitsi standardit MTÜ kodulehelt lugeda lisan väljavõtte kerge šamoti kohta EN 15544 -st:
Ahju sisemuseks kasutatakse šamottkivi, tihedusega 1750 kuni 2200 kg/m³ ja lahtine poorsus (poorid on omavahel ühendatud) 18 % kuni 33 % (ruumalast), soojusjuhtivus temperatuuril 20 oC kuni 400 oC vahemikus 0,65 kuni 0,90 W/(m.K).
Vastab pehmele šamotile!
Šamott-tellise tunnused
Pehme ja kerge šamott (nt pottsepa šamott ca 1850 -1900 kg/m³):
- Sellist šamotti võib kasutada kahhelahju kõikides kohtades. Neid on
kerge töödelda, sest nad on pehmed. Omavad suurt mehaanilist
tugevust,tänu millele saab neid kasutada ka 10 mm plaadina.
- Tänu poorsusele kandub soojus ühtlaselt edasi.
- Puu põlemisel eralduv veeaur ei kahjusta šamotti ja hiljem
põlemisprotsessi käigus toimub veearu eraldumine šamotist, mis
omakorda soodustab põlemisprotsessi.
- Šamott sobib hästi õhuvahega ahju ehituseks.

Kõike paremat
Andrus Schults
www.kaminakoda.ee

Mulle Andruse postitused meeldivad. Informatiivsed ja korralikult argumenteeritud. Viksilt koolitatud mgimees, mitte ajupestud Herbalife' pähemäärija. Ja Kaminahi osundas õigesti, et Andruse mö reklaamtekstides on palju harivat ja seda tasuta. Keda reklaam häirib, sellel soovitan tekstidest taandada korduma kippuva HBO ja süüvida argumentatsiooni enesesse.

Nn vene samott mahub EN 15544 alla ära küll, kuid on siiski raske ja tihe ning seetõttu juhib liiga hästi soojust. See omadus on aga kindlasti takistav asjaolu, kui soovitakse saavutada võimalikult kõrget temperatuuri koldes. Mainitud puudust aitab pisut leevendada ehitusviis, kus kolde seina ja ahju välisvoodri vahele jäetakse õhuvahe. Aga kindlasti ei võrdsusta see vene samotist ja kergsamotist laotud kollete temperatuure.

Üks asi veel, nimelt on kergsamotttoodetel üks väärt omadus, so, et need kannatavad ka õhukesena kõrgeid temperatuure. Meil laovad pottsepad lõõride vaheseinad lappikivist, aga minge ja vaadakse nt RATH'i ümagahju, kus lõõride vaheseinad 2 või 2,5cm. Niisamuti on nt austerlaste kutseühingu kodukal projekt pliidi kohta, mille kolde lagi ja praeahju poolne koldesein 4cm samotist. Juures kõik arvutused ja ka labori katsetuste tulemused. Joonised ka, muidugi. Valemid seal erinevad pisut neist, mis austerlaste pottsepa õpikus, mis välja antud sajandi alguses. Kõik areneb väga kiiresti. Pliidistandard on iseenesest ka juba loomisel ja sellegi aluseks saab austerlaste oma.

Aga teemasse tagasi tulles tahaksin lisada, et standardi EN 15544 rakendamine tagab kolde kasuteguriks minimaalselt 78% ja see on tore, aga nt Shvetsis on kolde kasuteguri nõutud miinimumiks 85% ning ma ei ole sugugi kindel, et vene samotiga seda tavameetoditel saavutada võiks. Hiljuti sain endagi kasutusse shveitslaste õppematerjalid, mis sisaldavad sealse pottsepanduse täismängu, so, et algõppest kuni kutsetunnistuse saamiseks sooritatavate eksamimaterjalideni välja. Suurem osa materjalist oli austerlaste kaudu juba tuttav. Pliitide osas olid isegi joonised austerlase pottsepaõpikust. Aga see selleks, oluline on mõista, millised on kaasaegsed suundumused ahjunduses. Mul ei ole midagi reklaamida ega müüa, aga selge on see, et puu püütakse koldes võimalikult puhtalt ja lõpuni ära põletada. Selle eelduseks on aga võimalikult kõrge põlemistemperatuur. Kui keegi arvab, et kergsamott leiutati selleks, et midagi kallilt müüa ja seda suvalise legendi abil raha välja pettes, siis pole miskit katki. Kes aga asja sisu mõistab, see ei hakka arvutama sarnaselt ühe eelpool kirjutanuga, et mitu halgu talve jooksul vähem läheb...

PS Peetripoeg pisut kirjeldas oma kogemusi voolukivist ehitatud kolletega. Nii Nunnauuni kui Tulikivi kasutavad juba aastaid oma kolletes kergsamotti. Vähemalt enamjaolt. Annes Andresson on seda va voolukivi oma põletusahjudes katsetanud küll, ksige temalt, mis see supermaterjal 800 kraadise kuumuse juures teeb...

Kui sa Leevi nüüd sellest valetamisest, et oled hirmus palju ahjusi ehitanud, ka lahti saaksid, siis võiksid ehk usutavanagi mõjuda, et kaks ühe kaaluga kivi kaaluvad erinevalt. Usuks ehk Stupidusergi .

kaminahi kirjutas:Kui sa Leevi nüüd sellest valetamisest, et oled hirmus palju ahjusi ehitanud, ka lahti saaksid, siis võiksid ehk usutavanagi mõjuda, et kaks ühe kaaluga kivi kaaluvad erinevalt. Usuks ehk Stupidusergi .

Õnnis ttunneb maailma kodust lahkumata. (Lao-zi). Töötan Kopli ja Telliskivi nurgal Säästumarketis ekspediitorina, õhtuti kirjutan foorumites asjadest, millest midagi ei tea...

Leevi kirjutas:

kaminahi kirjutas:Kui sa Leevi nüüd sellest valetamisest, et oled hirmus palju ahjusi ehitanud, ka lahti saaksid, siis võiksid ehk usutavanagi mõjuda, et kaks ühe kaaluga kivi kaaluvad erinevalt. Usuks ehk Stupidusergi .

Õnnis ttunneb maailma kodust lahkumata. (Lao-zi). Töötan Kopli ja Telliskivi nurgal Säästumarketis ekspediitorina, õhtuti kirjutan foorumites asjadest, millest midagi ei tea...

Mitu ahju oled elus iseseisvalt ehitanud

Leevi kirjutas: Töötan Kopli ja Telliskivi nurgal Säästumarketis ekspediitorina, õhtuti kirjutan foorumites asjadest, millest midagi ei tea...

...ja ööseti otsid Krikut

motamees kirjutas:

Leevi kirjutas: Töötan Kopli ja Telliskivi nurgal Säästumarketis ekspediitorina, õhtuti kirjutan foorumites asjadest, millest midagi ei tea...

...ja ööseti otsid Krikut

Krikuga kohtun peagi. Tean, kus ta elab, õpib ja töötab.

kaminahi kirjutas:

Leevi kirjutas:

kaminahi kirjutas:Kui sa Leevi nüüd sellest valetamisest, et oled hirmus palju ahjusi ehitanud, ka lahti saaksid, siis võiksid ehk usutavanagi mõjuda, et kaks ühe kaaluga kivi kaaluvad erinevalt. Usuks ehk Stupidusergi .

Õnnis ttunneb maailma kodust lahkumata. (Lao-zi). Töötan Kopli ja Telliskivi nurgal Säästumarketis ekspediitorina, õhtuti kirjutan foorumites asjadest, millest midagi ei tea...

Mitu ahju oled elus iseseisvalt ehitanud

Mitte ühtegi. Sinu abi ja tugi on alati mängus. Ka siis kui ma seda ei näe või ei tunne.

Ära keeruta. Lõpeta valetamine. Mitu ahju oled elus iseseisvalt ehitanud? See huvitab ju paljusid.

kaminahi kirjutas:Ära keeruta. Lõpeta valetamine. Mitu ahju oled elus iseseisvalt ehitanud? See huvitab ju paljusid.

Kui ühe ahju päris ise valmis teen, oled esimene, kellele sellest räägin.

Leevi kirjutas:

kaminahi kirjutas:Ära keeruta. Lõpeta valetamine. Mitu ahju oled elus iseseisvalt ehitanud? See huvitab ju paljusid.

Kui ühe ahju päris ise valmis teen, oled esimene, kellele sellest räägin.

Leevi püüab teha Savisaart, aga pottsepad teavad ikka pea kõik, et sa ei ole kümmet ahjugi ehitanud, suurmeister Lao-zi

kaminahi kirjutas:

Leevi kirjutas:

kaminahi kirjutas:Ära keeruta. Lõpeta valetamine. Mitu ahju oled elus iseseisvalt ehitanud? See huvitab ju paljusid.

Kui ühe ahju päris ise valmis teen, oled esimene, kellele sellest räägin.

Leevi püüab teha Savisaart, aga pottsepad teavad ikka pea kõik, et sa ei ole kümmet ahjugi ehitanud, suurmeister Lao-zi

Tean, et õhutemperatuuri mõõdetakse celsiuses ja farenheitides ja, et erinevus numbrites nende vahel on suur, kuigi ilm on just selline nagu parajasti on. Sul aga paistab olevat ka ehitatud ahjude tarvis oma mõõtühik...

Ei aita sind miski jura ajamine. Kui pole ahjusid ehitanud ei aita ka raamatute tsiteerimine neid oma tehtud ahjusi sündida, millest aastaid kirjutad. Ära rohkem sel teemal valeta. Sind ei usuta enam.

Andrus Schults kirjutas:Huvilistele kes ei viitsi standardit MTÜ kodulehelt lugeda lisan väljavõtte kerge šamoti kohta EN 15544 -st:
Ahju sisemuseks kasutatakse šamottkivi, tihedusega 1750 kuni 2200 kg/m³ ja lahtine poorsus (poorid on omavahel ühendatud) 18 % kuni 33 % (ruumalast), soojusjuhtivus temperatuuril 20 oC kuni 400 oC vahemikus 0,65 kuni 0,90 W/(m.K).
Vastab pehmele šamotile!
Šamott-tellise tunnused
Pehme ja kerge šamott (nt pottsepa šamott ca 1850 -1900 kg/m³):
- Sellist šamotti võib kasutada kahhelahju kõikides kohtades. Neid on
kerge töödelda, sest nad on pehmed. Omavad suurt mehaanilist
tugevust,tänu millele saab neid kasutada ka 10 mm plaadina.
- Tänu poorsusele kandub soojus ühtlaselt edasi.
- Puu põlemisel eralduv veeaur ei kahjusta šamotti ja hiljem
põlemisprotsessi käigus toimub veearu eraldumine šamotist, mis
omakorda soodustab põlemisprotsessi.
- Šamott sobib hästi õhuvahega ahju ehituseks.

Kõike paremat
Andrus Schults
http://www.kaminakoda.ee

Huvilisele, kes ei viitsi standardit ennast lugeda- tegemist on valeinformatsiooniga!

Punasega esile toodud teksti standard EN15544:2009 ei sisalda!

Viide originaalile: http://www.evs.ee/Checkout/tabid/36/scr ... eview.aspx Scope teine lõik.



Asi kisub inetuks: kas valetatakse sihilikult või ei ole lugupeetud kutsekomisjoni pottsepatöö valdkonna ettevõtte esindaja EVS-EN 15544:2009 lugenudki.

Üritaks nüüd teemasse (vene vs kergšamott) tagasi tulla. Kas keegi arvutaks välja, mis tuleb ühe täiesti keskmise ahju hinnavahe ühe ja teise kivi puhul, kui kasutame seda kallimat varianti ainult koldes (või on lõõrides ka vahe tuntav?). Kirvemeetodil. On see 10% ahju hinnast? 30%?

Seejärel tuleks veel mõõta, kui palju rohkem sooja kallima materjaliga ikkagi saab. Mõtlesin sellele pisut ja minu jaoks tundub selle testimine niivõrd keeruline ja kallis, et vähemalt meie turu jaoks ei tehta seda ilmselt mitte kunagi.

HBO+ hind on 3.13 eurot tükk, sa-5 umbes 1 euro tükk.

Kolde hinnavahe kolmekordne.

Kuna ka šA-5 vastab EN15544 nõuetele siis võime arvestada, et sooja me rohkem ei saa (testida pole vajagi, selle on standardi väljatöötajad meie eest ära teinud)