Ehitusfoorum

Peetripoeg
Kas sa lähed Märjamaale ahjule külla ??Oleksid võinud ju kokkutuleku teha.Miks sa teisi ei kutsu ?Lähed salaja üksi ?
Anna siis teada kuidas läks.
www.hot.ee/kaminad

Selgituseks neile, kes Peetripoja "probleemiga" kursis ei ole. Püüab siis väita see mees, et see piltidel olev ahi hirmsasti suitseb ja etteantud hinna 30000 EEK+ km eest , kõik hinnas, oleks pidanud ehitama ahju mis kütab kogu selle paepõrandaga paekivihoone. Hoonesse on projekteeritud veel õhkütte kamin ja õhk-õhk soojuspump.
















Pliit, hinnaga 20 000 EEK+ KM, köik hinnas.







Peatöövõtja pankrotist tingitud võlg mulle 6000 EEK. Sulu rahvas ei leidnud võimalust teisiti arveldamiseks .

Nüüd otsustab Peetripoeg veelkord üle tänada selle sõbrahinnaga objekti.

kena köik

Ajaks siis teema veel segasemaks. Otsisin netist mõned asjakohased viited.
Soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. SI-süsteemi mõõtühik on J·K−1. Soojusmahtuvust võib väljendada ka ühikulise ainekoguse kohta, olgu selleks siis mass, ainehulk vms. Soojusmahtuvust moolides väljendatud ainehulga kohta nimetatakse ka moolsoojuseks. Soojusmahtuvust massiühiku kohta nimetatakse ka erisoojuseks.
Soojusmahtuvus sõltub nii aine olekust (mida võib määratleda nt. temperatuuri ja rõhu kaudu) kui ka termodünaamilisest protsessist, milles aine osaleb. Soojusmahtuvust, mida mõõdetakse konstantse rõhu tingimustes, nimetatakse isobaariliseks soojusmahtuvuseks (Cp). Soojusmahtuvust, mida mõõdetakse konstantse ruumala tingimustes, nimetatakse isohooriliseks soojusmahtuvuseks (CV).

Erisoojus (ka erisoojusmahtuvus) on füüsikas soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. SI-süsteemi mõõtühik on J·kg−1·K−1. Enimlevinud tähis on c.
Nii koolifüüsikas kui ka mujal kasutatakse erisoojust tüüpiliselt mitmesuguste soojusbilansi ülesannete lahendamisel. Kui näiteks anumasse massiga m1, temperatuuriga t1 ja erisoojusega c1 valada veekogus massiga m2, temperatuuriga t2 ja erisoojusega c2, siis süsteemi temperatuur peale tasakaalu saavutamist avaldub (võimalikke soojuskadusid arvestamata)
Erisoojusega sarnane, kuid sellest veidi üldisem mõiste on soojusmahtuvus.

Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust:
mass kui inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust (selle muutmiseks on tarvis rakendada jõudu);
mass kui raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk gravitatsioonivõimet. Ekslikult mõistetakse mõnikord massi all ka kaalu.
Massi tähistatakse kõige sagedamini sümbolitega m või M ning selle mõõtühik SI-süsteemis on kilogramm (kg).
Keha (inertse) massi m, kiirenduse ja kehale mõjuva jõu vahel on järgmine seos:
Gravitatsioonijõud mõjub kehi ühendava sirge sihil ning tõmbab neid teineteise poole. Selle jõu moodul on
kus m1 ja m2 on kehade (rasked) massid, r nendevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant.
Inertse massi ja raske massi ekvivalentsus on klassikalises mehhaanikas kogemuslik tõsiasi, millel puudub teoreetiline põhjendus. Oletus nende masside võrdsusest on Einsteini üldrelatiivsusteooria aluseks.
Soojushulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab soojusvahetuse teel ülekantud energiahulka.
Soojushulka tähistatakse tähega Q.
Q = |∆U| - soojusülekandel
A = |∆E| - mehaanikas
Soojushulga mõõtühik SI-düsteemis on džaul (J). Mittesüsteemne mõõtühik on kalor (cal).

Kõike paremat
Andrus Schults
http://www.facebook.com/home.php#!/page ... 731?v=wall

Peetripoeg kirjutas:... aga teema ilmestamiseks kõlbab ka see arvan et 4 tonnine ahi)konkreetses vanast paekivihoonest(mille seina paksus pea 80 cm) kohandatud,ümberehitatud rahvamajas...

Peetripoeg kirjutas:Mis kasu on rehkendustest ,kui ruume soojaks ei saa...

Ega nendest rehkendustest eriti kasu polegi, seda aga ei tohi valjusti rääkida, öeldakse, et sa pole kellegi pottsepp. Olen kes tahes, aga ahjusi ehitan mõnuga.

Kaminahju võib ju teistele rõõmuks avalikult üles puua, aga mis sest kasu.
Olen töötanud 8 aastat analoogsetes ruumides, nagu Sulu rahvamaja. Mõtlen pakse paekiviseinu. Sügisel seisab maja kaua soe. Polegi vaja kütta. See aga on väga petlik. Kui siis külm on läbi paekivi tuppa roninud, siis on sootuks hilja. Võid kütta mistahes ahjuga (kasvõi Peetripoja tehtuga) seda ruumi enam soojaks ei saa ja seinad niisked. Meil läks selle asja tabamiseks aega kolm aastat. Hiljem lülitasime kütte taha kohe ilmade jahenemisel ja ruum sai soe talve läbi.

Nii, kui seal rahvamajas pole küte taga varasügisest ja pidevalt, siis on see näide vale ja Kaminahju poomine tõeline nõiajaht.

Päälik on rääkinud.

Jutud minu ülespoomise võimalikkusest on liialdatud Isegi siis kui see kellelegi südamesooviks on saanud.

Peetripoeg kirjutas:.Et projekteerijale ei tuleks asi ootamatult(kuigi teda on selle konkreetse projekti avalikustamisest ette hoiatatud - millele vastati,et kui mul pole midagi muud arutada,siis on jutt lõppenud = jäin lolli näoga järele vahtima),panen küsimused ,mille vastu huvi tunnen,talle ettevalmistamiseks veel täna siia ülesse.

Ootasin ja väsisin ....

Ühe ebakõla sooviksin siiski ära korrigeerida. Euronormi või ÖNORMi EN 15544 kuidas iganes me teda siis ei nimeta arvutusmetoodika aluseks on kergšamoti kasutus. Kõik pottsepad ja ahjumeistrid kes te kasutate ahude ehitamiseks vene päritolu šamotti ja kohalikke või Läti punaseid telliseid ärge sellele standardile tuginege. Kogu EN 15544 standardi arvutuskäik peab paika vaid pehme kergšamoti nn pottsepašamoti kasutamisel.
Otse loomulikult muudab aga koduste ahjude ehituseks toodetud kergšamott igat tüüpi ahjusid ja pliite vaid paremaks ja vastupidavamaks. Pole vahet kas me soovime ehitada Soome tüüpi, Põhja-Ameerika või näiteks Kavalevski ahju. Kõikide nende ahjude müüritud kolded töötavad kergšamotist laotuna efektiivsemalt, ei lagune juba 5-7 aastaga ära ja soojenevad tänu kõrge kvaliteediga materjalile kiiresti ja ühtlaselt. HBO+ šamott telliste, plokkide, plaatide ja samadest komponentidest koldesegu kasutus on aga EN 15544 standardi alusel ehitatava ahju puhul esmatähtis. Õigete materjalide ja tehnoloogiate kasutamise eelduseks on pottsepa oskuste ja teadmiste pidev täiendamine. Kogenud pottsepad kellel on olemas oskus lahendada ettejuhtuvaid probleeme ja arusaam ahjude ehitamisest saavad lisaselgitusteta aru millest jutt.

Kõike paremat
Andrus Schults
http://www.raidkivi.ee/htdocs/veeb/inde ... erke-amott

Ma arvan, et isegi mina saan asjast aru.Kahjuks aga leiab ikka veel ahjusid, kus on kasutatud vene päritolu plaate, mis igatahes pragusid täis lähevad.Seda olen ka täheldand, et ka vene shamotkivid lagunevad usinalt.Alguses muutuvad mustaks ja, siis ei peata enam miski, seda pragunemist.
On väga tänuväärt, et asjatundjad nii head nõu annavad!

Saan minagi aru
Väikeseks vahemärkuseks ehk seda, et Põhja-Ameerika tüüpi ahju pole olemas, neil ikka Soome tüüp ja need paljus sarnased Kovalevskiga, ....ehk arvan pigem vastupidi?
Kolde arvutustel näe kehtivad vaid EN arvutused aga kuna need kergšamotid ei jõua päevadega isegistmitte Poekarla riiulile, rääkimata siis üleriigilisest ahjundusest. Kumb siis nüüd õigem suund ikka oleks, kas Skandinaavia või Kesk-Euroopa ääremaa...
Mulle oleks igatahes vaja lähinädalatel suurem kogus koldematerjali suurde kahe korruselisse leivahju ja sellest võikski nüüd edasi arutada. Mis suunda ....
Hind peab jääma Eesti päritolu....Kvaliteet aga

Mina saan ka aru, et Sa aru saad...aga kust neid pemekesi siis osta üldse saab ja palju maksavad? Kunagi keegi vist mainis aga sellest juba palju aega mõõda läinud.

Peetripoeg kirjutas:Raivo
Minu soov ei ole Sind tolaks teha.Aga mina olen selliseid ahje ,nagu sina promod,ehitanud aegajalt juba üle 20 aasta.Tõsi on ,et need ahjud võivad ennast õigustada aga ainult teatud eeltingimustel ja Eesti tavakodanikul puuduvad hetkel materjaalsed vahendid nende eeltingimuste täitmiseks.
Või tahad sa öelda sellega,et Unibuildi ahjud ei olegi mõeldud tavakodanikule.Vat selle peale ma ei osanud mitte tullagi........
Mis puudutab seda plekkahju näidet ja tuleohutust,siis rebid saa tükke tervikust.Kas fotol olev ahi on kuum või köeb .Ja kus siis "õige" pottsepp magab,ikka omatehtud ahju kõrval.Koomiline ta ju niimoodi tõesti paistab.(Aga see polnudki levitamiseks mõeldud)Klouniks nimetasid sa mind kusagil juba varem,nii et lase olla.
Muideks,see ahi on tõesti tehtud sellise kvaliteediga,mida sa tõenäoliselt näinud ei ole.Ja siit veel üks vastuküsimus,mida kunagi küsisid.Miks sa arvad,et korraliku plekkahju ehitus võtab vähem aega kui samasuure tellisahju ehitus?Mitte ei saa aru Sinu mõttekäigust ......
Kolde ehitusest, põlemise ja põlemisõhu optimeerimisest saame aru,
Tuleohutusest saame aru,Korraliku soojustuse vajalikkusest saame aru,
Aga.........Milleks on vaja ajada ahju väliskihi mass nii suureks?......ja mitte veel suuremaks?Kuskil on ju optimaalsuse piir.
Või on optimaalsuse piiriks tõesti rahakoti paksus.......
Seleta mulle uskmatule palun.ja ilma võõrsõnadeta, et ka lihtinimene aru saaks.Oma sõnadega seleta..........ja see vastus,et ahi kauem soe püsiks,ei rahulda mind(sest ahju lühikestest lõõridest sõltuvalt lähevad ju ka kuumemad suitsugaasid korstnasse(Nii otseses kui ka kaudses mõttes).Ja kui lõõrikäigud liiga pikad teed tekivad tõmbe probleemid.(eriti puude lisamisel ja kui lõõristik külm)
Arutame seda asja.Milline on lõõride välisseinte optimaalne paksus?
Kes annaks nõu.....Annes......Andrus.........Raivo, äkki sina
Lugupidamine

Lõõride välisseinte paksusest lugeda lk.9: http://www.kachelofenverband.at/wp-cont ... löfen2.pdf (Paistab, et siinne script ei jaga veel täpitähti aadressides, et siis tippida kogu aadress!)

Muust: Ahju süda on kolle, mis põletab puud puhtalt. Eelduseks õiged mõõtmed, mis tagavad võimalikult kõrge põlemistemperatuuri. Teine oluline seik on lõõride õige kogupikkus. Suitsugaaside temperatuur korstnasse sisenemisel peab olema optimaalne. Liiga kuumad suitsugaasid korstnasse sisenevad, siis kütame ilma ja liigjahtunud suitsugaaside korral hakkavad suitsugaasid enne korstnast väljumist veelduma. Seetõttu pean arukaks sakslaste mõõtmisi, mille korral mõõdetakse temperatuuri kolde laes ja temperatuuri korstnasse suubumisel.

Sakslastel on ka väga konkreetsed ja igati toimivad valemid lõõride ristlõikepindala arvutamiseks. Standardis EN15544 neid kahjuks ei ole. Lõõrid ehitan võimaluse korral alati ruudukujulised.

Olen igati nõus sellega, et soomlaste ahjude kolded on võrreldes ahju massiga olnud tõsiselt paigast ära. Aga viimasel ajal on nad siiski hakanud ehitama suuremaid, st ahju massiga enam kooskõlas olevaid koldeid.

Vabandust, ma tavalise inimesena, vajaksin täpsustust, et mida selle kolde suuruse all ikkagi mõeldakse täpsemalt? Loogiliselt mõeldes, parandab põlemist,kolde kõrgus.Kui ise erinevaid koldeid vaatan, siis tunnen õige põlemise ära kui kolde seinad on hallikad, mitte mustad.

Minagi vabandan, et ei mõista, kas ainult sakslased möödavad temperatuure kolde laes ja korstnasse suubumisel? See ilus kirjatrükk kolde vajalikust headusest ei teadusta kuidagi selleks vajalikke tingimusi ja jooniseid. Mõtlen ikka käsitöömeistrite võimalustest , kohlike pottseppadele võimalikku koldetööd. Siis veel see soomlaste ahjude kolletest ...millistest soomlastest...millistest kolletest....Heikki Hyytiänen rääkis küll igati tõsist juttu ja kui midagi teisiti mõtlen, siis kolde suurusest mitte. tema ütleb, et 1:13. 1 kg puid 13 dm3 koldemahtu.

Lisan ka tema ühe demonstreeritud ristlöike ahjust, kolde möödud koos kõige muuga



Kindlasti tehakse ka Soomes väga erinevaid ahjusi aga mida siis üldistada?

Plekkahjude juurde tagasi.
Kogenud meistri ( meistri väitel) ehitatud plekkahi




Pildil näha ahju siiber ja slepe



Esimene, koldest tõusev lõõr




Slepe korstnasse



Pole plekkahju spetsialist ja küsin, kas need ahjud peabki tegema just kuidagi eriliselt

kena köik

Eks asi ole ikka igas tegijas kinni,mitte plekis.
Täna just imetlesin paar kuud vana pliitat, millel juba praod sees.Samas kõrval plekkahi, mis aastakümneid laitmatult toimind.Oma praktikas kohtan küll rohkem ohtlikke kiviahjusid kui plekkvoodrikaid. Omale aga meeldib muidugi kivi pind 49 korda rohkem, sest ta tundub loomulikum silmale ja pakub lõputuid viimistluslahendusi.

Irv.
Ei proovi ma kedagi järgi teha.Lihtsalt mõni motiiv põnev.Ja aega võtab see nikerdamine kah hullusti.kuidagi peab ju raha välja teenima.Sõrmenipsuga ma ei oska.
Valimised said siis läbi.......
Ja ülesse ei soovi ma ka kedagi puua,veel vähem avalikult.
Pigem tahaksin ma ikkagi arutleda selle nn massi üle,millega kaminaahi püüab meie ajusid siin pikemat aega "komposteerida":Ehk siis soovin avalikku arutlust siin selle üha suureneva massi suhtes.Kusagil on ju optimaalne ahju mass,kas või selleks et ahi jõuaks ära küdeda 80 min jooksul.Pikem kütmine suurendab soojakadusid läbi korstna(sest väljuvate suitsugaaside temperatuur ju järjest tõuseb.)Ja kui me teeme lõõrid pikemaks,siis tekivad probleemid ahju(pliidi) käivitamisega.
Nendelt fotodelt ,mis kaminahi siin sulu küla kohta ülesse pani, on näha,et juba siis olid tõmbeprobleemid.(Väidab,et korsten märg oli-mingil määral see kindlasti nii)Huvitav oleks teada,kus on enne kütmist lõõrid soojad.Nüüd muidugi selle ahju ja pliidi väljanägemine üpriski nukker.
Panen need pildid siiski ülesse,et arutada tehnilist külge.(Või kui Kaminahi ütleb ei,siis ei pane)Minu arvamus,et need on surnult sündinud lapsed.Ehk et tahan sellega öelda,et neile jääb alatiseks külge see tahmane "ninaalune ehk kulmukaar".
Kaminahi võik lisada ka soemüüri tehnilise joonise(või on see firma saladus)
Muideks,see võrdlus veepurgiga(et pooleliitrisesse liitrit ei mahu)on tõeliselt hea näide.Aga vii see üle ka ahjundusse.Olgu siis veeks soojus ja purgiks ahi.Meil on vaja ju soojust kätte saada,et siis peab purk(ahi) hakkama vett(soojust)üle(välja) ajama.Poole liitrine hakkab seda varem tegema kui kuue liitrine.Või pead sa ka seda siin demagoogiaks.
Lugupidamine

Küsimustele,mis koostasin jõudsid nii mitmet(Kaminahi,Andrus )juba ära vastata.
Lisaksin siia veel ühe olulise valemi,mis võiks pottsepal tagataskus olla,kui muidu pähe ei jää.Kuidas te,härrased loeksite seda valemit.

P x h = Q = S x q

Lugupidamine

Olen minagi nn."kaminahju" käest igasugu sajatusi kuulnud,aga kui ta nüüd hakkab ühte plekkahju valimatult arvustama,siis tahaksin mina samuti selle Sulu "suitsu" soemüürist rohkem teada. On sealgi kasutatud plekksiibrit serviti "SOEMÜÜRIS", aga see vist selleks, et pealeastudes ulataks ülemiste korstnasiibriteni!

Peetripoeg kirjutas:Lisaksin siia veel ühe olulise valemi,mis võiks pottsepal tagataskus olla,kui muidu pähe ei jää.Kuidas te,härrased loeksite seda valemit.

P x h = Q = S x q

Hmm, mis valem see on?

Valemil on mõte sees kui selle komponendid omavad tähendust.
selleks antakse valemi tähtede vastavused füüsikaliste suurustega.
Kui on üldlevinud tähistused siis võib selle suhtes silma kinni pigistada.

Üldlevinud on:
P- võimsus
h- kõrgus
Q- soojushulk
S- pindala
q- laeng

Ma ei taba füüsikalist mõtet valemil:

võimsuse ja kõrguse korrutis võrdub soojushulgaga võrdub pindala ja laengu korrutisega.

Peetripoeg kirjutas:Irv.
Ei proovi ma kedagi järgi teha.Lihtsalt mõni motiiv põnev.Ja aega võtab see nikerdamine kah hullusti.kuidagi peab ju raha välja teenima.Sõrmenipsuga ma ei oska.
Valimised said siis läbi.......
Ja ülesse ei soovi ma ka kedagi puua,veel vähem avalikult.
Pigem tahaksin ma ikkagi arutleda selle nn massi üle,millega kaminaahi püüab meie ajusid siin pikemat aega "komposteerida":Ehk siis soovin avalikku arutlust siin selle üha suureneva massi suhtes.Kusagil on ju optimaalne ahju mass,kas või selleks et ahi jõuaks ära küdeda 80 min jooksul.Pikem kütmine suurendab soojakadusid läbi korstna(sest väljuvate suitsugaaside temperatuur ju järjest tõuseb.)Ja kui me teeme lõõrid pikemaks,siis tekivad probleemid ahju(pliidi) käivitamisega.
Nendelt fotodelt ,mis kaminahi siin sulu küla kohta ülesse pani, on näha,et juba siis olid tõmbeprobleemid.(Väidab,et korsten märg oli-mingil määral see kindlasti nii)Huvitav oleks teada,kus on enne kütmist lõõrid soojad.Nüüd muidugi selle ahju ja pliidi väljanägemine üpriski nukker.
Panen need pildid siiski ülesse,et arutada tehnilist külge.(Või kui Kaminahi ütleb ei,siis ei pane)Minu arvamus,et need on surnult sündinud lapsed.Ehk et tahan sellega öelda,et neile jääb alatiseks külge see tahmane "ninaalune ehk kulmukaar".
Kaminahi võik lisada ka soemüüri tehnilise joonise(või on see firma saladus)
Muideks,see võrdlus veepurgiga(et pooleliitrisesse liitrit ei mahu)on tõeliselt hea näide.Aga vii see üle ka ahjundusse.Olgu siis veeks soojus ja purgiks ahi.Meil on vaja ju soojust kätte saada,et siis peab purk(ahi) hakkama vett(soojust)üle(välja) ajama.Poole liitrine hakkab seda varem tegema kui kuue liitrine.Või pead sa ka seda siin demagoogiaks.
Lugupidamine

Pilte pane kuidas jaksad ja põhjenda kõik mida ütled. massi aruteluks tegin lausa eraldi teema. Arutle. Ootan minagi tõestust, kuidas need ahjud siis hinge nii närivad.

kaminahi kirjutas:Plekkahjude juurde tagasi.
Kogenud meistri ( meistri väitel) ehitatud plekkahi




Pildil näha ahju siiber ja slepe



Esimene, koldest tõusev lõõr




Slepe korstnasse



Pole plekkahju spetsialist ja küsin, kas need ahjud peabki tegema just kuidagi eriliselt

kena köik

No see on ikka tõeline tase! Plekk-kestaga ahi oleks nagu, mõne müürsepa silmis, mingite kindlate parameetritega ahjutüüp! Seda on siin kohe ERILISE mönuga rõhutatud!

Veel erilisema mõnuga tehakse juttu müürsepatööst aga soovitan mõista minu mõtet ja see ütleb, et plekkahi annab võimaluse ka püstihullule oma saavutus pleki varjus esitada, müürsepal see võimalus puudub. Näiteks savisegu ja kivid olid vahekorras 1:1. Kiidetakse, et näe plekkahi, kakskümmend aastat aga kõik need kakskümmend aastat on olnud tegemist täieliku pasaga. Vähemalt nii arvasid selle ahju omanikud

Tellisahi on jah sellest parem, et on kohe näha, peale esimest kütmist, kuidas "õie " lahti lööb, kui on müürsepp ladunud. Nagu Frederikul.

Ega siis plekk-kesta ainult sellepärast ei valita, et sinna sisse paremini sittuda kannatab. See ikka rohkem töövõtjate viga...

restauraator kirjutas:Tellisahi on jah sellest parem, et on kohe näha, peale esimest kütmist, kuidas "õie " lahti lööb, kui on müürsepp ladunud. Nagu Frederikul.

Sellest ma just tõesti räägingi ja ei usu mina, et keegi tavalise musta tellisahju uhkuse pärast tellib. Miks siis seegi klient tellib seda plekki asendama müürsepa ahju

restauraator kirjutas:Ega siis plekk-kesta ainult sellepärast ei valita, et sinna sisse paremini sittuda kannatab.

Millepärast tavapäraselt plekkahi valitakse?