Ehitusfoorum

rokikas kirjutas:a) Kas vihjad et üritan siin midagi pähe määrida.

Ma ei tea.mida sa üritad, kuid seadmete soetusmaksumuse- ja hoolduskulude väljajätmine rahalistest arvestustest (energia omahinast), mida sa korduvalt soovid teha, ei jäta arvamiseks just palju võimalusi.

rokikas kirjutas:Hindu ja sellel põhinevat tasuvus arvestust saab lugeda selle teema esimestel lehekülgedel.

Vaevalt seal selle Stiebeli "kolu" kohta midagi mainitud on.

rokikas kirjutas:b) Millest sa järeldad et tulemus ei ole garanteeritud ja tehniliselt võimalik.

"Tehniliselt võimalik" ütled sina - ära ikka minu suhu omi sõnu pane.

Variandi 2:

"2. ahjuküte + siseruumi soojust kasutava soojuspumbaga "toodetud" tarbevesi."

mittegaranteeritus on ju lilmselge - sooja vee tarbimine (ega selle tarbimisele järgnev ülessoojendamine) ei ole mingis ajalises ega põhjuslikus seoses ruumide (ahju) kütmisega ning seetõüttu puudub igasugune alus eeldada, et sel hetkel, kui siseruumist soojusenergiat tarbevette pumpama hakatakse, sinna ka mingi kütteseade (külmkapisoe vist ikkagi stabiilseks liigsooja allikaks meie kliimas ei päde) seda juurde andmas on.

Mina olen sulle vastanud, kuid sa oled ikkagi võlgu need õhukuupmeetrid ja kraadid temperatuurilangust, mis veesoojendamiseks vaja lähevad - teeks ikka "vorst vorsti vastu"?.

madis64 kirjutas:Vastan:

a) (töökõlbulike ja vähegi kestlike) seadmete hinnaklassid on siiski ühes suurusjärgus ja omavad olulist mõju kogutud energiaühiku hinnale nii et nende kõrvalejätmine rahalistest arvestustest on sügavalt väär (kasutusel pigem kauba "pähemäärimise" protsessis kui tehnosüsteemide valikul);
...

See väide küll paika ei pea.
Võta võrdluseks automaailm. Seal on palju töökõlbulikke ja vastupidavaid isendeid, aga kuni 10x erinevas hinnaklassis.

Sama ka siin. On mersedeseid ja kiasid.

Vahe on kas või kasutatavates materjalides. SAma boilerit tehakse nii roostevaba, kui emailituna, lisaküttekeha võimsuses, kasutatavas gaasis (on ka müned üksikud seadmed R410A peal) Samuti see, kas soojusvaheti asub boileriga ühes tükis või eraldi torudega eemal ja isegi õue viidav. Kõik see mõjutab hinda.

Ka minu soovitus on teema otsast peal läbi lugeda, mitte niisama sisse sõita ja oma "tõdesid" jagama hakata.
Pea kõigile Sinu poolt küsitud küsimustele on siin teemas juba varasemad vastused olemas.
Ka sellele, kas keldris olevas majandusruumis jagub nii palju sooja või mitte.

Meil ei jagu, aga saksamaal 300 ruutmeetrise üldpinnaga majal pole see probleem, kui ülakorruselt natuke päikese poolt tekitatud sooja lisaks võetakse.

Meie kliimasse sobib siiski seade, millel on eraldi välisosa , aga nende hind on tavaliselt juba suurem, kui meil müüdava õhk-vesi pumba oma samas võimsusklassis. Sega ei ole see seade tegelikult ei mei ega ka soome turule.

rokikas kirjutas:

madis64 kirjutas: Kas sa oled Stiebeli palgal?

Kahjuks/õnneks ei aga kui pakud palka/raha siis tera on mul veel a/a ruumi
Küsimus sulle. Kummal juhul on lootust saada odavamat (jättes hetkel seadmete maksumuse kõrvale)tarbevett -
1. ahjuküte + otseelektriga tarbevesi.
2. ahjuküte + siseruumi soojust kasutava soojuspumbaga "toodetud" tarbevesi.
Ehk oskad/viitsid ka põhjendada.

Stiebel Eltroni "säästu arvestus" on tegelikult väga lihtne - tarbevee soojendamiseks vajaminev energia inimese kohta on aastas 1100/ kWh, see on ca 55 liitrit sooja vett / inimese kohta iga päev, mida soojendatakse 47,5C (ehk +5C kuni +52,5C).
Seadme COPiks on märgitud 4,2, elektrihinnaks 0,13 eurot /kWh ja tulem saadi nii = 1100 kWh x 0,13 = 143 eurot, 143 eurot - (143:4,2) = 110 eurot säästu.
Stiebel Eltron on säästlikuse näitamisel lähtunud eeldusest, et seadme COP on 100% ajast 4,2 - ma arvan, et see pole päris reaalne, arvestades ruumide erinevaid temperatuure talvel ja suvel.
Mul on endal kogemus analoogse Nibe Fighter ventilatsioonipumbaga, mis kasutab "soojuse tootmiseks" maja ventilatsiooni kaudu väljutatavat õhku. Parem on andmeid võrrelda suvel, mil enamik põrandaküttest on kinni (va. dušširuumid ja saun) - kui otse elektriga küttes oleks kulunud 455 kWh (5 liikmeline pere / sooja vee kulutus 55l / päevas inimese kohta), siis nüüd kulus veidi alla 300 kWh (ilma tsirkulatsioonipumba ja vent. agregaadi elektrikuluta, elektritenn oli väljas). Sellest 300 kWh kulus mingi osa põrandaküttele ja sooja vee temperatuuri säilitamisele boileris, aga mingist 4,2 COP-ist võib ainult unistada, siis oleks pidanud kulu olema 3 korda väiksem. Võib-olla on Nibe 3 kolm korda kehvem seade kui Stiebel Eltroni oma, võib -olla on asi liigses matemaatilises lähenemises Stiebel Eltroni poolt...

rokikas kirjutas: Soomes on mõnele majale paigaldatud Rehau "awedukt thermo" süsteem. "Rakennusmaailma"s oli suvel tiba juttu sellest.

29.9.2011 ilmunud numbris on juttu sarnase eesmärgiga/toimimispõhimõttega süsteemist.
Maha maeti krundile 200 jm. 40 mm. PEM toru. Selles pumbatakse (pump 25 w) ringi glükoolilahust mis läbib ka majas olevat vent õhu eelsoojendus radiaatorit (2,4 kw).
Väidetavalt toimib kenasti.
Oletan et sellise "süsteemi" rajamine odavam kui rehau oma.

rokikas kirjutas:

rokikas kirjutas: Soomes on mõnele majale paigaldatud Rehau "awedukt thermo" süsteem. "Rakennusmaailma"s oli suvel tiba juttu sellest.

29.9.2011 ilmunud numbris on juttu sarnase eesmärgiga/toimimispõhimõttega süsteemist.
Maha maeti krundile 200 jm. 40 mm. PEM toru. Selles pumbatakse (pump 25 w) ringi glükoolilahust mis läbib ka majas olevat vent õhu eelsoojendus radiaatorit (2,4 kw).
Väidetavalt toimib kenasti.
Oletan et sellise "süsteemi" rajamine odavam kui rehau oma.

Kas see on maakütte või täitsa eraldi kontuur?

Eraldi. Koosneb 200 jm. PEM torust, glükoolilahusest, pumbast ja ventilatsiooni eelsoojendusradiaatorist. Talvel soojendab, suvel jahutab.

rokikas kirjutas: Selles pumbatakse (pump 25 w) ringi glükoolilahust mis läbib ka majas olevat vent õhu eelsoojendus radiaatorit (2,4 kw).

Ei tea, milline see radiaatorilahendus on, kas 2,4 kW sisselülitatult ei hakka hoopis glükoolilahust soojendama? Ilma lisaelektrita jääb sissepuhutav õhk üsna jahedaks.

Külaline kirjutas:

rokikas kirjutas: Selles pumbatakse (pump 25 w) ringi glükoolilahust mis läbib ka majas olevat vent õhu eelsoojendus radiaatorit (2,4 kw).

Ei tea, milline see radiaatorilahendus on, kas 2,4 kW sisselülitatult ei hakka hoopis glükoolilahust soojendama? Ilma lisaelektrita jääb sissepuhutav õhk üsna jahedaks.

Suvel soojendab(kütab talveks ette maapinda) talvel jahutab glükoolilahust ja vahepeal on kasutu.
Kas see 200m oli sama põhimõtte järgi maha pandud, nagu maakontuur(sügavus, vahemaa)? Kui maakütte kontuur teha selle arvelt pikem, kas siis neid ühildada ei saaks?

Külaline kirjutas: 2,4 kW sisselülitatult

Tegemist vist siiski soojendusvõimsusega mitte elektrivõimsusega.

Külaline kirjutas:

rokikas kirjutas: Selles pumbatakse (pump 25 w) ringi glükoolilahust mis läbib ka majas olevat vent õhu eelsoojendus radiaatorit (2,4 kw).

Ilma lisaelektrita jääb sissepuhutav õhk üsna jahedaks.

Peale seda radikat järgnevad soojusvahetid, jne nagu tavapäraselt. Sama eesmärk/ülesanne nagu eelnevalt jutuks olnud rehau süsteemil.

fanatic kirjutas: Kas see 200m oli sama põhimõtte järgi maha pandud, nagu maakontuur(sügavus, vahemaa)?

Täpsemat kirjeldust sellest ei olnud.

fanatic kirjutas: Suvel soojendab(kütab talveks ette maapinda)

Ka sellest oli seal paari sõnaga juttu.

fanatic kirjutas: Kui maakütte kontuur teha selle arvelt pikem, kas siis neid ühildada ei saaks?

Kahtlen kas see hea mõte on. Eks maaküttepumba müüja/paigaldaja teab täpsemalt.

rokikas kirjutas:

Külaline kirjutas: 2,4 kW sisselülitatult

Tegemist vist siiski soojendusvõimsusega mitte elektrivõimsusega.

Külaline kirjutas:

rokikas kirjutas: Selles pumbatakse (pump 25 w) ringi glükoolilahust mis läbib ka majas olevat vent õhu eelsoojendus radiaatorit (2,4 kw).

Ilma lisaelektrita jääb sissepuhutav õhk üsna jahedaks.

Peale seda radikat järgnevad soojusvahetid, jne nagu tavapäraselt. Sama eesmärk/ülesanne nagu eelnevalt jutuks olnud rehau süsteemil.

fanatic kirjutas: Kas see 200m oli sama põhimõtte järgi maha pandud, nagu maakontuur(sügavus, vahemaa)?

Täpsemat kirjeldust sellest ei olnud.

fanatic kirjutas: Suvel soojendab(kütab talveks ette maapinda)

Ka sellest oli seal paari sõnaga juttu.

fanatic kirjutas: Kui maakütte kontuur teha selle arvelt pikem, kas siis neid ühildada ei saaks?

Kahtlen kas see hea mõte on. Eks maaküttepumba müüja/paigaldaja teab täpsemalt.

Olen kolme kohaliku pumba müüaga sellest püüdnud rääkida, aga see on neile täielik kosmose teema

Külaline kirjutas:Olen kolme kohaliku pumba müüaga sellest püüdnud rääkida, aga see on neile täielik kosmose teema

Kurb kui inimested ka erialaselt kipuvad kitsa silmaringiga/mõtlemisega olema. Vähemalt kaasa mõtelda ja põhjendatult vastata ju võiks. Aga noh juu siis seda veel konkurents ei nõua. Saab ka muidu hakkama.

Kui omale plaaniksin sellist süsteemi paigaldada siis pigem teeksin eraldi kontuurid. Maaküte toimetaks omaette ja see "eelsoojendi" eraldi.
Mida lihtsamad süsteemid seda lollikindlamad. Ma ei usalda eriti neid 7in1 asju.

Loen aeg-ajalt siin seda teemat ega saa kuidagi asjale pihta. Minu arvates ei lähe teema pealkiri ja pakutavad tehnoloogiat no kohe mitte kuidagi omavahel kokku. Selleks, et saada mingi 100€ (hüpoteetiline summa) kokkuhoidu, on esialgu vaja raisata/panustada ikka väga suur summa. Kõik need materjalid, kopameeste tasud, hilisem amortisatsioon, tehnoloogia vananemine jne jne. tuleb lõpuks vist kallim kui asi üldse on seda jamamist väärt. Kui kõiksee kupatus on valmis, kutsutakse sõbrad-tuttavad, tehakse paarisajase eurone kräu ja imetletakse/arutakse kui "odavalt" hakkan tarbevett saama. Muidugi on kokkuhoid tervitatav nähe, aga päris lolliks ei saa kah minna!

Urmas kirjutas:Loen aeg-ajalt siin seda teemat...

Loe palun veel korra. Ehk siis märkad et siin jutuks kaks erinevat ideed/eesmärki ja mõlemas teemaarenduses (odavamalt tarbevett, vent õhu eelsoojendamine) on ka rahalist tasuvust silmas peetud. Kui oled kindel et need väljapakutud ettevõtmised maksavad tunduvalt rohkem kui hiljem säästavad siis too siia näha ka see tasuvus arvutus. Muidu kõlab su jutt kui tavapärane "külamooride" soigumine.

Urmas kirjutas: päris lolliks ei saa kah minna!

Nii ta on jah.

Urmas kirjutas:Minu arvates ei lähe teema pealkiri ja pakutavad tehnoloogiat no kohe mitte kuidagi omavahel kokku.

Jah aga kui mina teemaalgatajana olen rahul arengutega siis miks ka mitte.

rokikas kirjutas:Kui oled kindel et need väljapakutud ettevõtmised maksavad tunduvalt rohkem kui hiljem säästavad siis too siia näha ka see tasuvus arvutus. Muidu kõlab su jutt kui tavapärane "külamooride" soigumine.

Tasuvusarvutuseks vajalik sinu võimalik sääst välja arvutada või mõõta.
Vajalikud andmed
1. Maapinna temperatuur (kontuurist tuleva vedeliku temperatuur). See on aasta jooksul muutuv, kuid detsembrist kevadeni kindlasti alla aastakeskmise. Pakun 5 kraadi.
2. Õhuhulk ( see siis sõltub majast, kui kõik õhk läheb läbi soojusvaheti siseruumidesse) 300 m3 /h
3. Vedeliku vooluhulk. 25 w palju ei pumpa- 0,5 m3/h?
Soojusvaheti seab lisapiiranguid nii vooluhulgale kui õhuhulgale.
Nende andmetega arvutades jääb selle agregaadi potentsiaalne soojusvõimsus selgelt alla 2 kW , kahanedes välistemperatuuri tõustes (+5 kraadi juures efekt null). Ööpäevas teatavalt temperatuur kõigub- siis peaks +3 kraadi juures selle agregaadi välja lülitama, muidu ta sööb pumba ja ventilaatori elektrikuluna saadud efekti ja hakkab sissepuhkeõhku jahutama.
4 kuud 24/7 tööd 1 kW võimsusega (väga optimistlik)- üles ümardatult 3000 kWh, otseelektrina 300 EUR aastas, odavamal meetodil (puud, ÕSP) vähem.
200 m toru, paigaldus, pump, soojusvaheti, glükool- arvutage ise.

See teema juba nii sürr, siin ei ole eemärk mittet investeeringu kulu vaid energiakulu soojavee tootmisel. Nii et kui kulutad 100000000 eur süsteemile millega saad odavalt ca 1 eur m3 sooja vett ongi ok.

tkko kirjutas:....

Vot see on juba asjalik jutt.
PS. Seal artiklis oli maapinna temperatuuriks mainitud 4C.

Veikko kirjutas:....

Tore et said oma nädala pinged välja elada. Ehk siis kui oled maha rahunenud suvatsed siia kirja panna ka mõned numbrilised tõestused oma väidetele.
PS. Jutt odavamast tarbeveest on juba ammu lõppenud. Kahjuks mingeid uusi ideid ei tulnud.

Külaline kirjutas: kosmose teema

http://www.vallox.com/vallox-mlv-radiator
http://www.vallox.com/tiedostot/4/docum ... 040308.pdf
Näiteks selline "kosmosetehnika".
Soome netipoe hinnanäide 522,14 € http://kauppa.taloon.com/PublishedServi ... LX-7912419
On ka teisi tootjaid ning hindu.
PEM http://www.feb.ee/tooted/2/211/21100/2975/

Või planeerida/paigaldada kohe see http://www.hanakatverkkokauppa.fi/epage ... ts/7912093
http://www.hanakatverkkokauppa.fi/WebRo ... n_ohje.pdf seade.
Või see http://www.hanakatverkkokauppa.fi/epage ... ts/7912087

Või see http://www.sunair.ee/sunair425.pdf

Mäletan, et 99-ndal aastal sain väiksema Ilmava Digiti justkui 14 000 krooniga +km.
Kas praegu on hinnad siis nõndapalju kallimaks läinud?

Eks tiba aastaid juba möödunud ka

http://www.nilan.fi/index.php?option=co ... mid=100009
http://www.nilan.fi/images/stories/pdf/ ... _8-s_p.pdf
Võtab soojust nii ventilatsioonist kui ka maapinnast. Sobilik madalenergia ja passiivmajadele.
Hind on ...üpris krõbe http://www.nilan.fi/index.php?option=co ... mid=100041

rokikas Odavamalt kui elektri boileriga tarbevet teha on vast selega http://www.dunven.ee/images/boiler%2520 ... aY-g1FyXJD ja õhku eelsoendada nii nimetatud õhk-maakolektoriga

Eks üks võimalus jah on puukütte boiler. Vana ja vist suht lollikindel variant.

juroku1 kirjutas: õhku eelsoendada nii nimetatud õhk-maakolektoriga

Too palun mõni viide mida silmas pead.