Ehitusfoorum

"Bläck Rokit" http://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_Oja

Andrus Schults

Tubli Andrus))
Paremini poleks isegi osanud öelda))

Postitus kustutatud, kuna on vajaliku mõtte edastanud.

juhan kirjutas:Selgita(motamees), mis asi see MIKROAHI siiski on ja kus on sellise olevuse öige koht

Räägi ikkE asjast,motamees,aga ära keeruta!
Kuidas su tagumikutunne paneb MIKROAHJU sellesse nn. massiivahjude jadasse?

Ma siis teen nagu näidatakse katsetatud tööd. Pole küll päris Veskiaegne tase aga ma pole meister ka.


viewtopic.php?f=1&t=23973&start=100#p141759

Ma arvan, et iga laps saab aru, et ahjumajandus on Veski ajast edasi arenend, nii nagu iga teine ala.Aga ometi oli Veski raamatust,paljudele abi ja ahjusid aastakümneteks, mis ilma Veskita kindlasti viletsamad oleksid olnud.
Ja isegi tänapäeval tehakse vahetevahel näiteks ringlõõridega süsteeme( mis siin foorumis muidugi kõva kriitika on saanud ja tegelikult ei tohi mõeldagi sellisest ahjust), mis igati laitmatult töötavad ja omanik väga rahul ( tegelikult pole siiani veel kohanud inimest, kes rahul pole sellise ahjuga).

Huvitav, kas mingi loll direktiiv on tõesti ringlõõri ära keelanud? Sellest saan aru, et inimene kes ahju soovib ei saa aru mis on ringlõõr. Edasine on tema harimise küsimus. Ka seda tean, et massiliselt külapottsepad kardavad ringlõõri, sest pole ennem ehitanud ja ei oska sellist ahju teha.

Ringlöör on tavaline järjestikune suitsulöör ja mis suunas ja millal seda keerata on direktiividega kindlasti keelamata. Teine asi on selle lööri omadustega. Iga käänak lööris on takistus ja kui on seda takistust vaja koguda on selline löör lausa asendamatu. Ka ollakse kindlad arvamuses, et just pidevalt keerutades ja tõustes on suitsul kõige kergem liikuda taevalaotusse. Eriti lahe on sellist lööristikku hooldada.
Kindlasti soojenevad ka sellise lööriga ahjud.

Kui nüüd teha ringlõõridega ahjule tänapäevane restkolle, mis siis saab? Eks ta oli umbkoldena ette nähtud ja ju ta ka sinna ajajärku jääb.

Vaadake Tallinna pool ringi, seal enamus vanadest ahjudest ringlõõriga ja kõik rahul peale korstnapühkijate, ringlõõridega ahjul puhastusavasid tunduvalt rohkem, kui püstlõõridega ahjul. Kombineeritud süsteemi kasutatakse ka saksa kultuuriruumis üsna ohtralt tänaslgi päeval.
Volly

Volly kirjutas:Vaadake Tallinna pool ringi, seal enamus vanadest ahjudest ringlõõriga ja kõik rahul peale korstnapühkijate, ringlõõridega ahjul puhastusavasid tunduvalt rohkem, kui püstlõõridega ahjul. Kombineeritud süsteemi kasutatakse ka saksa kultuuriruumis üsna ohtralt tänaslgi päeval.
Volly

Tõsi, aga oskad sa öelda, kas näiteks langevate lööridega ei oldaks rahul? Et ahi soojeneks põrandani ja restkoldega ahjul ei jääks alt pool meetrit külmaks kivimassiks.....

Teine aga siin siiski on ja see on puupõrand või vahelagi....Eesti pliidi ehitus suuresti sama kinni....

Muidugi saame aru, et kaminahi on igati parema kasuteguriga jne. aga vägisi olen kuulnud ka ringlõõridest liiga palju head. Ühel mehel näiteks tehtud veidike kõrgema koldelaega( et paremini põleks ja ka ei tõmba lendtuhka kaasa ) ja ta ainult kiidab( polevat kunagi isegi puhastand mitte ). Teine näide, aga uus ahi Elvas, kus ka omanik väga kiidab. Neid muidugi veel ja vägisi tekib himu, ise ka midagi sellist proovida. Omal on mõte teha kesklõõriga üles ja ringidega all ja päris alt korstnasse, et keegi ei saaks viiksuda selle alt külmaks jäämise pärast .

Lammutasin paar aastat tagasi 45 aastat vana puhastusluukideta ringlõõridega ahju.
Seega 45 aastaga umbe ei lähe
Mis on muidugi kummaline...

PS selleks, et ahi alt soojaks läheks, ei pea lõõrid sugugi alla välja ulatuma.

stupiduser kirjutas:Lammutasin paar aastat tagasi 45 aastat vana puhastusluukideta ringlõõridega ahju.
Seega 45 aastaga umbe ei lähe
Mis on muidugi kummaline...

PS selleks, et ahi alt soojaks läheks, ei pea lõõrid sugugi alla välja ulatuma.

Kuidas see viimane lause edasi läheb?

Kuskilt on silma jäänud, et 50% soojusest salvestub koldesse.
Ei näe põhjust miks mitte ka Soome-tüüpi kaminahjul (seejuures see soojus peab ahju külgpinnani levimiseks läbima lõõri jagu õhku).

Muuseas ei nõustu ma ka väitega, et takistuse seisukohast pole vahet, kas järjestikused lõõrid on vertikaalsed või horisontaalsed.

stupiduser kirjutas:Kuskilt on silma jäänud, et 50% soojusest salvestub koldesse...seejuures see soojus peab ahju külgpinnani levimiseks läbima lõõri jagu õhku)...

See kolde salvestamine on mullegi silma hakanud. Kergsamotiga seda enam teha ei taheta.
Koldesoe võib väljuda ka esi ja tagaseina kaudu. Needki kenasti soojad.

Kergšamoti mõte koldes ikka selles,et kolle saavutaks kiiremini temperatuuri,mis vajalik kütuse täielikuks põlemiseks koldes.
Üks asi siin jäi silma.Ja juba ammu.
Et paneme vana dolomiidist korstnale soome tüüpi ahju taha.Tea kuidas see koldevalu(korstnasse minevad tembid arvan et kusagil 300 lähedal kütmise lõpul) küll dolomiidile mõjuvad.....Motamees äkki seletad katsetust...
Lugupidamine.
Ka pole dolomiit kindlasti mitte tänapäevastes korstnaehitusmaterjalides(suitsulöörina) kirjas.Ega siin foorumis äkist mõni nippi kordama ei taha hakata ja hiljem .........ptüi... pipart keelele mulle.
Lugupidamine

Peetripoeg kirjutas: Kergšamoti mõte koldes ikka selles,et kolle saavutaks kiiremini temperatuuri,mis vajalik kütuse täielikuks põlemiseks koldes.

Jah leek saavutab kiiremini temperatuuri, kuna kivi seda ei omista - järelikult ka ei salvesta.

Peetripoeg kirjutas:Et paneme vana dolomiidist korstnale soome tüüpi ahju taha.Tea kuidas see koldevalu(korstnasse minevad tembid arvan et kusagil 300 lähedal kütmise lõpul) küll dolomiidile mõjuvad.....Motamees äkki seletad katsetust...

Kui nüüd vaataksid kolde suurust ja ahju massi, siis saaksid ise ka aru, et väheke sassi läks... osa jälle väidavad, et see kolle on kohe liiga väike selle maja ja ahju jaoks.

Peetripoeg kirjutas:Ka pole dolomiit kindlasti mitte tänapäevastes korstnaehitusmaterjalides(suitsulöörina) kirjas...

Tänapäeva uude elamusse ei lubata küll dolomiidist korstent teha. Renoveerimise käigus asja kohta aga pole säädusetähte.

Mass massiks.
Aga kas sa oled temperatuure seal korstnasse minevaid mõõtnud.
Lihtsalt huvi pärast nad huvitaksid mind,lõõri käik ju lühike.Pärast 1 tunnist kütmist näiteks.Kui ikka korralik vurr on taga.Äkki oskad öelda ..........
Ega ma paha pärast,ikka huvist.
Puht isiklik huvi.
Ja siis ,et kas korstnast vana pigi ei ole alla valguma hakanud.......
Lugupidamine

Peetripoeg kirjutas:Aga kas sa oled temperatuure seal korstnasse minevaid mõõtnud.
Lihtsalt huvi pärast nad huvitaksid mind,lõõri käik ju lühike.Pärast 1 tunnist kütmist näiteks.Kui ikka korralik vurr on taga.Äkki oskad öelda .........
Puht isiklik huvi...

Kodus olen mõõtnud igatsugu temperatuure. Seal ei ole. Korstnajalg aga kütmisest soojemaks küll pole läinud, võrreldes kodusega.
Kui sul on isiklik huvi, siis peaksid tulema kohale ja uurima. Ostad termomeetri ja võta sületäis puid. Võid ahju ära kütta ja katsetada. Termomeeter jääb pärast augutäiteks ette.
Võrdle nüüd Mikroahju lõõri pikkust ja jutuks oleva ahju oma. Siis saad ka asjale pihta ja ei peagi mõõtma tulema, aga võid.

Peetripoeg kirjutas:Ja siis ,et kas korstnast vana pigi ei ole alla valguma hakanud.......

...No on sul ikke huvitav loogika. Kõigepealt küsid, kas korstnajalg üle ei kuumene ja kohe seejärel lajatad vastandliku küsimuse järgi. Pigi hakkab valguma alakütmisest ehk niiskusest. Ülekütmisel niiskust pole, kuiv pigi ei voola...
...Ei ole vana pigi valguma hakanud. Maja on ka alles olemas ja tuletõrjujad pole käinud.

Sooh!
Varasemast küttekehast tekkinud korstnapigi paneb jooksma ikka uuest küttekehast korstnasse minevad kõrgemad temperatuurid.(Vaid Kaminahjule sajab pigi korstnasse taevast ,nagu ta siin ühe korstna juures kilkas .....)
Kui sa ei usu,tule ma näitan.Räägib omanik pika loo ka veel juurde,kuidas korstnajalg kuumaks läks,ja nädal aega kuum oli.Huvitav sealjuures veel asjaolu,et tal omal ühtegi küttekeha sellesse korstnasse ei läinud.Naabrimees sinder aga kergküttekoldega teisel korrusel Jaanuaritormi aal hirmsat valu andis.
Kui see pigi tekkimine ja voolamine sulle rohkem huvi pakub........
Lugupidamine.

Kuiv pigi?
Millest kuiv?
Täpsusta palun

Ei tea mis selle asfaldi maanteel sulama paneb?
Armastus kolme apelsini vastu või?
Lugupidamine

Usun, et olen pigivärki juba Sinust (Peetripoeg) rohkem uurinud ja mitte tuttavate käest. Ikka oma uuringud/kogemused.
Ei hakka mina Sinu tervislikku seisukorda kommenteerima, aga kui nii edasi jätkad, siis lähed tõesti Juhaniga ühte patta... noh need Juhani peeretused...
Kuiv pigi näeb välja selline. Kui seda veega niisutada, siis hakkab sulama. Kuumaga pudiseb niisama puruhaaval. Väga suure kuumusega põleb ära.
Sa võid sellega teed pigitada.

Kalvis kirjutas:Küsisin seda sellepärast, et kunagi käisin ka Caparolis küsimas kuumakindlat krohvi ja just sealt tehti selgeks, et nad seda ei tee. Valget puru (valge tsement) palun väga, kuid värvi ei saa.
Ma ei saanud ikka täit vastust, kust saab krohvi sisse vabalt värvipigmenti ükskõik mis värviga, et krohv ise oleks värviline.

(patuga pooleks saab osta mineraalseid krohve, müüjad ütlevad kohe, et ahjul kasutada ei tohi, kuid nende värvivalik on kesine)

Mineraal krohvid sobivad ahjudele suurepäraselt. Ära proovitud, nt serpo 430. Kunagi ammu kinnitas seda ka Maxiti esindaja pottseppade ümarlaual, et mineraalkrohvid sobivad ahjule. Tooni pidavat saama muuta vuugisegu lisades umbes 1 kg vuugisegu 25 kg kotile. Ise pole katsetanud. Eks vajaliku tooni saamine tuleb ikka katse eksitus meetodil.