Ehitusfoorum

Vastuseks Kalvise küsimusele.
Plaatsoojusvahetii külmaainetorustiku otsad.
Vasktoru üleminekud tuleb jootehõbedaga (saab n AGA) joota plaatsoojusvaheti külmaaine torustiku otste külge.
Soojusvaheti passis on kaasas info et soojusvaheti tuleb eelnevalt täita ülekuumenemise vältimiseks veega.

Oojaa, lootusetu siis iseehitada, kui just SP firmas ei tööta.

Kalvis kirjutas:Oojaa, lootusetu siis iseehitada, kui just SP firmas ei tööta.

Otsi, mida soojusvaheti külge joota koos torujuppidega nägin viimati müügis vist osta.ee oksjonil.
Tänapäevase joodisega pole see küll mingi probleem nad sinna külge saada. Ilmselt iga korralik kliimamees teeb Sulle selle teenustööna ära. (Need, kellel põial peopesast ei kasva)

Aga otsad saab võtta ka selle siseosa radika küljest, mis komplektina ostes ümber ehitades nagunii üle jääb.

Suurem probleem on minu arust hoopis korraliku inverteri välisosale sobiva juhtimise leidmine.
Mulle teada olevalt on saada neid kolmanda tootja omi ainult Fujitsu välisosadele ja õnneks müüb Fujitsu välisosa eraldi ka komplektse varuosana. Kahjuks neid juhtimisi eestis ei müüda.

Vähemalt ebays on saadaval ka juhtimine, mis sobib Mitsubishi Zubadan välisosale .
Kas ka neid välisosasid eestis eraldi saab, ei tea.
Juhtimise mudel on Mitsubishi PAC-IF021BE
http://www.optimienergia.fi/mitsubishi/ ... 021b-e.pdf

Pood ebays http://stores.ebay.de/hanse-handels-haus

Kui komporessorit koos ventilaatoriga saab on/off sisse-välja lülitada siis on käkitegu seda integreerida juhtsüsteemi. Kui mootor on DC (kommutaatormootor välisosal) ka siis saan hakkama. Kui on aga sünkroonmootor, siis ehk saan hakkama (sünkroonmootoril endal puudub käivitusmoment, selleks kasutatakse keerukat juhtimist).
Kui siseosa jääb üle siis läheks see koos praeguse siseosaga otse soojaveeboilerisse, vaja vaid torudele oma flants teha. Tegelikult oli soov freoon-vesi soojavaheti vahele teha (põrandaküte+tarbevesi), siseosa õhk-õhk oleks mõnda majandusruumi edasi jäänud koos automaatikaga. Siis ei peaks üldse pumbale automaatika pärast muretsema.

Tere! Soojusvaheti mutriga otsikud saab Hydroscandiast. Vahele vaskseib ja asi igati korras. Otsiku joodad juba ise olemasoleva torustiku külge. Miul on terve aasta tööd teinud ja probleeme pole. Kahjuks ise ehitades ei saa üle kõvasulam jootedöödest.

Ja oleme jälle tagasi punktis, kus sooviks õhk-õhk pumbale veega soojusvaheti vahele panna aga ei saa, sest liitmikke ikka tavainimene ei oska teha.

Kaldun natukene teemast välja, aga kuidas kogemused näitavad, kas teise korruse magamistoa akna alla paigaldatud õhk-vesi pumba tekitatud müra (paberite järgi 53db) on ebameeldivalt suur või kannatab sellega elada küll?:)

Soojuspump magamistoa akna alla ? (kui võimalik siis kaugemale)
1. Võiks vaadata passist nt koduse tolmuimeja mürataseme ja tassida tolmuimeja akna alla.
Sama saaks teha ka mõne teise kodumasinaga (muruniiduk jääb võimsaks ca 80-100 dB(A))

2. Heli võib kanduda edasi ka vibratsiooni tõttu st parem oleks kasutada maapinnale paigaldatavat alusraami, mitte seinakonsooli.

3. Iga heli mis segab und on ebameeldiv , ka sääsepirin , ei peagi neid dB palju olema.

4. Õhk vesi soojuspumbad töötavad inverteri põhimõttel st mootori (kompressori) pöörded muutuvad vastavalt tootlikkusele nt 30- 85 Hz. Kui paigaldada natuke võimsam seade siis sama tootlikkuse juures on suurema seadme pöödred madalamad.

3 kordne aken ja kivimajast ei tule märkimisväärselt müra, välja arvatud vibratsioon. Akent lahti hoida ei tasu.
Puumaja ja vill, üsna hästi kuuleb.

Inimestel on erinevad müra talumised.

Kivimaja, penoplast soojustus, aken vana tüüpi 4mm+2k klaaspakett, pump tuleks maaraamile. Proovin õhtul tolmuimejaga järgi, paberid annavad tolle müraks 70dB. Eks siis ole näha, kas naine saab selle müra käes magada või ei. Igatahes paar päeva olnud äikse torm meie pere und ei seganud:)

Minu avataril olev pump ei sega teisel korrusel magamist ja ei kosta sisse ka diagonaali jäävast sama seina ääres olevast teise korruse aknaga toast. Otse pumba kohal akent ei ole.
Alus on 300-400 kg betoonplaat, sellel maaraam ja siis vahel 20 EUROT/TK puksid. (Neid häid pukse müüb üks firma Tallinna Tartu maantee ääres , kohe pärast A2 autowelti)

Nii kompressor, kui jahutusventikad on inverter tüüpi.

Sisse kostab hääl läbi esimese korruse seina ainult maksimum võimsususel ja ka selleks peab kuulamiseks ise hästi tasa olema.

Nii, katsed tehtud ja tolmuimeja müra (paberite järgi 70dB) ei olnud magamistuppa kuulda. Valin asukohaks jääb tuulevaikne ja lõunapoolne majakülg. Homme asun betoonplaati tegema.

Tupsu kirjutas:Minu avataril olev pump ei sega teisel korrusel magamist ja ei kosta sisse ka diagonaali jäävast sama seina ääres olevast teise korruse aknaga toast. Otse pumba kohal akent ei ole.
Alus on 300-400 kg betoonplaat, sellel maaraam ja siis vahel 20 EUROT/TK puksid. (Neid häid pukse müüb üks firma Tallinna Tartu maantee ääres , kohe pärast A2 autowelti)

Nii kompressor, kui jahutusventikad on inverter tüüpi.

Sisse kostab hääl läbi esimese korruse seina ainult maksimum võimsususel ja ka selleks peab kuulamiseks ise hästi tasa olema.

Kas isegi talvel ei ole müra probleemiks (jää, ülimadalad temperatuurid,jms)?

Külaline kosmosest kirjutas: Kas isegi talvel ei ole müra probleemiks (jää, ülimadalad temperatuurid,jms)?

Täie võimsusega saab ta tööle küll alles sellel talvel, aga talviseks probleemiks on pigem sealt mõõda käimine, kus külm tuul tahab riided seljast kiskuda.
Aga mingit jääd seal küll probleemiks olla ei saa, kuna sulatamisprotsessis saab välisosa nii palju sooja korraga, et sealt saab ainult hea portsu sooja vett.

Arvatavasti aitavad müra summutamise vastu ka spetspadjad.

Selle talve kõige madalam temperatuur oli soojapumba enda välistemperatuuri anduri järgi -26 kraadi millegagi ja siis küll madalast temperatuurist tingitud erimüra ei täheldanud. Ei sees , ega koera õue viies ka väljas.

Tervist ehitusfoorumlased !
Üks võhik tülitab õhk-vesi soojuspumpade hinna ja kvaliteedi suhte küsimuses. Kogu seda pikka arutelu pole jõudnud läbi lugeda, aga targemaks olen saanud juba küll (kasutatavad külmaained, COP jms sellised uued mõisted minu jaoks). Tänud siinkohal kõikidele asjalikele siinviibijatele.
Probleemi sisu võimalikult lühidalt : äärmine vajadus algavaks küttehooajaks kardinaalselt muuta maja (2003 valminud, soojapiltnike arvates üle keskmise soojustatud, 3 korrust, üldpind 250m2, elamispind ca 180 m2) praegust olematut ja väga ebaotstarbekat küttesüsteemi (õhk-kamina küte + elektri põrandaküte + mõned el radikad). Maakütte tarvis iluaeda lõhkuma ei hakka, sai järgmise valikuna mõeldud õhk-vesi soojuspumba lahenduse peale. Praeguseks olen pakkumised võtnud Buderus ja Thermia Atec soojuspumpade baasil - nagu foorumist loen, olen sattunud suht korralike asjade peale, samas hinnad on kah VÄGA korralikud. Kindlasti pole ma samas mees, kes hakkaks kuskilt antud projekti tarvis miskit ise kuskilt välisriigist sebima, õhk-õhk pumbale midagi juurde aretama vms...
Küsimus(ed) siis järgmised : Mis foorumlaste arvates on siiski parima hinna ja kvaliteedi suhtega meie kliimas laitmatult toimiv õhk-vesi soojuspump? Minu siiani saadud pakkumistele, sain aru, et peaks võtma kindlasti veel pakkumise NIBE baasil rajatavale süsteemile. Veel ideid / tootjaid / argumente ?
Samuti küsiks - kuna juba suuremaks investeerimiseks ja ehituseks läheb - põrandaküte või radiaatorid - kas peale erinevuste algses töömahukuses ja välises ilmes on ka mingeid edasise süsteemi ekspluatatsiooni kulude erinevusi ?
Ja veel - Praegu majas ca 55m2 san ruumid plaadi ja el põrandaküttega. Kas nende ruumide ümberehitamine samuti õhk-vesi soojuspumba energiale oleks põhjendatud ? Mis teoorias oleks tasuvusaeg? Kas on mõtet?
Vabandan kui mõned küsimused teemast väljas, aga eraldi ei viitsinud uusi teemasid teha ega postitusi eri kohtadesse paisata.
Ootaks siis igapäevaselt pumpadega tegelvate inimeste argumenteeritud vastuseid hinna-kvaliteedi osas, viimane kindlasti minu jaoks olulisem, samuti lõpptarbijate kogemusi / soovitusi süsteemi paigaldajate / ülesehitajate osas.

Kuna sul veekütte süsteemi ei ole ja soovid mõistlikusse mahtu jääda siis nii suur maja vajaks nagunii mitut soojuspumpa.
Seega võid asjale läheneda etapi viisil.
Esimesena ostaks mingi korraliku õhk-õhk pumba ja selle paigutaks kuhugi kööki, esikusse või äärmisel juhul elutuppa, kus uste kaudu saaks õhk liikuda maksimaalselt ka teistesse tubadesse. Õhk-õhk pumbad on hea hinnaga (praegu veel kordades odavamad kui sarnased õhk-vesi mudelid).
Järgmiste pumpade puhul sõltub palju ruumide paigutustest ja nende põrandakütte ehitamise võimalustest. Magamistuppa ikka õhk pumpa ei pane ja sinna tuleks teise pumbaga õhk-vesi lahendus organiseerida. Kas kasutada radiaatoreid või põrandakütet või mõlemat läbisegamini, lahendatakse maja projektiga tutvudes või kohapeal kogemuste ja soovide alusel. seega teine lahendus on äärmiselt objekti spetsiifiline.

Uurisin ise ka erinevaid küttevõimalusi ja siis mulle vähemalt räägiti, et õhk-vesi pumbad ikkagi suurema külmaga ei tööta ning vaja oleks enivei midagi lisaks. Momendil endal ka üks õhk-õhk pump ja õhk-vesi omad pidid sellest veel väiksema külmaga juba oma kasuteguri kaotama. Kas sa pole mõelnud midagi pelletiga? Väiksematele pindadele on olemas keskküttekaminad ja suurematele ka katlad millega kindlasti külma ei jää. Käisin nädalavahetusel just ühte keskküttekaminaga süsteemi vaatamas ning tundub, et see vist jääb ka mulle kõige sobilikumaks valikuks. Ise sain asjakohast infot pelletikaminad.urmand.ee lehe kaudu. Edu!

Kas on võimalik saada andmeid ka varasema elektri ja puukütte kulu kohta ?
Oleme paigaldanud Amitime poolt toodetud õhk-vesi soojuspumba Buderus katlale lisaseadmeks ,juhul kui õhk-vesi soojuspumba
võimsusest ei piisa siis käivitub vedelkütuse katel.
St inimesed on jõudnud järeldusele et võib ka erinevate tootjate seadmeid kombineerida ning alati ei valita just kõige kallimat seadet vaid lähtutakse võimalikust tasuvusajast.

Mis puutub kasutaja Vend väitesse et õhk-vesi soojuspump kaotab oma kasuteguri veelgi väiksema külmaga kui õhk-õhk soojuspump siis ei ole Ta oma väidet kuidagi põhistanud ja sellele on raske vastu vaielda.

Päris selge ei ole projekti tasuvusaja mõiste st milline võiks olla investeering küttesüsteemi ehitamisse?
Peate ise otsustama ,milline on investeerimisvõimekus ja selle põhjal vaatama kui head süsteemi on võimalik ehitada st ka näiteks õhk-õhk soojuspump on samm edasi.

See 55 m2 põrandakütte paigalduse maksumus tuleks ehitajalt eraldi võtta ja siis otsustada.
Praegu töötavate põrandaküttekaablite võimsus on ju teada ja ka orienteeruv kasutusaeg on teada st praegune elektri kulu 55 (ja ilmselt enama) m2 jaoks on teada.
Õhk-vesi soojuspumba valikut see 55 m2 ei mõjuta st sinna võib ka lisaradikaid panna.

Õhk-vesi soojuspumba jaoks on parim variant põrandaküte sest siis on soojuskandja (vee) t 30-35 C ja COP oluliselt parem kui kõrgematel vee temperatuuridel.

Tänud asjalike postituste eest. See õhk-õhk pumpade paigaldus tundub sellise vahepealse etapina, mille ma parema meelega vahele jätaks - majal on soklikorrus, esimene korrus, teine korrus, ruumide jaotus ja akende suurus ning hulk selline, et pmst peaks vist igale korrusele neid pumpasid paar tükki lajatama... või siis ok - annaks ehk.. vist... vb... ühendada ka praeguse õhk - kamina küttesüsteemi torustiku külge kuidagi - et siis kamina asemel, mis esimese korruse elutoas ja mille tagant esimesele ja ülemisele korrusele tubadesse torustik veetud saaks puude asemel soe õhk-õhk pumba abil... Esiteks aretamine, teiseks - pole väga kuulnud oma tutvusringkonnas inimesi, kes õhk-õhk küttesüsteemiga ja oma elektriarvete ja kõigega rahul oleksid...
HR Coolhouse - ok, tänud mõtte/info/soovituse eest põrandakütte teemal.
Pigem olen inimene, kes investeerib korra ja rohkem ja korraliku asja eest, et hilisemad igakuised kulutused oleksid väiksemad. Nt autot ostes teed suurema liisingmakse, et hilisemad igakuised kulud oleksid väiksemad.
Õhk-vesi soojuspumba ja süsteemi väljaehitamise juures olen aga piltlikult situatsioonis, kus ostad autot aga täpselt ei tea, kas see kallis auto ikka ka hästi sõidab ja mis lisasid talle peale osta (san ruumides võiks ikka põrandaküte ju olla ja plaat põrandal - kui see aga täna eletkrikaablite peal, siis plaatide üleskiskumine, uus kaabeldus ja uuesti plaatimine tundub ikka juba hinna mõttes LIIGNE investeering. Siit aga nüüd loen juba hirmuga, et kui üle -20 C, siis nagu peaks ikkagi veel lisa vedelkütuse süsteemi õhk-vesi soojuspumbale juurde meisterdama / laskma paigaldada / osta - muidu jääb sootuks külma kätte? Vist ikka edasistel temp-l läheb süsteem vee soojendamisel pelgalt elektrile üle - kui õigesti aru saan... või... ?
Varasemat elektri ja puude kulu on mõttetu arvestada - oleks mõtet miskit võrrelda, kui majas oleks olnud SOE... Paraku aga koju tuled - on 13 kraadi ja lahkud kodunt on all jälle 13 kraadi - õhk-kamina küte, mis mitte kuhugi sooja ei salvesta on tore asi küll, aga nn katlakütja peab siis kogu aeg kodus istuma... OK - tänaseni siis elektri aasta keskmine majas olnud ca 1900 eeku ja talve peale ehk ca 10 rm kaske - aga mida see number annab, kui pidevalt on KÜLM ?
Kahe firma (mõlema) arvates, kes õhk-vesi lahendust pakkunud, objektiga tutvunud on vaja 15 kw võimsust. Ühe firma väljatoodud andemetes peaks küttesüsteemi elektritarbivus aastas, arvestades keskmiseid temperatuure ning perioodi jne olema 18 000 Kwh... Radiaatorite paigaldus (või siis parkett/laudpõrandate ülesvõtmine), kogu torustiku vedamine jne - korralik investeering...OK, minu jaoks tehtav, siia regasin ja kirjutasingi mõttega, et kuulda eriarvamusi hindade / kvaliteetide suhetest, tore, et ka juba alternatiivseid küttelahendusi pakutakse - pelleti / õli jms olen välistanud eelkõige mugavust silmas pidades.
Olen (vist) siiski otsustanud õhk-vesi süsteemi kasuks. Ise olen võhik - kaks firmat erinevate tootjate pumpade baasil teinud pakkumised - Buderus, Thermia Atec - kas veel väga hea kvaliteet/mõistlik hind suhtega pumpasid ? ; radiaatorid versus 1000 eur+ ja põrandate ülesvõtmine (ettenägematud materjalide kaod, kulud) Mõttekas või mitte? Õhk -vesi pumba baasil san ruumide põrandaküte vs el põrandaküte plaadi all - mis huvitav võiks olla kütteperioodil igakuise kulu vahe m2 peale? Üks loll oskab jube palju ideid genereerida ja küsida muidugi...

Õhk-õhk pumba lisapluss odavale hinnale on võimalus suvel lihtsalt jahutada. Vähemalt korteris, kus küll kõikidel tubadel uksed ees kuid need avanevad pisikesse kesksesse esikusse kus ka pump asub - asi toimib ilusti.
Ja alt üles külm õhk muidugi ise ei liigu.

Enesel jäi kah silm peatuma Thermia ja Buderuse pumpadel (ja Euronomil) - sest ei taha maja välisilmet ära rikkuda.
Sai võetud Buderus. Eks näis.

nagu eespool mainiti, tuleks ikka ja eelkõige lähtuda tasuvusarvutustest. Seadme ilu, kasutusmugavus ja garantiitingimused on boonus, mida rahasse ümber arvutada on keeruline, et mitte öelda võimatu.
Mul on majas köetavat pinda 160m2 (vesi-põrandaküte, elektroodkatel) ja ükskõik mismoodi ja milliste el. hindadega ma arvutan, ei tasu õhk-vesi pump mingitmoodi ära. Kõige optimistlikumate skeemide korral võin 10...12 aasta pärast omadega 0-s olla ja ongi jälle aeg amortiseerunud seadme asemele uus osta.
Puht pragmaatiline otsus on panna toetava süsteemina lisaks õhk-õhk pump.

money talks kirjutas:.........Kõige optimistlikumate skeemide korral võin 10...12 aasta pärast omadega 0-s olla ja ongi jälle aeg amortiseerunud seadme asemele uus osta.
.....

Nii ta vist kahjuks tihtipeale on jah. Kui õhk-vesi pumpade hind langeks.....
Targemad räägivad et vaadates nende pumpade ehitust/olemust ei ole just eriti põhjendatud senine suht kõrge hind võrreldes õhk-õhk pumpadega.

Ega eeltoodud "Kalamees 1" toodud seadmete hinnad ei saagi kuhugi eriti langeda sest Buderuse soojuspumba valmistaja on varasem IVT ja Thermia Atec on samuti arvatavalt Rootsis toodetud.
Tegemist on põhiliselt maasoojuspumpade tootjatega ja pole ka kahtlust et selliselt õnnestub toota toimiv õhk-vesi soojuspump.
Muidugi oleks hea kui leiaks ka mingeid tehnilisi andmeid , vähemalt siis kodulehelt. See A7/W35 ,mis on parim reziim ei anna seadmest ülevaadet. Samuti pakutav võimalus saavutada kuni 75% kokkuhoidu.
Võrdluse oleks andnud TM Rakennusmaailma testis osalemine kuid sellest IVT keeldus.

Kuidas saada soojuspumba tasuvusaeg paremaks ?
On kuulda et näiteks osades Euroopa maades toetavad riigid investeeringut päikesepaneelidesse.
Eesti riik toetab elektriautode ostu , kuid vaja on investeerida veel ka reklaami et need autod müüdud saaks.
Soojuspump on samasugune CO2 koguseid vähendav seade kui elektriauto või päikesepaneelid kuid
ilmselgelt on huvilisi rohkem.

Tegelikult on se CO jura ikka üsna mõttetu tõmblemine. Üks vulkaanilaks tõmbab lõdvalt selle CO taseme nii lakke, et paha mõeldagi. Järjest enam kipun arvama, et see pealesunnitud müük on lihtsalt mingi kamba osav veenmine, et nende jura üldse müüa õnnestuks.

Põhimõtteliselt oled õigel teel, ainult et "kamba" nimetus on huvigrupp.
Olen aru saanud? et nt. ka Soomes on võimalik saada eraisikul tulumaksu vähendust mingi summa ulatuses kui ta oma kütteseadmeid uuendab.
Minu arust on huvigrupp ju täiesti olemas kui foorumit õhksoojuspump on vaadatud üle 100 tuh korra, õhk-vesi sp hind 15 tuh , maasoojusp .... jne jne . Muidugi ütleks pelletimüüja et ka Tema seadmed on head ja vajalikud.
Mis mõtet on istuda , sorry aga nagu kalamees, netis ja oodata , millal soojuspumba hind odavamaks läheb. (PS läheb küll kui ostad 100 tk.)
Kas üldse on kunagi mingi ehitajate liit või soojuspumpade liit taotlenud riigilt mingit koostööd energiasäästlike küttelahenduste jaoks nt. eratarbijale ?