Aga esmainvesteering soojuspumbale? Kes selle eest maksab? Keskerakond või Reformierakond? Väiksem päikesesesüteem ei kata esmainvesteerigut soojuspumbale.meelis11 kirjutas: 13 Sept 2018, 14:18 Mõistlik oleks see otseelektriküte viia soojuspumbale, siis peab ka rajatav päikesesüsteem väiksem olema. Kokkuvõttes on esmainvesteering soodsam, samuti jooksev kulu elektrile
Sina ise maksad selle soojuspumba eest (jätame poliitika ja poliitikud siit välja, ainult lihtsameelne eeldab, et keegi tema eest maksab) - väiksema päikesesüsteemi ostmisega säästetud rahaga. Oleneb soojuspumbast - kui räägme õhk-õhk soojuspumbast, siis ülaltoodud väide kehtib. Kui räägime ÕV pumbast, siis ei pruugi uus pump sinna säästetud raha eelarvesse mahtuda. Aga jooksvate kulude vähendamine on alati hea investeeringKülaline kirjutas: 13 Sept 2018, 14:58Aga esmainvesteering soojuspumbale? Kes selle eest maksab? Keskerakond või Reformierakond? Väiksem päikesesesüteem ei kata esmainvesteerigut soojuspumbale.meelis11 kirjutas: 13 Sept 2018, 14:18 Mõistlik oleks see otseelektriküte viia soojuspumbale, siis peab ka rajatav päikesesüsteem väiksem olema. Kokkuvõttes on esmainvesteering soodsam, samuti jooksev kulu elektrile
Urmas
Isegi kui läheb alguses 2000-3000 eurot rohkem maksma (näiteks väiksem päikesesüsteem 3000eur soodsam ja ÕV pump 6000eur, vahe 3000eurot) Külaline kirjutas: 13 Sept 2018, 13:21Jäta tingimused välja "kui pea lõikab" , sest mul absull elektrialal ei lõika , ma ei ole elektrik ja ei oska ise seda süsteemi ilma aasta õppimata planeerida ja teostada . Elekter tuleb juhtmega ja maja väiksemaks ei muutu. Kas tingimusteta lähen poodi ja maksan 12000 saan sellise paigaldatud 0 süsteemi ?
Seisukoht, et kõik hakkab planeeringust, ja maja paigutusest ilmakaarte suhtes ei päde , sest meil on vaja toota ekvivalentne hulk energiat, see ei pea toimuma ju majaga samas kohas , või maja küljes või majaga samas ilmakaares.Külaline kirjutas: 13 Sept 2018, 16:48 11 000 kWh/aastas PV süsteem maksaks ehk jämedalt 11 000 €.
No ikka on see väike isetegemise mekk manu.
(Aga lõpuks ei pea ka süüa ise teha oskama - saab käia restoranis, mis üpris kulukas. Aga ka nõudepesemine jääb siis kodus ära ja nõudepesumasina pealt kokkuhoid - tglt ka köögimasinate , - mööbli ja köögi enese pealt - saad ühe toa juurde mille võiksid välja üürida).
Tarbimine 5500 peale viia ehk polegi võimatu - siis peaks aga boileriga Õ/V pump olema
11 000 kWh maksab täna elektrikütjale ehk 12 000 €.
Mida 6000 € eest saab? Kas saab sellise suht soojapidava maja pumba koos boileriga?
Või kas ta saaks selle 11 000 € täiendavasse soojustusse pannes (nagu ka siin foorumis on esimese asjana teha soovitatud) sama efekti, et elektrikulu väheneks kaks korda?
Soojustus ei amortiseeru 10 aastaga... ega ka 20-ga
sul on õigus, asjade omamine majandusteooria mõistes ei ole vajalik, kui vaid ei oleks seda sissetulekute kurvi ja see oleks alati stabiilne sünnist surmani
seetõttu elemntaarsed asjad tuleb elu jooksul ära omandada nagu elupaik jne iseasi kas hobideks jätkub ja keldrit ka vaja 
Sama krunt, sama suur maja, samad materjalid, kaasaegne, kuid pisut erinev planeering ja õiged ilmakaared ja aastas kuluv summa küttele 20% väiksem. See on täna arvutatav ja praktikas toimiv, kuid kõik on ilma selletagi targad.Seisukoht, et kõik hakkab planeeringust, ja maja paigutusest ilmakaarte suhtes ei päde , sest meil on vaja toota ekvivalentne hulk energiat, see ei pea toimuma ju majaga samas kohas , või maja küljes või majaga samas ilmakaares
jutu mõte oli selles, et jaama ehitades on vabad käed parimaks ilmakaare valikuks, jaam ei pea asuma maja küljes , jaam toodab energiat ja seda energiat saab kasutatakse ükskõik milleks nagu ka rahahulka selle energia ostuks saab ka kasutada ükskõik milleks. Olles vabad tingimustes parimal viisil energiat toota , saad arvutada oma tasuvusaega kõige lihtsamalt ja optimistlikumalt samas , kui investeerignu arvutust teed kõige pessimistlikumalt.
Valmis maja osta ei saa, kui teada ja näha tervikut, siis saab selle lasta erinevatel spetsialistidel kokku ehitada.Külaline kirjutas: 14 Sept 2018, 21:33jutu mõte oli selles, et jaama ehitades on vabad käed parimaks ilmakaare valikuks, jaam ei pea asuma maja küljes , jaam toodab energiat ja seda energiat saab kasutatakse ükskõik milleks nagu ka rahahulka selle energia ostuks saab ka kasutada ükskõik milleks. Olles vabad tingimustes parimal viisil energiat toota , saad arvutada oma tasuvusaega kõige lihtsamalt ja optimistlikumalt samas , kui investeerignu arvutust teed kõige pessimistlikumalt.
Me kõik teame, et saab teha ka passiivmaju, samas energia tootmine paneelidega ei dikteeri selle tarbimisviisi küttena . Samas kui peame just küttena kasutama ja selle tarbimiskohaga siduma , siis minu maja on ehitatud 1930a , siis passivmaju ei planeeritud, samas energiat on ka seal võimalik tarbida/kulutada.
Ma võin tõesti minna väga detaili ja müüa oma maja ja ehitada või osta uus ja varustada se paneelidega jne , aga säästmaks 3% aastas ei ole see kulu mis mind selleks ebamugavuseks peaks sundima ja ma arvan, et ka sinu pädevas maailmas ei saa sa täna minna ja osta sellist parimalt valitud/teostatud objekti summaga mille tasuvuspunkt võrreldes saavutatud efektiivsusega energiakulude osas võiks kuidagi ennast õigustada muu väärtusega , kui lihtsalt "uus" ja "mugavus peabki maksma" .
Ma kordan oma tagasihoidlikku palvet.
Kui sa temaga järgmine kord kokku saad, küsi huvi pärast, et kas ta oleks siis ka paneele ostnud kui Kredexi toetust poleks taga olnud?
Misasi tal küll nii valesti läks? Varjudega mittearvestamine? Suund vale? Või hoopis tuulik rikub asja ära? Minul arvutuste kohaselt on tasuvusaeg 14a. (eelmine aasta oli veel 15a., elektrihinna tõus langetas tasuvusaja nüüd 13-le). No arvestame, et ka inverter tuleb 10 aasta tagant välja vahetada, +1 aasta. Ja need on arvutused nii nagu asjad on: päevase omatarbimise korrutan 15 sendiga (eelmine aasta 14-ga), müüdud energiat näen arvelt, toetust näen samuti arvelt. Ja mul pole ühtegi seadet, mis kuidagi oleks automatiseeritud päikeseenergia järgi töötama, isegi boiler käib öösiti.Kalvis kirjutas: 15 Sept 2018, 09:55 Eks see nende plärtsuvate külalistega nii ole ...
Ma viskan alles paar päeva tagasi ühe päikesepaneelide ostja okkalise tee kommentaari, et vaatas jooksva kuu toodangut ning kulutatud raha ning leidis et kui toodang drastiliselt ei kasva (täiesti ebatõenäoline) siis tema kulutused ei tule tagasi isegi mitte 20 aastaga. Paneelid ostetud kredexi toel.
Aga ta on ka selline isenokitsejast asjaarmastaja, ega teda tasuvus ei huvitanudki. Tahtis litsalt katsetada ja tõestada kas on suuteline.
No kes siis niimoodi arvestab ja ühe kuu põhjal aastateks järelduse teeb? Pean teda paraku veelgi kurvastama, augusti kuu toodang ei ole mitte 1/12 nagu tema arvestas, vaid koguni 1/7 keskmiselt. Seega korrutagu 7-ga ja tasuvusaeg lükkub sinna 30a peale. Aga ikkagi, selline tulemus pole võimalik kui just paneelid põhja pole suunatud. Või arvestas ta ainult taastuvenergia toetust?Kalvis kirjutas: 16 Sept 2018, 13:35 Paneelid + inverter + muud kulud >= 20 aastat eelmise kuu saadud taastuvenergia tulu otseselt pangaarvele. Seejuures iga kuu nüüd toodang langeb, augustikuu pole teab mis kõige päikselisem kuu. Ta korrutas eelmise kuu tulu 12-ga aga talvel see pole nii (OK, tulevikus mai, juuni ja juuli võivad rohkem tulu toota)
See sageduse värk pole oluline. See muutub siis oluliseks kui piirkonnas on suurema elektrijaama jagu installeeritud päikese (või tuule) võimsust.veel... kirjutas: 18 Sept 2018, 13:50 ...omaette teema on vast veel see, et saksas vist toimib juba võrgu juhtimise süsteem, kus sageduse tõustes (st võrgu koormuse vähenedes) hakkavad inverterid ise oma toodangut piirama. Meil seda praegu vist veel ei ole?
Seega tegelik tootlus saksa paigaldistel ei pruugi iseloomustada paigaldusolusid...
