Õhksoojuspump

[Tupsu]

Fujitsu ASYB09LDC välisosa teeb töötamise ajal lisaks ventilaatori vuhinale ka kummalist surinat või põrinat, nagu vana pardel või juukselõikusmasin ainult hulga kõvemini, ja see hääl kandub mööda toru ka tuppa. Kas keegi on sellist asja kohanud? Kas see võib ohtlik olla?

Kui sama surin ka jülmiku tagant kostab, siis Sa ju ei muretse ?
Pumbas on samuti kompressor, aga et hääl õuest tuppa kandub, on muidugi häiriv jama. Ohtlikku pole seal aga midagi.

[Tomka]

Kui sama surin ka jülmiku tagant kostab, siis Sa ju ei muretse ?
Pumbas on samuti kompressor, aga et hääl õuest tuppa kandub, on muidugi häiriv jama. Ohtlikku pole seal aga midagi.

Kui kaasaegne külmik suriseks sama kõvasti kui hetkel siseruumis veetud õhksoojuspumba torust (1,5m) kostub siis paneks küll muretsema.

[Tupsu]

Need kompressorid pole võrreldavad võimsuse, ega ka müra poolest.

Aga suure müra puhul on võimalik, et Sul on kompressori alla jää kogunenud või murasummutusmatid selle ümber vettinud ja jääs.

Samas peabki kompressor häält tegema , aga mitte sisse kostma.
Õige paigalduse korral ei kandu torusid pidi müra tuppa ka siis, kui väljas lausa koliseb.

[Külaline]

Ma saan aru, et siin eriti selliseid iseehitajaid ei sallita, aga siiski küsin
On olemas maja, paar õhksoojuspumpa ja palju vaba maad.
Õhust see soojuse saamine on nagu ta on oma ebaefektiivsusega miinuskraadidel ja sulatustsüklitega. Kas hakkaks toimima, kui kaevaks maaküttekollektori torud maasse, tsirkulatsioonipumbaga vedeliku ringi käima, ehitaks mingi soojusvaheti (põhimõtteliselt mingi kast) ja uputaks sinna sisse õhksoojuspumba välisosa radika. Kogu elektroonika jätaks nagu on. Oleks sellisel ideel üldse jumet?

[Kalvis]

Vastupidi on võimalik, käid romulast või ostad ajalehtede kaudu mitukümmend autoradikat (või ka tavalisi, oluline on soojusvaheti pindala) ja lased sealt läbi maakütte külmaaine. Selline vajaks veel diferentsiaalautomaatikat, et kui õues on soojem, kütab ringi (või maad tagasi) õue soojusvaheti pealt, külma ilmaga aga võtab maast.
Vastupidi - õue soojuspumbast maa oma teha, arvan, et ei saa või ei tasu. Point on selles, et soojusvaheti õhutakistused ja kaod on sedavõrd suured, et kasulik osa jääb liiga väikeseks, et asi teostuks. Kunagi üks tuttav väitis, et tegi autoradikatest ventilatsiooni soojusvaheti ja mõõtis siis tööstusliku ja isetehtu ära. Sama võimsuse juures oli isetehtud vaid kasuteguriga 0,3 võrreldes tööstuslikuga (sellel oli 0,7 kasutegur). Selline oht on ka nende autoradikate kasutamisel.
Kusjuures maasoojuspumpade ja õhk-vesi SP hind erineb liiga vähe, et ühest teist teha.

[kanapea]

Kas ka Fujitsu on sel aastal soojuspuma maailmas tegija? Poolas tehakse täpselt meie põhjamaadele sobivaid lisandeid .Kurb kui pean välja vahetama, sest ei taha ajast maha jääda.

[rokikas]

Minul on üks selle tootja pump ~ aasta kasutuses olnud ja ei näe põhjust kurtmiseks. Põhjamaades tehtud testides on samuti saadud normaalsed tulemused vaatamata sellele millisel maal on "lisandid " lisatud.

[Tupsu]

Kas ka Fujitsu on sel aastal soojuspuma maailmas tegija? Poolas tehakse täpselt meie põhjamaadele sobivaid lisandeid .....

FUJITSU ÕHK- VESI High power mudelid on hetkel seda kindlasti.
http://www.youtube.com/watch?v=hZ63hkwdm4o

[asdfff]

Mis vahe on samal pumbal (fujitsu09) arctic ja nordic variandil.

[Tupsu]

Mis vahe on samal pumbal (fujitsu09) arctic ja nordic variandil.

Artic on see mudel, mida maaletooja praegu müüb
http://www.fsk.ee/pages/et/ohksoojuspum ... udelid.php
Nordic oli vist vanem nimetus neile.

[kulakas]

tehnika maailma(oktoober 2010) testis on lõpphinnangu lõpuks ( fujitsu ASYB09LDC/AOYS09LDC) öeldud,et arvutuslikult jääb fujitsuga saavutatav kokkuhoid testitavate soojuspumpade keskmisele tasemele kuna seadme energiaefektiivsus pole madalaima temperatuuriga just parim.Kui sellest testist oleks osalenud ka Hitachi, oleks just tema olnud parim.

[trebla]

tehnika maailma(oktoober 2010) testis on lõpphinnangu lõpuks ( fujitsu ASYB09LDC/AOYS09LDC) öeldud,et arvutuslikult jääb fujitsuga saavutatav kokkuhoid testitavate soojuspumpade keskmisele tasemele kuna seadme energiaefektiivsus pole madalaima temperatuuriga just parim.Kui sellest testist oleks osalenud ka Hitachi, oleks just tema olnud parim.

Milline oleks siis efektiivseim õ-õ pump tänastes Tallinna oludes?
Kui võtaks nüüd näiteks eelmise talve kütteperioodi täies ulatuses?
Ja kas tuleks valida mingi teine mudel, kui vaatame üle-eelmist talve?
Ja kas pilt muutub, kui dimensioneerime pumba üle -kas reaalne COP sellest paraneb?
Ja kas kahe väiksema pumba paralleeltöö ühte suuremasse ruumi on samaväärne ühe suurema pumba omaga (selles mõttes, et küttetsükli aeg lüheneb - kas sellest COP paraneb?)?

[kulakas]

Milleks kõik müügimehed kasutavad seda +7 kraadi juures nn.COP-d? Vaadates õue temperatuuri ,siis talvel on põhiliseks ikka madalam temperatuur.Kõik laulavad kiidulaulu ,et oi kui hea on meie pumba COP.-20 ja madalamatel temperatuuridel ei taheta seda COP numbrit kuidagi reklaamida.

[Tupsu]

+5 kraadi lülituvad sisse küttekaablid või tennid. See on oluline COP arvu surm.
Üle miinus 20 kraadi on COP tavaliselt 0 lähedal või lausa negatiivne, kuidas saaksidki müügimehed seda reklaamida ?

Oma kogemustest võin lisada, et kindlasti aitab üle dimensioneerimine igasuguste sulatus ja jäätumisprobleemide korral. Neid lihtsalt ei ole.
On kaks ühesugust komplekti. Teisele neist 12 markeeringuga siseosadest sai järgi üks ülearune välisosa , kus ühe realine radikas kahe realise asemel ja kõetav ruum on samuti 2x suurem. Hoitav temp. aga madalam 16-20 kraadi.
Sulatamisega on alati jamad, tagumine rest kipub jääd korjama jne. Teine kütab 16 ruudust ruumi23 kraadini ja sellised probleemid puuduvad.

Mis puutub kahte pumpa ühes ruumis, siis hetkel on 35 ruuduses toas ühe seina ääres multisplit siseosa ja teise seina ääres 09 markeeringuga Split

Kahe peale saavad hakkama küll, kaklema ei lähe. Läksin lahenduse peale, et igas toas peab olema oma siseosa ja esialgu ei kahetse.

Kui nüüd radikad ka veel õhk-vesi pumbaga varsti leigeks saavad, on elu nii kui lill, ilma katelt tossutamata.

[Külaline]

Vaadates õhk-õhk põrandamudelite COP'e, ei ole nad väga suured (loe: pigem väiksemad kui sama klassi seinamudelid sama firma lõikes). Miks see nii on? On ju põranda lähedal külmem õhk ja seetõttu võiks efektiivus suurem olla?

[Kalvis]

Muidu disain COP ei mõjuta, kuid disaini tõttu teinekord midagi jäetakse ära või lisatakse juurde COP-isse puutuvat. Ehk on su vastus siin?

[Külaline]

Ehk on su vastus siin?

Krt seda teab, ehk on nii

[frits66]

Küsimus targematele:Sai paigaldatud 1,5 kuud tagasi pump välisosa fuji siseosa fuji electric plasma peaks toimetama ca 115 ruudu kütmisega.Algul sai ilusti hakkama kuni suure tormi ja tuisuga kadus elekter virumaalt tuiskas ja jäätas selle välisosa kopsiku kinni.Sulatasin teist kuuma veega nagu paigaldaja soovitas aga seda tulemust enam ei saa mis ennem küttis ja lärmakam on samuti tunduvalt.
Samas nägin K-Rautas nende välisosade katuseid kus ka seinad õhuvahedega mis peaks teda kaitsma otsese lume eest.Kas kellegil see välisosa kaitse olemas kas õigustab?
Ja kas kellelgi ka midagi samalaadset juhtunut palju seda kuuma vett sinna uhama peab?Arvan kuna see ise üdini jääs siis ka minu valatud vesi osa sellest jäätab sinna kinni.Välisosal endal kaabel sees mida ka näha purikatest ta all.

[rokikas]

Arvan kuna see ise üdini jääs siis ka minu valatud vesi osa sellest jäätab sinna kinni.

Vastus ju siin.

[Tupsu]

...Ja kas kellelgi ka midagi samalaadset juhtunut palju seda kuuma vett sinna uhama peab?Arvan kuna see ise üdini jääs siis ka minu valatud vesi osa sellest jäätab sinna kinni.Välisosal endal kaabel sees mida ka näha purikatest ta all.

Vett on vaja täpselt nii palju, et saad kõik täiesti puhtakas. Kavalam on valada plastikust kastekannuga, millel ots natuke kõver. Ise kasutasin selleks väikest ja suurt kastekannu ja vett vedasin 25 liitrise plastkanistriga. Umbes 60 kraadine vesi oli.

22 kw multisplit välisosa 2 radika jaoks läks 60 liitrit vett ja siis jäi natuke jääd veel kompressorite alla. (Nüüd see teema unustatud, sest sai pandud 1 kütekaabel ja likvideeritud 2 üle radikate jooksvat tugevduspulka (sai toodud kaugemale) ja jäätumise probleeme enam ei ole.

Jäätub kui kurat aga veel üks 12 markeeringuga välisosa, mis pole päris selle siseosa komplektist.
Selle sulatamine on ka vähemalt 40 liitrit kuuma vett.
Lihtsalt kopsikuga vee peale uhamisest suurt kasu pole, see voolab enne ära, kui sulatada jõuab.
Välisosa läheb järgmine nädal vahetuse ja siis jääb minul see veega jooksmine loodetavasti üldse ära.

Enne sulatama hakkamist võiksid masinat hoida veel umbes pool tundi ka kõige madalama temperatuuriga jahutuse peal. Siis sulab radikas hästi lahti.
Hea tulemuse pidi sama ka mürgipritsiga vett lastes.

Kui koliseb, siis võib olla jääd kogunenud ka kompressori alla ja see vaja samuti veega õra sulatada.
Pärast korralikku sulatust ei tohi välisosal enem kuskil jääd olla. Eriti hoolikas ole ventilaatoriga, et sinna jääd labadele ei jää. Läheb tasakaalust välja.
Muidugi sulatamiseks võta ka msina vool tagant ära. Mitte ainult puldist välja.

Aga jäätumise põhiprobleem on Sul liiga suur pind kütmiseks (imesid ei maksa oodata ) ja üle 23 kraadi ei maksa sellel masinal puldist temperatuuri panna.

[asdfffff]

Mis vahe on samal pumbal (fujitsu09) arctic ja nordic variandil.

Artic on see mudel, mida maaletooja praegu müüb
http://www.fsk.ee/pages/et/ohksoojuspum ... udelid.php
Nordic oli vist vanem nimetus neile.

Ehk siis nordic on eelmine mudel? On neil mingi sisuline vahe ka või ongi ainult nimi erinev?

[Tupsu]

Ehk siis nordic on eelmine mudel? On neil mingi sisuline vahe ka või ongi ainult nimi erinev?

Arcticul on põhjaküte tenniga , mis paigaldatakse poolas.
Maale toob neid http://www.fsk.ee/

Nordic on mudel, millele küttekaabel paigaldatakse eestis.
Maale toob neid http://www.airwave.ee/

Tehasest väljub masin põhimõtteliselt ühe ja sama markeeringuga.

[reisu]

Mure siis selline, et lasin paigaldada omale fujitsu õhksoojuspumba mida kasutan ajal kui mind ennast kodus ei ole.
Ära käin iga kahe nädala tagant nädal aega - ehk siis 2 nädalat kodus ja 1 nädal eemal.
Kui kodunt ära olen hoiab pump toas ilusasti pluss kraade, et ei tekiks liisket niiskust ja vesi torudes ära ei külmuks.
Kui ise kodus olen kütan ahju ning pumba järele otsest vajadust ei ole.

Küsimus siis selles, et kas see aeg mis ma kodus olen on mõistlik pump täitsa välja lülitada või siiski hoida töö režiimis. Töö režiim tähendaks siis seda, et pump on seadistatud "heat" peale ja temperatuuriks antud näiteks +20. Kuna ahi hoiab toas pidevalt soojemat temperatuuri kui +20 siis pumba siseosa küll otseselt ei tööta aga nagu ma aru saan siis väliosa sulatab end aeg ajalt ja küttekaabel peaks koguaeg taga olema (saan ma ikka õigesti aru? ).
Niisiis:
1) Mis oleks pumba eluiga arvestades mõistlikum valik - hoida sees või lülitada täitsa välja.
2) Ehk teab keegi kui palju elektrit pump sellises "idle" olekus tarbib? (pump fujitsu09 nordic)

[Tupsu]

Nordic-ul on 75W põhjakütte kaabel ja peaks saama veel ka sisse lülitada kompressori küttetenni.(See umbes sama palju lisaks )

Täpsema tarbimise saad ikka nende poes müüdavate paari-kolmesaja krooniste pistikupessa käivate mõõtjatega.

150W tunnis ta ka just kogu aeg ei võta, aga midagi kindlasti tarbib.

[KyBer]

Tere oman sellist pumpa Fuji Electric Group RJZ14LB/ROZ14LB ja kui tuba kaminaga köetud tarbib pump ~50w ja kui puldist välja lülitada ~7w
nii, et niisama ei võta põhjaküte ja/või kompressori küttetenn voolu.

Jääd olen sulatanud keedukannust võetava kuuma veega ca 90c?

Kasutusel on põhiküttena 170rm+garaaz kus on 10c sooja, kahekorruselises majas, teisel korrusel abiks 2kw radikas ja all õhkküttekamin siis kui viitsimine kütta. Puid on praegu kulunud ca 2rm kuus.

Eelmise kuu elektriarve kogumajas 1100.- sellest õhksoojuspumba kanda 600.-