Suvila, elekter, akud

[SuvaAnts]

PS: midagi tundub nagu 100 kWh ja 3 tonni vett 10 meetri sügavuselt arvutuses väga valesti. Ma olen päris mitu kanti vett pumbanud, tõsi, kaev on vast 5-6 meetrit max ja kindlasti pole nii palju elektrit läinud. Mitte ligilähedalegi. Äkki sa mõtlesid kilotonne?

Pumba kasutegurit ja torude hõõrdumiskadusid arvestamata on pot energia 10 m* 9,8N/kg* 3000 kg=300 000J= 300 kJ

Ja teisendame selle kWh-ks jagades 3600-ga läbi.

Saame 0,083 kWh.

Ehk siis 100 kWh saab ca 100 / 0,083 ~ 1200 korda rohkem ehk 3600 tonni. Sellega võib juba pisikese minisoo tekitada küll. Aga mitte 3 tonniga

[trebla]

Jah - Jouled läksid kaduma..

E = m * g * h
m = E / (g * h) = 360 000 000 J / (9.81 m/s² * 10 m) ≈ 3 668 090 kg

kasutegur maha võtta ja ongi 3 000 m3 päevas

Ma räägin ju, et soode taastamise veaks välja.. ?

Ise omale pumphüdrojaam ehitada ? Mäletan, et vanasti maeti farmide juurde miskid suured metallmahutid tuletõrje veevõtureservuaariks... vene solbanid tekatsiga lükkasid augu maha ja tõsteti sinna paika...
3000 m3 on ka nende püttide jaoks liig - jääb ikka ainult maha sõitmise võimalus...
Ehk siis hea näide, kui ägedalt tegelikult ise võib päikeseenergiat toota

[kunn24]

Ehk siis 100 kWh saab ca 100 / 0,083 ~ 1200 korda rohkem ehk 3600 tonni. Sellega võib juba pisikese minisoo tekitada küll. Aga mitte 3 tonniga

Kasutegureid ja kadusid arvestades jaga 2 kuni 3-ga.

[SuvaAnts]

Leidsin sellise toreda asja lõpuks:
https://re.jrc.ec.europa.eu/pvg_tools/e ... ml#api_5.2

Selle järgi võib arvata, et aprill -> september on ilmselt 12kwh paneelid jaotatuna 6kw kagusse ja 6kw edelasse overkilli moodi. Saaks kuskilt kellegi reaalandmetele küüned taha, saaks midagi võrrelda selle kalkulaatoriga.

[kunn24]

Mul on kokku 7,7 kW paneele Ida- Läänes. Kagu ja Edel jääb efekti mõttes lahjaks. Inverter 1-f, 6 kW (6,6 kW annab välja). Algul oli 3-f, selle jaburdusest sain kiirelt aru ja läks teisele ohvrile.

[SuvaAnts]

Mul on kokku 7,7 kW paneele Ida- Läänes. Kagu ja Edel jääb efekti mõttes lahjaks. Inverter 1-f, 6 kW (6,6 kW annab välja). Algul oli 3-f, selle jaburdusest sain kiirelt aru ja läks teisele ohvrile.

7,7 kokku või kumbagi suunda? Kas keskpäev veidi lahjaks ei jäe?

[kunn24]

Kokku, ei jää midagi lahjaks.
24.06.24 graafik. Läänesuuna õhtul rikuvad puuladvad, hommikul käisid pilved. Iga paneeli taga on optimeerija (optimiser) puude, pilvede ja korstna tõttu, siis saab mõlema ilmakaare paneelid ühendada ka järjest, et pinge kõrgemaks saaks. Tõin Ida ja Lääne suuna stringid eraldi kontuuridena alla (paneelid katusel), inverteri juures on nad hetkel järjest, muidu hakkas optimeerijate vigu andma (lumised paneelid, alapinge).

Selle aasta 07. veebruari helgemaid hetki (pildil aasta vale):

Ja et paneelidest liiga hoogu ei satuks, siis tavaline talvepäev, kui kõik lume all:

[kunn24]

[new1]

tootlus.jpg

Eestile sarnastes tingimustes kuude kaupa ka mingi sellise graafiku keegi kusagilt leiab erinevate paneelide paigutse kohta?

[Kalvis]

Ise omale pumphüdrojaam ehitada ?

overkill - vee kogus on liiga suur ja eestis pole kõrguste vahet. Kaevanduses jälle imetaks kohalik jõgi tilgatumaks kui see kavevandusse lasta - roheliste kisa ummistaks meedia kuidas õnnetuid kalu keegi tapab...
Kuigi pumphüdro oleks parim majanduslikult siis akud on järgmine.

[trebla]

Jõe suurus pole eriti oluline:
Siin 1 GW jaam, mis töötab umbes Pirita jõe suuruse nire peal. Igatahes saab sealt kohati püksisääri üles käärides läbi kahlata.. Oluline on reservuaaride mahtuvus ja kõrguste vahe.
https://en.wikipedia.org/wiki/Vianden_P ... rage_Plant
Jaam ilmselt õigustab ennast, sest nii 10 aastat tagasi suurendati võimsust 1,3 GW peale...

See oleks muidugi analoog Energiasalvele

Eraisik aga oleks häppi ka 0,5 või ka väiksema kasuteguriga agregaadiga - paneele on lihtne juurde panna, peaasi, et midagi salvestuks...

[ping]

tootlus.jpg

Seni, kuni ilma võrguühenduseta suvilas ei ole võimalik suvist elektritoodangut talvekuudeks koguda (aga just talvel on energiapuudus), ei ole suvilas sellise "aasta kogutoondangu tabeliga" mitte midagi kasulikku teha.

[SuvaAnts]

tootlus.jpg

Seni, kuni ilma võrguühenduseta suvilas ei ole võimalik suvist elektritoodangut talvekuudeks koguda (aga just talvel on energiapuudus), ei ole suvilas sellise "aasta kogutoondangu tabeliga" mitte midagi kasulikku teha.

Vastupidi. Kuna valdav osa energiast genereeritakse suvel ja suvilas kaamoseperioodil ei viibita, siis see tabel ütleb nii mõndagi.

Kõige huvitavam on see, et tegelikult tundub paneeli nurk (mitte siis suund) suures pildis üsna vähe mõjutavat kui kagu/lõuna/edelat sihtida. Ehk siis suvila konfiguratsioonis kus mingi hetk toodetakse kindlasti liiga palju, on vist mõistlikum paneelid võrdlemisi püsti panna a la 60-70 kraadi, kevade ja sügise poole toimib veidi paremini.

[vuuk]

Kas aega arvestava tarkvara abil juhitavat päikesepaneele kõige optimaalsemasse suunda keeravat süsteemi ei ole veel välja mõeldud? Ei tohiks ju olla kuigi keeruline, eriti võrreldes robotitega. Lisaks võiks olla automaatne või telefoni abil kaugjuhitav paneelide kallutamise võimalus pärast lumesadu, et lumi maha tuleks.

[ping]

Kas aega arvestava tarkvara abil juhitavat päikesepaneele kõige optimaalsemasse suunda keeravat süsteemi ei ole veel välja mõeldud? Ei tohiks ju olla kuigi keeruline, eriti võrreldes robotitega. Lisaks võiks olla automaatne või telefoni abil kaugjuhitav paneelide kallutamise võimalus pärast lumesadu, et lumi maha tuleks.

See teema on juba 10 aastat tagasi läbi arutatud ja võib kasulik olla ainult ruumi puudusel, sest paneelide hind on juba ammu nii madalale langenud, et paneelide ajamitega liigutamine ei tasu ära.

[SuvaAnts]

Kas aega arvestava tarkvara abil juhitavat päikesepaneele kõige optimaalsemasse suunda keeravat süsteemi ei ole veel välja mõeldud? Ei tohiks ju olla kuigi keeruline, eriti võrreldes robotitega. Lisaks võiks olla automaatne või telefoni abil kaugjuhitav paneelide kallutamise võimalus pärast lumesadu, et lumi maha tuleks.

Videotes on neid olnud omajagu, aga kõik on öelnud, et algne hind on kahekordne.

[Prill]

Päikest jälgivad ja paneele pööravad süsteemid on juba ammu leiutatud, lausa erinevate lahendustega.
Nende nõrk külg läbivalt nagu kõikide liikuvate asjadega olla töökindlus, ei ole nii, et installeerid ära ja 10-15-20 aastat mureta.
Rikastes riikides tehti nendega kunagi kui paneelid veel kallid olid, terveid parke, ja seal oli pidev häda kus pideval osa paneele ei vahtinud päikest ja olid nö rivist väljas. Ma ei tea kuidas seal see elektriosa lahendatud on kui nt osa paneele toodab ja üks grupp vahib vales suunas.
Tuule ja tormikindlus võib ka probleemiks olla, kus mitte ainult see elektroonika pööramismootorid vaid kogu see liikuv konstrui peab taluma erinevate nurkade alt nt tuulekoormusi ehk ka sealt võib lisanduda ehituskulu.

Umbes sama jama nagu ei taha kesta entusiastide tuulikud ega ka väiketarbija jaoks toodetud tuulikud.

Paneelide puhul (mida mul endal jätkuvalt ei ole) olen mõelnud, kas neist nanokeemiast&kihtidest ei oleks kasu, et keegi viitsiks testi teha kõrvuti paneelid, kus üks katta vett&tolmu hülgava nanokattega, ja teine jätta ilma, et kas nt mõjub ka lumele, et kui vesi ei taha kinni hakata ehk pärsib ka lume kogunemist.

Teine mehhaanilisem variant oleks miski siinide või trosside peal liikuv vertikaalasendis rull hari, mis liiguks paneelirea ühes otsast teise, oleks selline mitte väga massiivne ja pigem märkamatu. Mille nt automaatselt lased käima "a'la kui päikest on aga toodang null, järelikult lumi" ja mine pühi ära, või lihtsal käsitsi lülitad kui näed, et lumi paneelidel.

[trebla]

Neid on lademetes, aga neid kasutatakse paneelide tolmust puhastamiseks...
https://www.alibaba.com/product-detail/ ... 6f8fiENTcI
Enamus maailmast ei tea, misasi see lumi on... seega nende robotite töökindlus lumega on vast küsitav..

[EH.INS.]

Mulle on ühes teises teemas silma jäänud, et hoolduskulud puuduvad...

[Vko]

10 m sügavuselt (võrreldes pumba kõrgusega) ei saa tegelikult muidugi ühtegi m3 vett kätte.

Toru algusse paigaldatud pumbaga pole probleemi.

Loomulikult, siis ei ole see võrreldes pumba kõrgusega ka 10 m sügavusel. Mille muu järgi imemissügavust ikka peaks arvestama kui mitte pumba asukoha järgi, ega ometi mitte katusele roninud kassi järgi.

[trebla]

Mulle on ühes teises teemas silma jäänud, et hoolduskulud puuduvad...

Eestis neid pole vaja kasutada - esiteks pole nii palju tolmu ja teiseks sademed teevad ise selle töö ära..
Ma pole kuulnud, et selliseid kasutatakse, seega siinsed tootlused on ilmselt kõik saadud ilma paneele pühkimata.
Ehkki mõningatel päevadel enne kõrgema hinnaga tunde üks harjaga mees suurde parki saata tooks üksjagu lisaraha. Aga seda tööd jätkuks talvel mõningateks tööampsudeks ainult..

Kõige huvitavam on see, et tegelikult tundub paneeli nurk (mitte siis suund) suures pildis üsna vähe mõjutavat kui kagu/lõuna/edelat sihtida. Ehk siis suvila konfiguratsioonis kus mingi hetk toodetakse kindlasti liiga palju, on vist mõistlikum paneelid võrdlemisi püsti panna a la 60-70 kraadi, kevade ja sügise poole toimib veidi paremini.

Ei pruugi sugugi.
Valguskiirgust jälgivatel suunajatel kasutatakse kiirgusesuuna määrajat mille abil paneelid orienteeritakse sellesse suunda kuskohalt hetkel just kiirgust klõige rohkem tuleb. Ja kuna mul on olnud juhust paljude aastate jooksul ühtedest sellistest mööda kõndida, siis tähelepanek oli, et pilves ilmaga on need pigem paneelid horisontaali keeranud. Ehk siis nii on hajusa valguse langemine paneelile kõige suurem.
Ja kuna meil siin iseäranis sügisel aga ka näiteks käesoleval kuul on pidevalt pilves ilmad olnud, siis tootnuks horisontaalsmad ilmselt rohkem. Sadanud lume maharaputamine oleks muidugi omaette teema.
Lõpuks sõltub kõik ikkagi igal aastal konkreetsest ilmast. Ja kohast - mul näiteks on lõuna poole mets suht lähedal ja hajusa valgusega tuleb lõunapoolse suunaga 40 kraadise kaldega katusest vähem kui avara vaatega põllule suunatud läänesuunalistest.

[Kalvis]

Kas aega arvestava tarkvara abil juhitavat päikesepaneele kõige optimaalsemasse suunda keeravat süsteemi ei ole veel välja mõeldud? Ei tohiks ju olla kuigi keeruline, eriti võrreldes robotitega. Lisaks võiks olla automaatne või telefoni abil kaugjuhitav paneelide kallutamise võimalus pärast lumesadu, et lumi maha tuleks.

Iseehitajate lahendusi netis küll kuid rohkem huumorinurka. Kasutati jalgratta juppe, kettdega pöörati.
Tehniliselt lihtne asi - poolpäevast tuleb keerata paneele identselt tunniosuti liikumisega (kella 9-15 ni). Mõte oli siis paneel panna posti külge pöörlema ja siis ühel rattal on mootor mida siis tunnis, minutis või sekundil liigutad tunni, minuti, sekundi jagu. Miinuspool on - konstruktsioon peab olema tugev. Sügistormid viiksid selle kipaka lahenduse minema...
asja paneb paika hind. Odavam on paneele juurde osta kui hakata mingit keerulist aluse pööramist tegema (probleem ei ole automaatikas vaid mehaanikas - kuidas teostada aluse pöördliikumine?)

[ping]

...
Tehniliselt lihtne asi - poolpäevast tuleb keerata paneele identselt tunniosuti liikumisega (kella 9-15 ni).
Mõte oli siis paneel panna posti külge pöörlema ja siis ühel rattal on mootor mida siis tunnis, minutis või sekundil liigutad tunni, minuti, sekundi jagu. Miinuspool on - konstruktsioon peab olema tugev. Sügistormid viiksid selle kipaka lahenduse minema...
asja paneb paika hind. Odavam on paneele juurde osta kui hakata mingit keerulist aluse pööramist tegema (probleem ei ole automaatikas vaid mehaanikas - kuidas teostada aluse pöördliikumine?)

See siis et aeglast sujuvat liikumist on "pool päikselisest ööpäevast" aga muul ajal on (kiiret) vehkimist rohkem.
Tuleb pilv päikse ette, keeratakse suurema valguse suunas.
Tõuseb tuul, siis keeratakse horisontaali.
Lumesajus vertikaali.
Pimedamal külmal aastaajal on energiakulu vehkimisele suurem, kui max teoreetiline saadav toodang + mehaanika suurem kulumine.

[kunn24]

PV puhul päris suur osa toodangust tuleb hajuskiirgusest ja selle puhul paneeli asend suurt ei mängi rolli. Selle tõttu ei ole ka mul varem esitatud pildis tootlikkused 1:1 le seoses paneeli nurgaga. Pööramismehanismi asemel oleks mõistlik arutada, kas kasutada läbipaistva alusega paneele (nn bifokaalseid) ja kuidas talvel lumi maha saada. Suvel on nagunii ületootmine ja siis toodangu üle arutlemine, kui akusid pole, on suht mõttetu.
Samuti on täieliku võrguvabaduse puhul arutlemine suure võimsusega elektritarbijatest suht ajuvaba. Päikeseenergia on kenasti salvetunud küttepuitu ja tuleks kasutada seda (ka pliidi all). Sügavkülmik tuleb paigutada kütmata, tavaline külmik jahedasse ruumi jne. Kindlasti tuleb süsteemi lisada ATS-iga genekas ja kui elektritarbijate suurusehullustus ei leebu, siis liituda võrguga (odavamaks meil vaevalt midagi muutub, 10 a pärast tundub see tühine summa) ja jätta jama.

[Kalvis]

See siis et aeglast sujuvat liikumist on "pool päikselisest ööpäevast" aga muul ajal on (kiiret) vehkimist rohkem.
Tuleb pilv päikse ette, keeratakse suurema valguse suunas.
Tõuseb tuul, siis keeratakse horisontaali.
Lumesajus vertikaali.
Pimedamal külmal aastaajal on energiakulu vehkimisele suurem, kui max teoreetiline saadav toodang + mehaanika suurem kulumine.

See on nii väike pluss, et pole mõtet võimelda. Täpselt samamooodi pole otse lõunasse sättimine eriti oluline, piisav on ka kagu või edel.
Ma ise mainisin - trackeri ehitamine annaks 1/3 kindlalt juurde aga ehituskulud on täna liiga suured. Mõttekam on osta paneele nati rohkem ja pooled edelasse ja teine pool kagusse panna.

Küsija siiski tahtis max. kWh saada kuid füüsika soovitab siis kindlalt lõunat. Jah tracker süsteem annab maksimaalse saadaoleva (võtad teoreetilise maksimumi) aga hind on liiga kallis, et maksta.

Küsijal tuleks samuti odavam võtte Leviga liitumine kui hakata akudesse salvestama (400 m pole mingi kaugus, et kaablit panna ei saaks). Ma panin 1 km kaablit, et liitumine Leviga saada ja see polnud üldse kallis.