Ehitusfoorum

Pean ennast parandama:

Pannes sinna kalkulaatorisse horisontaalseks 88 ja nurgaks 30 kraadi, saame vertikaalseks 50.

Ehk siis, vertikaalne reaktsioon tuleb 50 kN ehk siis katuse kogumassiks annab 5 tonni. See ei ole reaalne minu arvates.

See 50 kN on ühel seinal ja teisel seinal on ka 50 kN, ehk siis kogu katuse mass on 100kN. Ehk siis 10 tonni. Ikkagi tundub veidi vähevõitu.


Arvutame siis veelkord .

Lumekoormus maapinnal 1.5kN/m2
Lumekoormus katusel- 0,8( kujutegur)x1,5(lumkoormus maapinnal)x1,5( miski varutegur)= 1.8kN/m2
Katuse omakaaluks paneks 0,2kN/m2

Kokku- 2kN/m2


Sarika pikkus räästast harjani 4,85m. 2 sarikat, kokku 9,7m.

Vaatleme 1m laiusele katuseribast seintele langevat koormust:

9,7mx1m x2kN/m2= 19,4 kN

See jaguneb 2 seina vahel ära, kumbki sein saab sarika toestuspunktis vertikaalset koormust

19,4/2=9,7 kN. Võime ka üldiselt kirjutada, et 9,7kN/m kohta vertikaalne koormus seintele.

Nüüd arvutame horisontaalse jõu. Abiks võtame phytagorase teoreemi.

Me teame nurka ning ühte kaatetit(milleks on vertikaalne jõud). Seda saab ise arvutada, aga lihtsam on visata need andmed online kalkulaatorisse:

https://www.calculator.net/right-triang ... &x=50&y=21

Pannes lühemaks kaatetiks a =9,7 ja nurgaks 30 kraadi, saame , et teine kaatet b=16.8

Ehk siis, horisontaalne koormus on 16,8 kN/m kohta.

Veel üks näide, 45 kraadise katusekalde korral on kaatetite pikkused võrdsed. Seega võib ilma arvutamata öelda, et kui vertikaalne koormus on 9,7 k , siis horisontaalne on samuti 9,7 kN.

Mida me aga näeme, on see, et mida madalam kalle, seda suuremaks läheb horisontaalne koormus. See on ka loogiline.

Nii, ühesõnaga, kui oleks 11 sarikapaari, siis iga sarikapaar peaks olema alt seotu sidemega, mis kannatab 16.8 kN. See on 1680 kg. Leidsin ühest vanas teemast naelte kandevõime:

Puit C24
kmod = 0,8
Naelad d=5mm
Ristlõike laius 50mm

1 lõikeline liide / naela teraviku poolne süvistus min 45mm / 1 naela kandevõime LÕIKELE ~1,05kN
2 lõikeline liide / naela teraviku poolne süvistus min 45mm / 1 naela kandevõime LÕIKELE ~2,25kN

Ühe lõikelise liitena peaks taguma ca 16 naela. Kahelõikelisena tuleks taguda ainult 8, mis tundub juba loogilisem.
Kuid kõik see kehtib siis, kui alumine side on sirge latt sarikate alumiste otste vahel ja samas tasapinnas.

Kui nüüd aga kasutame alumise sidemena betoonpaneeli, siis ilmselt kinnitus tuleks 30 cm kõrgemal asuvale sarikaotsale teha mingi nurga all. Ja nüüd hakkab jälle phytagoras oma rolli mängima ja jõud selles sidemes jälle kasvavad. Näiteks, lihtsalt oletame, et paneme sideme 45 kraadi alla. Nüüd jõud sidemes kasvab 16.8 kN-lt 2.37kN-le.
0.8 m sarika sammuga on jõud siis ca 1.25 korda väiksemad, et siis sarika sammuga saab ka muidugi mängida.

Selliseid sõlmi teha tundub paras ettevõtmine. Mina üritaks selgusele saada, kui palju tohib paneelidele raskust toestada ja üritaks ikka paneelidele katuse toestada. Ei tundu loogiline, et kuigi 1 m2 võib toetada 1,5 tonni, aga joonkoormusena ainult 500kg/m.

Üldiselt - kui tellid projekti siis saad katuse konstruktsiooni mis on ehitatav. Sa ju maksid projekteerijale selle eest.
Antud juhtumil saab ju toestusega mängides asja teha toimivaks. Minu pakutut on just kasutatud varem eterniitkatuse, nüüd kivikatuse kandmiseks (lisandub lisaraskus) Ilma lisatoestuseta kooldus katus läbi aga selle nipiga saadi kandvaks.

@ T25

Kui ei "asja" ei valda siis ära selliseid postitusi tee

Nt: lumekoormus mõjub mitte sarika pikkuses vaid sarika horisontaalprojektsioonil
So lumekoormus on jm-le 8,4m x 1,5 kN/m2 x 0,8 (kujutegur) x 1,5 (osavarutegur)

Ja veelkord - kogumass on täiesti ebaoluline info - ütleks isegi, et asjatundmatule segadust tekitav info

JNE

PS
Kust on võetud:

1 m2 võib toetada 1,5 tonni

Kui vaadata postitatud plaani siis seal on ju hoopis midagi muud
gk = 1,5 kN/m2
qk = 1,2 kN/m2
Ja see pole mitte 1,5 t/m2 so 15 kN/m2 vaid 2,7 kN/m2 (normatiivne)
Arvutuslik oleks 1,5 x 1,2 + 1,2 x 1,5 so 3,6 kN/m2

Ja veelkord - kogumass on täiesti ebaoluline info - ütleks isegi, et asjatundmatule segadust tekitav info

Ma arvutasingi jooksva meetri kohta. Vaatlesin 1m laiust katuseriba. Tulemused on jooksva meetri kohta.

Nt: lumekoormus mõjub mitte sarika pikkuses vaid sarika horisontaalprojektsioonil
So lumekoormus on jm-le 8,4m x 1,5 kN/m2 x 0,8 (kujutegur) x 1,5 (osavarutegur)

Tulemused tuleb siis ca 1,15 läbi jagada.

Horisontaalne jõud 1680/1,15=1470 kN/m

Jällegi - sa ei mõista ehitusmehhaanikat
Leidsid 1470 kg/m ehk 14,7 kN/m
Kui vaatad minu arvutusi siis reaktsioonid on 7,6 + 7,6 so 15,2
Ja suurusjärgud on nüüd Sinuga samad
So 14,7 on KOKKU aga see jaguneb kahe toe vahel

Jätaks sellised arvutused insenerile...
Foorum pole tegelikult see koht kus selliseid probleeme lahendada
Samuti jätaks kinnitussõlme kujunduse insenerile
On erinevaid võimalusi ja Sinu poolt viidatud naelte lahendus pole siinkohal üldse kohane

PS
Sellega ma lõpetan

xxx111 kirjutas: 25 Sept 2023, 09:45 Jällegi - sa ei mõista ehitusmehhaanikat
Leidsid 1470 kg/m ehk 14,7 kN/m
Kui vaatad minu arvutusi siis reaktsioonid on 7,6 + 7,6 so 15,2
Ja suurusjärgud on nüüd Sinuga samad
So 14,7 on KOKKU aga see jaguneb kahe toe vahel

Jätaks sellised arvutused insenerile...
Foorum pole tegelikult see koht kus selliseid probleeme lahendada
Samuti jätaks kinnitussõlme kujunduse insenerile
On erinevaid võimalusi ja Sinu poolt viidatud naelte lahendus pole siinkohal üldse kohane

PS
Sellega ma lõpetan

Oot oot, see minu leitud 1470kN/m kohta on horisontaalne jõud , mille peab vastu võtma tõmb. Ja see tähendab, et selle jõu peab vastu võtma ka ühenduspunkt kummaski sarikas. Ei ole niimoodi, et tõmbis on 1470 kN , aga ühenduspunktis on pool sellest.

@ T25

Võta palun ühendust AUTODESK-ga
Programm on nende ROBOT STRUCTURAL ANALYSIS PROFESSIONAL
Anna neile teada, et programmis on rämedad arvutusvead
Lisaks võiksid teha ettepaneku Ehitusinseneride Liidule, et soovid koolitada insenere konstruktsioonide arvutuste alal

Kalvis kirjutas: 25 Sept 2023, 06:27 Üldiselt - kui tellid projekti siis saad katuse konstruktsiooni mis on ehitatav. Sa ju maksid projekteerijale selle eest.
Antud juhtumil saab ju toestusega mängides asja teha toimivaks. Minu pakutut on just kasutatud varem eterniitkatuse, nüüd kivikatuse kandmiseks (lisandub lisaraskus) Ilma lisatoestuseta kooldus katus läbi aga selle nipiga saadi kandvaks.

Sinu pakutud variant oli selline, et asendada vertikaalne tugi, 60 kraadi all oleva toega. Vaatasin jälle online kalkulaatorist, selle käiguga nihkuks toestuspunkt seinale lähemale 0,7 m. Ehk siis 2,1m pealt 1,4 m peale. Plussiks oleks see, et võibolla lubatud joonkoormus paneelile oleks selles kohas veidi suurem. Aga jällegi, kalde all olevad toed , sõlmed jms, kõik tuleks täpselt läbi arvutada. Kinnitused paneeli jne jne.

Kõige lihtsam on ikkagi esialgne skeem saada toimivaks. Ma pakkusin välja, et panna meetrise vahega 2 toetusvööd( prussi), mille peale jämedam pruss risti kandma otse toe alla. XXX1 ütles, et see ei anna midagi. Ma tahaks teada, mis põhjusel? Mina näen seda niimoodi, et niimoodi saab joonkoormust hajutada laiemale pinnale laiali.

Hr T25, palun lugege teema 3x algusest mõttega läbi ja kui ikkagi leiate, et te korduvad ideed on vajalikud, siis vb olla võiks neid jorasid jätkata.

kunn24 kirjutas: 25 Sept 2023, 10:37 Hr T25, palun lugege teema 3x algusest mõttega läbi ja kui ikkagi leiate, et te korduvad ideed on vajalikud, siis vb olla võiks neid jorasid jätkata.

See teema on siin hea õppematerjal tulevastele katuseehitajatele. Kordamine on tarkuse ema. Põhiprobleem on see, et ei teadvustata , kui suur on A sarikate puhul tegelikult horisontaalne jõud. Mõeldakse, et valan müürilati, panen sinna mingid ankrud sisse , lasen sarika kipsikruvidega nurgikuga sinna kinni ja kõik on kossher. Ja ongi, senikaua kui lund ei saja ja on plekk-katus, mis ei kaalu midagi.

NB!
Foorum pole õppematerjal!!!

xxx111 kirjutas: 25 Sept 2023, 13:02 NB!
Foorum pole õppematerjal!!!

Ka "vigade tegemise nägemine" on tänuväärt õppematerjal.
Igaühel on võimalik tera leida.

ping kirjutas: 25 Sept 2023, 13:29

xxx111 kirjutas: 25 Sept 2023, 13:02 NB!
Foorum pole õppematerjal!!!

Ka "vigade tegemise nägemine" on tänuväärt õppematerjal.
Igaühel on võimalik tera leida.

Aga mille järgi kindlaks teha, et foorumis esitatud "viga" on ka tõepoolest viga?

xxx111 kirjutas: 25 Sept 2023, 13:55

ping kirjutas: 25 Sept 2023, 13:29

xxx111 kirjutas: 25 Sept 2023, 13:02 NB!
Foorum pole õppematerjal!!!

Ka "vigade tegemise nägemine" on tänuväärt õppematerjal.
Igaühel on võimalik tera leida.

Aga mille järgi kindlaks teha, et foorumis esitatud "viga" on ka tõepoolest viga?

Ühe vea me leidsime. Tsitaat:

Kui vaatad minu arvutusi siis reaktsioonid on 7,6 + 7,6 so 15,2
Ja suurusjärgud on nüüd Sinuga samad
So 14,7 on KOKKU aga see jaguneb kahe toe vahel

Põhikooli füüsikast me teame, et kui üks mees tõmbab nööri 100N ja teine 100N, siis tõmme nööris on ikka 100N.
Kui Autodesk tõesti nii arvutab, et jagab tõmbe 2-ga läbi, siis on see tõesti räige viga.

AUTODESK arvutab tõmbi jõuks 7,6 kN - sarika samm 1m

Mina Sinuga toereaktsioonide suuruse üle vaidlema ei hakka...
Ja mingi "kogumassiga" ma arvutusi ei tee
Minu arvutused näitavad selliseid allpool näidatud suurusi
Kõigepealt arvutasin nö paberil ja tavakalkulaatoriga
Ja "igaks juhuks" kontrollisin programmiga - tulemused sisuliselt kattuvad
Kunagi ei kattu 100% - piisab kui kattuvad 90% - see juba näitab, et suurusjärgud on õiged
Ja nagu kogu aeg mainin - peaks asja üle vaatama algse konstruktoriga

PS
Pane Google-sse "Toereaktsioonide arvutused" ja tudeeri ja siis arvuta
Sinu arvutused on valed
Mina korrigeerisin "puusalt" - ja seda sai teha 2 jagades (see pole täpne / nagu mainitud "puusalt")

Veel üks kommentaar @T25

Kui Sa omaks staatika / ehitusmehhaanika algteadmisi siis saaks tõmbi jõu suurusjärgu arvutada nii:
- Koormus 2 kN/m
- Sille 8,4m
- Harja kõrgus paneelist ~ 2,4m (sisejõudude õlg)
- Paindemoment M = 2 x 8,4 x 8,4 /8 ~ 18 kNm
- Jõud tõmbis - Paindemoment / sisejõudude õlg so 18 / 2,4 ~ 7,5 kN

Ja vastab kenasti nii minu käsitsi arvutustele kui programmi tulemustele

Selliselt saab kiirelt teha iga fermi ülemise / alumise vöö kontrolli
Sama analoogia põhjal saab kiirelt kontrollida nt talade või silluste paindesarrust
Ja mingeid programme pole vaja - jah, tulemus pole 100% täpne kuid suurusjärgud saab kätte
Aga jah - "uuema aja konstruktorid" arvutavad isegi lihttala paindemomente programmiga...
Rääkimata vähegi keerulisemast konstruktsioonielemendist

Niblisin natuke neid online truss kalkulaatoreid ja tõepoolest, 2 kordne vahe tuleb tõmbejõus sisse, kui kasutada ühtlaselt jaotatud koormust vs harja tippu riputatud koormusega.

Nii et jah, ma olen oma katused seni arvestanud 2 korda suuremale tõmbele.

Hr Hiid saab siis 8kN meetrile hakkama, kui ilma tugedeta katuse ehitab.

Siin on ka üks artikkel, kus on joonis ja näidisarvutus. Saab arvutada ka tõmbejõu, kui alumine vöö on ülessepoole tõstetud.

https://www.jlconline.com/how-to/framin ... ch-roofs_o

Kõige lihtsam valem tõmbe arvutamiseks , mida näinud olen:

Whether you come at it by the algebraic or the graphical method, it's possible to generalize a principal about thrust in simple rafter roofs: The resultant force always acts at an angle to the level whose pitch is twice the roof pitch. So in a 12: 12 roof the vector sum of thrust and gravity load is pitched at 24:12, in a 6:12 roof the resultant acts at 12:12, etc. Hence roof thrust can be quantified as follows: For simple rafter roofs (no collars, struts, kingposts, etc. to muddy the waters), with roof slope S (in degrees), the thrust is equal to the roof load divided by twice the tangent of the slope, or Fx = Fy / 2 tanS

Veel üks kommentaar @T25

Ja nüüd paluks õppe eesmärgil selgitada, millest tuleb 2 kordne vahe sisse tõmbes, kui kasutada ühikkoormust harja tipus vs hajutatud koomust üle sarika. Füüsikaliselt siis milline jõud vähendab tõmmet alumises sidemes. Siis on asi täielikult selge.

Olen korra kommenteerinud - Foorum pole õppematerjal
Õppe eesmärgil tudeeri palun vastavaid käsiraamatuid
Nt https://ehituskeskus.ee/raamatud/ehitus ... -staatika/
Lihtne selgitus on mul eespool antud kuidas leida tõmbejõudu (pole 100% täpne aga täiesti piisava täpsusega)
Kui on teada paindemoment siis saab selle alati "lahutada komponentideks" so surveks / tõmbeks
Vaja on vaid teada jõuõlga - ja fermide juhul on see sisuliselt fermi kõrgus
Analoogselt saab arvutada ka RB talade jms paindesarrust

PS
Ma suhtuks Sinu poolt viidatud kõikvõimalikesse linkidesse teatud skepsisega
Tegemist pole täielikult nö usaldusväärse materjaliga
Seal antud valemid / arvutusskeemid võivad aga ei pruugi olla tõesed
Aga ega ma neid kontrollima küll ei hakka
Mul on enda süsteem ja selle järgi teen arvutusi

PPS
Selle üles tõstetud "tõmbiga" asi nii lihtne pole...

Olen korra kommenteerinud - Foorum pole õppematerjal

Tänapäeval kolib kõik järjest rohkem netti. Inimesed raamatuid enam väga ei loe. Info on info, ise tuleb sõeluda.

Ma ei rääkinud neti-st vaid foorumist...
Minu viidatud käsiraamat ka netis
Kuid adekvaatsus nende vahel pole võrreldav

xxx111 kirjutas: 27 Sept 2023, 14:40 Ma ei rääkinud neti-st vaid foorumist...
Minu viidatud käsiraamat ka netis
Kuid adekvaatsus nende vahel pole võrreldav

Foorumid on erinevad. Raamatud on erinevad. Inimesed on erinevad. Igaüks õpib nii, kuidas suudab.

Kes tahab sellest foorumist vähe tehnilisemat foorumit lugeda, siis eng-tips foorum sobib selleks väga hästi. Loomulikult pole seal kõik 100% tõsi, aga kõik eksivad, ka insenerid. Aga need mehed seal ehitavad sildu, pilvelõhkujaid jne, nii et mingeid terasid nad ikka puistavad.

Olen teatad määral tuttav @T25 viidatud foorumiga
Esiteks tuleb mainida, et seal pole ühtegi arvutust vastavalt EuroCod-le (EVS alus)
Teiseks tuleb mainida, et kui puuduvad elementaarteadmised nt staatikast või geotehnikast vms siis võib seal antud juhistega väga kiirelt täiesti puusse panna

üks mõte oli, et toed panna rippesse, et algatuseks rõhub pinge sarikaid looka ja lõpuks jõuab paneelini, kui asi kriitiline. Kohe ei hakka neid murdma....