Ehitusfoorum

@ vuuk

Kas tõepoolest leidub kedagi kes antud kontekstis ei saanud aru mida mõeldakse HÜDRO all
Palun andke märku...

T25 kirjutas: ↑23 Nov 2023, 20:47

https://www.youtube.com/watch?v=Omsspf7 ... =PeterWard

Siin on hea video, kuidas tänapäevane mittehingav värv ja tsementmördiga ülevuukimine lammutab ajaloolist kivimaja.

Mingi toote füüsikalised omadused ei sõltu "toote moodsusest".

Juba eelmisel sajandil pudenes ka krohvimata välisseintelt telliste välimine kiht maha, kui seespool ei olnud piisavat aurutõket.

Vanasti täitis paksult välisseina sisepinnale mökerdatud õlivärvi kiht ka aurutõkke rolli.

Kas saan õigesti aru, et T25 viidatud arhitektuuriala õppejõud seab kahtluse alla kapillaarjõud või väidab, et neid ainult Hollandis ei ole?

Ehita väike müürijupp tellistest ja aseta alumine ots vette. Vesi tõuseb kuni vuugini ja järgmisest tellisest enam üles ei tõuse. Kapillaaride suurused on erinevad tellisel ja vuugimördil ning see katkestab tõusu ära.

https://www.heritage-house.org/damp-and ... dings.html

Siin on hea õppematerjal, mis käsitleb vanade majade niiskusprobleemi, materjalide hingamist, kondenseerumist, veeauru liikumist jms.

ping kirjutas: ↑24 Nov 2023, 11:29 Vanasti täitis paksult välisseina sisepinnale mökerdatud õlivärvi kiht ka aurutõkke rolli.

Aga tänapäeval praktiliselt kõik värvid hingavad, isegi õlivärvid.

@T25

Palun ära postita oma kommentaare või viiteid, mis räägivad ehitusmaterjalide "hingamisest"...
Ja teistel palun mitte neid asju väga tõsiselt võtta...

Urmas kirjutas: ↑24 Nov 2023, 12:26

ping kirjutas: ↑24 Nov 2023, 11:29 Vanasti täitis paksult välisseina sisepinnale mökerdatud õlivärvi kiht ka aurutõkke rolli.

Aga tänapäeval praktiliselt kõik värvid hingavad, isegi õlivärvid.

@urmas
Huvitav oleks teada, mille põhjal maalermeister Urmas värvikihi "hingamist" mõõdab või hindab?


Mõned ehitusmaterjalide ja -ainete niiskustehniliste omaduste numbrilised väärtused: Oskab ehk Urmas öelda tänapäevase "hingava" õlivärvi veeauru takistusteguri µ numbrilise väärtuse, et oleks võrdlusmoment?
Kusjuures huvitav on see, et projekteerimise aluseks võetavas kehtivas standardis justkui oleneb difusioonitakistus värvi läikivusest. Aga just nii on seal kirjas.

vuuk kirjutas: ↑25 Nov 2023, 06:01 Oskab ehk Urmas öelda tänapäevase "hingava" õlivärvi veeauru takistusteguri µ numbrilise väärtuse, et oleks võrdlusmoment?

Urmas ei oska öelda, sest õlivärvi tootja/edasimüüja on kirjutanud ainult seda

Uula Linaõlivärv on keedetud linaõlist (värnitsast) ja värvipigmentidest traditsiooniliste meetoditega valmistatud ehtne õlivärv. See on plastivaba, hingav ja keskkonnasõbralik värv uutele ja varem värvitud puitpindadele välistingimustes. Sobilik ka varem sünteetiliste värvidega kaetud pindade ülevärvimiseks.

ja ei mingeid muid tehnilisi näitjaid peale kulu. Sarnaste "tehniliste andmetega" varustatud õlivärve oli veel.

Tsitaadi viide https://majatohter.ee/tooted/varvid/lin ... naolivarv/

@ vuuk

Hea postitus - siit juba hakkab tulema midagi mille abil võimalik midagi arvutada
Mitte ei räägita "hingamisest"

https://www.youtube.com/watch?v=R-QsVEp ... =PeterWard

Siin on hea näide, kuidas mittehingava põrandakatte all niiskus koguneb ja seetõttu isegi raudtoru läbi rossitab.

@T25

Täiesti jabur...
Küsimus pole selles, et niiskus peaks saama "välja hingata"
Küsimus on selles, et niiskus ei tohi sisse saada
So tegemist on puuduliku või puuduva hüdroisolatsiooniga

https://www.youtube.com/watch?v=OnpNgw- ... =PeterWard

Siin on hea näide, kuidas rossitav ja paisuv raud lõhub kivimaja. Huvitav on see, et ma näen päris palju ehitisi, kus kasutatakse metall I-talasid ja nende alumiste servade peale toestatakse õõnespaneelid. Võibolla kui on tegemist on köetava ja kuiva ruumiga, siis probleemi ei tekigi, aga Pärnus nägin üht pooleliolevat parkimismaja sellise ehitusega. See tundus küll kahtlane, arvestades soolvett, mis seal voolama hakkab.

T25 kirjutas: ↑25 Nov 2023, 12:47 https://www.youtube.com/watch?v=OnpNgw- ... =PeterWard

Siin on hea näide, kuidas rossitav ja paisuv raud lõhub kivimaja. Huvitav on see, et ma näen päris palju ehitisi, kus kasutatakse metall I-talasid ja nende alumiste servade peale toestatakse õõnespaneelid. Võibolla kui on tegemist on köetava ja kuiva ruumiga, siis probleemi ei tekigi, aga Pärnus nägin üht pooleliolevat parkimismaja sellise ehitusega. See tundus küll kahtlane, arvestades soolvett, mis seal voolama hakkab.

Issand halasta...
Palun jää "oma liistude" juurde...
Terast saab kasutada igas keskkonnas - on olemas selline termin nagu keskkonnaklass ja sellele vastav "töötlus"...

@ T25

Korralda inseneridele koolitus kus esitad neid videosid mida siia postitad
Ja siis edastada siia tagasiside nendelt inseneridelt
Täpsemalt - mitu inimest "jäi saali" peale esimese video vaatamist

I

ssand halasta...
Palun jää "oma liistude" juurde...
Terast saab kasutada igas keskkonnas - on olemas selline termin nagu keskkonnaklass ja sellele vastav "töötlus".

..

Välisel vaatlusel tundus tavaline roostetav teras olevat. Polnud seal näha mingit tsingi vms kihti, mis peaks kaitsma terast.

T25 kirjutas: ↑25 Nov 2023, 13:34 I

ssand halasta...
Palun jää "oma liistude" juurde...
Terast saab kasutada igas keskkonnas - on olemas selline termin nagu keskkonnaklass ja sellele vastav "töötlus".

..

Välisel vaatlusel tundus tavaline roostetav teras olevat. Polnud seal näha mingit tsingi vms kihti, mis peaks kaitsma terast.

...see et kusagil, midagi, mingitmoodi tehakse ei pruugi veel ju hea olema. See õhutamine ei 'naaber ja tuttav ehitusmees' tegi ei pruugi olla ju parim....
.....kas lund pole rookida

Välisel vaatlusel tundus tavaline roostetav teras olevat

Aga vot ei usu...
Teine võimalus - ehitatakse projektist mööda...
Eeldaks, et projekteerija on tase 8 (tase 7 on teatud piirangud) ja ei usu, et see projekteerija nägi sinna ette "tavalise roostetava terase"

Terve Tõrvandi kool ehitatakse praegu roostetavale terasele. Postide vahel on terassilded, millele toetuvad kaheltpoolt õõnespaneelid.
No ok, mingi värvikiht on ikka peal, aga varem või hiljem ikka roostetama hakkab

Meie riigis on niisugune kord, et projekteerijad peavad projektid koostama vastavuses projekteerimistingimustele või/ja detailplaneeringule, kehtivatele õigusnormidele, tellija poolt antud lähteülesandele ja STANDARDITELE (kui tellija lähte ülesandes pole ette antud standardites näidatust paremat tulemust).
Vastavalt mingile standardile (täpselt ei mäleta, millisele) projekteeritakse üldjuhul vähemalt 50-neks aastaks.
Ehitamine peab toimuma vastavuses ehitusprojektile.
Ja sellisel juhul peavad olema projekteeritud optimaalsed lahendused, et konstruktsioonid 50 aastat kapitaalremondini vastu peaksid. Üledimensioneerimine projekteerimisel ei pruugi seejuures olla õige kui tellija lähteülessandes vastavalt pole ette andnud, kuna üledimensioneerimine tähendab üldjuhul maksumuse ülekulu.
Seega kui terase asemel pole projektis kullast materjali määratud ja vastavalt paigaldatud, siis pole nagu põhjust projekteerija ega ehitaja otsa vaadata. Koer on maetud kusagile mujale.

No ok, mingi värvikiht on ikka peal, aga varem või hiljem ikka roostetama hakkab

See "mingi värvikiht" peab seal olema vastavalt projektis määratud keskkonnaklassile
Silmaga ei ole võimalik eristada mis keskkonnaklassile vastavalt on värvitud (mis värv, mitu kihti, kihi paksus jne)

xxx111 kirjutas: ↑25 Nov 2023, 16:44

No ok, mingi värvikiht on ikka peal, aga varem või hiljem ikka roostetama hakkab

See "mingi värvikiht" peab seal olema vastavalt projektis määratud keskkonnaklassile
Silmaga ei ole võimalik eristada mis keskkonnaklassile vastavalt on värvitud (mis värv, mitu kihti, kihi paksus jne)

Kui oled C5 temaatikaga harjunud siis siis silm harjub ära.

C5 ???
Milleks ???

C5-1 / C5-M
Väga kõrge õhuniiskusega ja agressiivse keskkonnaga ranniku- ja tööstuspiirkonnad.
Pideva veeauru ja kondensaadiga hooned.
Väga kõrge soolasisaldusega keskkonnad, agressiivne tööstuspiirkond.

https://www.youtube.com/watch?v=Gndu7k5 ... =PeterWard

Siin on hea õpetlik video, miks tsementmördiga ülevuugitud ajalooline kivisein kiirelt lagunema hakkab.

@T25 Kas valikuline nägemine?
No mina näen küll sealt videost midagi muud.
Seal on selgelt näha, et "ajalooline" segu on kokku segatud "rotinahkadest".
Küsimus, miks oli vaja üldse müüri vuuke parandada kui see algne ajalooline segu nii hea kvaliteediga oli.
Vastus, ei olnud hea segu, kuna komponendid polnud õiged.
See ajalooline segu näib olevat savisegu, millele võibolla lisatud veidi lupja.
Kurjajuurena näidata püütakse tsemendisegu minule visuaalselt vaadatuna näib pigem olevat vähese tsemensisisaldusega lubimört. Miks see sealt ära tahab kukkuda? Sellepärast, et sellise "ajaloolise" koostisega "pasa" küljest kukub mingi aja jooksul iga segu ära. Küsimus vaid ajas.
Ainuke õige lahendus niisuguse müüri parandamisel oleks vuugid mitme cm sügavuselt tühjaks kraapida, et parandussegul oleks võimalik kuhugi paremini haakuda. Ikka nii, nagu teeb hambaarst enne plommimist.
Samuti tuleb kogu müür võimalikult lahtisest sodist eemaldada kuna lahtine sodi takistab nakke teket. Ilmselt oleks hea ka ajaloogilise segu vuugid mingi sobiva nakkedispersiooniga immutada - aga see vajab katsetamist, kuna pole teada, kas ja mis selleks võib sobida. See oleks aga tohutu töömahukas ja kulukas. Üldjuhul pole niisuguste ajalooliste müüride omanikul sellist rahagi, et sellist kapitaalselt tehtud tööd kinni maksta. Kuna raha maksta ei ole või ei taheta, siis leidub keegi, kes teeb ära odavalt. Nii ongi, et kusagilt hakkab varsti midagi ära kukkuma. Ja siis on tarkadel hea targutada ja tsementi süüdistada.

Videos on selgelt põhjendatud, miks tsementmört ei sobi selliste müüride parandamiseks. Tsementmört takistab niiskuse väljumist müürivuugist. Vanad lubimördiga laotud vuugid "hingavad" , ehk lasevad niiskuse välja. Tsementmört aga paneb selle niiskuse lukku, mille tulemusena niiskus hakkab läbi kivi välja tulema ja kivid hakkavad kiirelt lagunema.
Nendes videotes on selgelt näha, kuidas tsementmördiga parandatud ja ülekrohvitud seinad on niiskust täis ja hakkavad kuivama, kui tsement eemaldada.
Tihti on näha, kuidas parandusi on lausa mõttetult tehtud. Pole vaja olnud mitte midagi teha, aga on siiski tehtud ja asi pekki keeratud. Mitmeid sajandeid vastu pidanud müür hakkab kiirelt lagunema, kui tsemendiga üle käia.