Ehitusfoorum

ukse laius ehk siis ca 20 on natu vajaka. Truup, mida soojendama peab on sääne, et essa lõõr ptt, langevad käsivorm ehk siis 10 cm ja viimane tõusev ftt, leso on täitsa eraldi. Alt kitsam, pealt 2Xptt. No eks näis kunagi, kuis sai...ega ju ei teagi.

Robi 1 kirjutas:Vaatasin, et sakslasel jääb hunnik sütt alles...https://www.youtube.com/watch?v=t6YW9aCKJhs

...ja mida me sellest järeldama peame?

normaalset põlemispilti lausa välditi! Ja see, mis seal lõpus korra paistis, oli ju lausa vindumine ! No ma ei tea...

lõhnab reklaamitriki järgi! Lõpuks jõutakse sinna, et lõke oma kõige loomulikumas olekus ongi ok.

HWAM ei ole Sakslane. Tegemist Taani firmaga, kelle lipukirjaks ongi aeglane pōlemine!

Puhas teadus.
Kolmekordne klaas 1:6 koldepindalast, HBO+ pilukolle, tuharestita. Ise tegin.

Urmas Hiielaan kirjutas:

Robi 1 kirjutas:Vaatasin, et sakslasel jääb hunnik sütt alles...https://www.youtube.com/watch?v=t6YW9aCKJhs

...ja mida me sellest järeldama peame?

........................
Tuleb meelde, et just selline kamin oli Hiiumaal Kuriste rahvamajas... Sooja sealt muidugi ei saa päriselt...

Jutu jätkuks oleks mul üks küsimus teemal, kuidas põlemine lõpeb. Keegi, nt keemik, võiks jõudumööda ja asjalikult seletada, kuivõrd mõttekas on peaaegu põlenud sütele kartulikoorte viskamine, kas siis korstnas tahma lagundamise või majja raha juurde posimise eesmargil. Mis see tärklis seal õieti teeb?

Osad pulbrid vist toimisid nii, et sisaldasid silikageeli, mis sidus vett pigist (kuivatas seda), et saaks selle kergemalt maha. Tärklis seob ka vett, aga ma arvan, et tärklis poleb seal såte peal ära lihtsalt ...

Mõningad aastad tagasi väliseestlane Norrast rääkis,et seal visatavat tsingi juppe tulle(tsingisulamist karburaatorid jne.). Kas abi on,ei tea,pole juhust olnud testida

Et teadus teemast 100-ga mõõda ei põrutaks, siis mõtleks uuesti, mille tagajärjel neid preparaate on vaja kasutada. Kuidas saaks puhtalt kõik juba koldes põletatud.

...ja lisan ka, et mina nende preparaatide kasulikkust küll ei tunnetanud. Bullerjan pigitas korstna ja aitas ainult korstnapõleng ja käsitsi kraapimine...
Päästab ainult õige põlemine ennetustööna.

Mida teadjamehed sellest arvavad?
Esimene pilt on tegelikult viimane - siiber kinni ja viimane pilt on algus - süütetabletiga alt süüdatud. Kokku 46 minutit. Praegu, kell 21:58 kätt üle ½ sekundi ahju vastas ei hoia.

rein113 kirjutas:Jutu jätkuks oleks mul üks küsimus teemal, kuidas põlemine lõpeb. Keegi, nt keemik, võiks jõudumööda ja asjalikult seletada, kuivõrd mõttekas on peaaegu põlenud sütele kartulikoorte viskamine, kas siis korstnas tahma lagundamise või majja raha juurde posimise eesmargil. Mis see tärklis seal õieti teeb?

Keemik ma ei ole aga kartulikoored ja tärklis(Maxima kaup) lähevad ahju küll. Julgen väita, et aitab küll ja kasutan regulaarselt. Üks korsten mida kunagi on kõvasti väärkoheldud on läinud oluliselt paremaks, tärklis kuivatab pigi ära ja igal korral kui puhastus toimub näen ma kuivanud pigi osakesi mis nüüd välja saavad harjatud, mitte ei ole korstnaseintele kleepunud.

Küülaline kirjutas:Mida teadjamehed sellest arvavad?
Esimene pilt on tegelikult viimane - siiber kinni ja viimane pilt on algus - süütetabletiga alt süüdatud. Kokku 46 minutit. Praegu, kell 21:58 kätt üle ½ sekundi ahju vastas ei hoia.

See puude püstine astus tähendab seda, et need põlevad väga kiirest, gaasistumine on liiga äkiline ja üldjuhul seepärast sellist puude põlemist ei kiideta. Aga kui ahi nii väike, et teisiti ei saa, siis on tehase manuaalis kõik sallitud.
PS Kolle peab põlemise lõppedes olema ühtlaselt puhas. Mitte tahmane, must. See näitab eelkõige mittetäielikku põlemist.

See tärklise koduse kasutuse kogemus tundub päris huvitav. Pean meeles pidama.

Aga ahjukolle peaks minu arust ikka mingil hetkel jah, ilusti puhtaks polema, kui koldes temperatuur åles saadud. Kui jäävad mustad tahmatriibud koldeseintele, pole asi parim. See, et ahi kuum on, ei näita, kui hea kolle on Kuum ahi näitab seda, et mingid toimivad loorid on suudetud sinna ahju sisse teha ning puid on ka omajagu alla visatud. Omajagu elik piisavalt.

Kolades netis: "The particular brands of chemical chimney cleaners that we chose didn't show any substantial effectiveness in our tests. We burned both oak and pine (using seasoned and green wood separately) in both cool and hot fires, and tried using normal and larger-than-normal applications of each product."

Ja oluline järeldus: "In fact, in our tests, temperature was clearly a more important contributor to the reduction of creosote accumulation than was the use of any one of the chemical chimney cleaners. In general, relatively small, hot fires tend to be cleaner-burning (producing less smoke) than do large-fuel-load smoldering fires, thereby substantially lessening the rate of creosote buildup in the first place. And, once a tar glaze has formed in the chimney, a hot fire tends to transform it into a dry, flaky deposit."

Minu kåtmiskomme on see, et kui järele on jäämas vaid söed ja viimased kollase leegiga polevad tukid, siis tomban need koik kolde ette kokku (kas läbi tombeukse kui umbkoldega ahi) voi mu uue kodu ahjul resti kohale ja annan korralikult ohku peale: tulemus on see, et suitsugaaside temperatuur läheb åles, samas, polemine on hästi puhas, sest poleb juba enamjaolt vaid puusåsi (tekib CO2, mitte enam vett lisaks CO2-le) ja see kuiv ning kuum suits lööb loorid "kuivaks".

Ka püsti asetatud puud tuleks pealt süüdata !
http://keramikart.de/kachelofen-forum/t ... hffjlb4st6

https://www.youtube.com/watch?v=LxXAMx-D7fA
Kuidas põlemine kulgeb Nunnauunil? Vaatasin, et süütamine alt ja pärast lisab vabalt puid... Minu tuttav vaatas ka üle selja seda videot ja imestas, et tema oma ahjul küll ei saa seda sedasi lõdvalt teha, sest kolle on nii kuum. Samas ...2 tundi kütmist ja 24 h soe...see pole ka midagi erilist tegelikult... või, siis peab ahi ennem täiesti külm olema...sest seni olen ise normaalseks pidanud, et üks koldetäis ( umbes 1 tund põlemist) ja 24+ soe.

Lisan veel Nunnauuni kohta : http://deski.fi/9/pienpolton-hiukkaspst ... kalla-2103

Ma päris ei usuks seda...
Ei tasuks ka arvata, et sellised suured firmad teevad parimaid ahjusid... Tegelikult huvitab neid müük, müük ja müük...olgu mis tahes materjalist see ahi tegelikult.

Olen ikke tahtnud teada, kui sageli ma ahjust tuhka võtan. Nüüd sai eelmine tuhavõtt kenasti kirja selle teema alguses. Täna siis võtsin uuesti tuhka. Kuu aja tuhakoguseks sain 3L (ämber on 5L). Tuhk on ämbrisse pressitud koos kilekotiga. Iga päev kütan ahjus umbes 13kg puid. Mõtlesin siin ka "euroahju reklaamis" (Leevi käis kunagi sellise veksli välja) lubatud tuhakoguse peale - 8xvähem, kui tavaahjus. Pisike arvutus 3x6=18L tuhka kütteperioodi peale restkoldega ahjus. Euroahjus 18/8=2,25L tuhka kütteperioodi peale. Tegelikult ei pea euroahju omanikud siis üldse tuhka eemaldama. Üks kord aastas tuleb korstnapühkija ja võtab ka koldest tuha välja. Kui euroahju kolde põhja lubatakse koguda pool kolde sügavusest tuhka (umbes 3cm), siis ei peaks koldest tuhka eemaldama 2-3 aasta jooksul.
Euroahjude OMANIKUD võiksid seda kinnitada või ümber lükata.

Lisan: Tuha arvutustes kilogrammid vahetatud liitriteks.

Veidi googeldades saab vastuseks, et puidu kuivaine tuhasus on ca 0.6%. 2.5 kg tuhka tuleb seega 416 kg absoluutselt kuivade puude põletamisel ka sel juhul, kui kogu orgaaniline aines põleb ära. See oleks siis ca 3 ruumi puid...

Ilmselt euroahjus polegi ette nähtud aastas rohkem kütta.

Vat kui hää, et sisuline vastus tuli. Ma panin järsku tähele viga Keemiku postituses. Siis hakkaksin kontrollima oma postitust ja osssa, mul hoopis viga sees.
Ma võtsin kuu tuhaportsuna ahjust välja 3L tuhka ja põletasin ööpäevas umbes 13kg puid. Kuidas ma pärast arvestustes äkki tuha kg sain on mullegi üllatus.
Parandan vea. Minu teoreetilistes arvutustes oli tuha kogus mõeldud LIITRITENA.
Vabandust.

Ma pean tunnistama, et kui süüdata pealt ainult pilbastega, siis võtab ikka ilmatu aeg, et põlema saada jämedamad puud aga kui panin pilbaste peale ka veel midagi vahepealset, siis oli päris normaalne.

Vaadake ja mõelge kuhu veel see va raip tuhka läheb!
"motamees" enda ahjust pilt!