Ehitusfoorum

Ma ise mõtlen, et seal on lõõrilahendusi päris mitmeid. Üks oleks näiteks selline, et lasta pliita tuli hoopis praeahjust läbi ja samas ei takista see ahju tule tegemist ( kuigi mite korraga).

Robi 1 kirjutas:mida saab vajadusel ka otse praeahjust kütta...

Kas siis peaks iga kord kui praeahju tuli tehakse pärast puhtaks küürima? või ongi see selles mõttes eheda värgi eripära?

Yaager kirjutas:...Kas siis peaks iga kord kui praeahju tuli tehakse pärast puhtaks küürima?...

Miks praeahi peab olema nii puhas. Tuha sees küpsetatud kartulid maitsvad ju väga hää.
Me teeme liba ja vahel ka muud süüa ahjus. Kes seda ahju siis ennem peseb. Emme küll ei pese ja ammugid mitte mina.

Ma mäletan seda, et vanasti tõmmati kadaka okstega enne leiva tegu ahi üle ja oli hää.
Siiski täna proovisime Riina ja tema töökaslasega, Uninaksi uut koldesegu. Täitsa hea oli määrida seda ja värvuselt hall. Eks see jõuab varsti poodidesse ka müügile. Meil oli esimene katsetuspartii.

motamees kirjutas: Kes seda ahju siis ennem peseb. Emme küll ei pese ja ammugid mitte mina.

nu jah küürimise all ma just pesemist ei mõelnud, mida sest kivist pesta. Ahjus olen isegi malmpotis jänkut küpsteand ja väga hää, nagu ka ahjutruhvel jm selline. Aga kui pliita praeahjust saab kolle, siis arvestan sellega, et see muutub küllaltki nõgiseks(et seal mingit kooki vm lahtiselt küpsetada) ja puhastamise korral (ka kadakaoksaga) lendab seda tuhka/tahma ikka igale poole. Minu arvamus sellest on see, et sobib antud pliit teatud tingimustel ja kohtadesse ja muidugi kuidas pererahvas soovib - see on see.

Robi 1 kirjutas:, Uninaksi uut koldesegu. .

Kas koostises on ka miskit põnevat ja kuidas on kasutamise kiirusega - et mitu aega lubab seista?

Seda kasutamise aega me just üritasime selgitada, sai erinevaid katseid teha ja tundub, et neli tundi oleks paras aeg kasutamiseks...kuigi tegelikult võib ka kauem.
Täiesti proovipärast kasutasin täna koldes mingit musta koldemörti, millel jämedad terad sees. Sellega saab ka muidugi tööd teha...aga uus Uninaksi segu on vähemalt ladumiseks küll parim, mida proovinud olen ( viite erinevat olen saanud kasutada seni) On selline mõnus kreemjas ja ei valgu isegi märja kiviga kuhugile.
Koostises midagi põnevat ei ole ja ma ei tea kas ma tohin sellest rääkida veel, enne kui asi täiesti lõplik.

Yaager kirjutas:Aga kui pliita praeahjust saab kolle, siis arvestan sellega, et see muutub küllaltki nõgiseks(et seal mingit kooki vm lahtiselt küpsetada) ja puhastamise korral (ka kadakaoksaga) lendab seda tuhka/tahma ikka igale poole.

Abimees http://www.bauhof.ee/p/tuhaimur-acm-18/654383 http://www.google.ee/search?q=tuhaimur& ... e&ie=UTF-8

Tegelikult selline mootoriga tuhaimur pakub rõõme ainult mõneks minutiks... Ei soovita osta. Ega see mida Motamees kasutab, see on päris hea( see on ilma mootoritta ja läheb tolmuimejale taha).

Miks vaid mõni minut rõõmu?
Mul ka see "tünnike" mis tolmuimeja ja korstna vahele käib ja sellist mootoriga varianti ei ole proovinud. Arvasin millegipärast et see oleks mugavam.

Maakeeli õeldakse sellise asja kohta : sitanikerdis, aga kui täpsustada, siis ta tõmbab oma filtri silmini tahma täis ja pead iga paari minuti tagant masina avama ja filtri puhastama. Samas mootor kuumeneb kergesti üle ja pillub lausa sädemeid.

Seoses kolletega olen mõelnud sellist teemat, et pliital toetub tavaliselt tuharest ukse randile( mõnel uksel tuleb see rant ise tekitada kui pole). Sedasi tuuakse suur kuumus päris ukse ligidale ja paremini toimivatel isenditel isegi uksed kannatada saanud. Ise olen siin mõtelnud, et oleks vist pliital ka targem tuharest uksest veidike kaugemale hoopis jätta, nii nagu ahjudel tehakse ( siin olen mõelnud, et edaspidi jätan alati võimalusel ahju kolde põranda 1kuni 2 kivirida uksest madalamale ja ukse poole kõrgem kalle).

Robi 1 kirjutas: Ise olen siin mõtelnud, et oleks vist pliital ka targem tuharest uksest veidike kaugemale hoopis jätta, nii nagu ahjudel tehakse .

Tegin nii aga millegipärast kipub ukse ette tuhka nüüd koguma. Teed ukse lahti ja jälle tiba tuhka põrandal. Aga eks sellele sellisele tuha kogumisele ukse ette võib ka mõne muu seletuse leida.

SVT pliitauksel moodustub teatud resti kasutamisel ukse ette õhukanal, mis laseb õhujoa ukseklaasile. Mõtlesin selle sulgeda, et klaas tulisemaks läheks (põletab tahma). Peale seda aga täheldasin sedasama tuha põrandale kukkumist. Pärast avasin uuesti selle kanali ja tuha probleem kadus.

Mul mõlkus ka mõttes puurida ukse ja tuharesti vahel olevasse samotti mõned augud et "tuul" ka sealt läbi keerutaks. Tundub su jutu taustal et ehk isegi aitaks. Aitäh .

Huvitav...kas tuharest on, siis ukseavaga tasa Teil? Mõne uksega see kipub nii jääma kui ümber ei ehita ise. Ma olen mitmel valmis pliital seda tuharesti madalamaks hiljem ehitanud. Mõtekas on ju teha pliital ka ukse poolt väike kallak tuharesti alguseni, siis vajub tuhk ise all.
Viimane pliita mis ma Randveres tegin, seal sai panna veel tuharest ukseni...ja vat ei tea kuidas klaasuks on toimind seal...

Kui kasutada sellist http://www.k-rauta.ee/Pages/Product.asp ... ice=50;100 ust siis keeruline tuharesti alla lasta ilma et tuha väljavõtmist segama hakkaks.

Ma olen teinud nii, et tuharest jääb veidike tuharuumi uksest alla poole. Siis saab veel tuhka võtta küll.

Robi 1 kirjutas:Ma olen teinud nii, et tuharest jääb veidike tuharuumi uksest alla poole. Siis saab veel tuhka võtta küll.

Kui õigesti aru saan, siis toetad sa tuharesti alumise ääre peale (võimalik Tartu pliita ustega või sellist tüüpi uksega).
Või teed tuharesti jaoks kividest aluse sellise kõrguse peale?

Kui alumisele äärele toetada saab, siis küll. Osadel ustel seal äärt pole ja siis peab aretama. Otstega toetuva tuharesti puhul lihtsam viis üks latt sinna alla sättida ( lati servad veidike astmesse, et rest oleks soovitud kõrgusel). Kui, aga kasutada raamiga resti, siis pole mingit muret ja saab kivi servadele ( külgedele) toetada( nende samade kivide servadele, mis kolde V kujuliseks teevad).

Teemas: Ahju valik ( viewtopic.php?f=1&t=38134&start=25 ), sai räägitud mitmetest ahju tehnistest võimalustest, mida siin teemas sobiks ehk edasi lahata.
Tore on ju vaadata kuidas kaminahju kitsas ja kõrges koldes puud rõõmsalt laksudes põlevad. Selline koldetüüp on kinlasti seni teadaolevalt kasulikum lahendus max. kasu saamiseks kui rääkida meeldivalt sooja toa saamise eesmärgil puude (ahjus) põletamist ( mitte korra aastas jõuluprae valmistamine või korra elus leiba teha..., sellest eraldi hiljem).
Siiski ma olen mõelnud, et kaminahjul on isegi liiga hea tõmme korstnani ja sellest tuli ka mõte, tekitada veidike lisalõõri kolde peale, avara järelpõlemiskambri asemele. Sest suurel ahju tekib sinna ikka meeletu tühi kast küll... Üks võimalik lahendus oleks üles-alla-üles lõõr ja sealt laskuvatesse. Kui tõusulõõr teha kolde taha, siis oleks lihtne ehitada puhastustops ahju ette külge, ukse kohale. Kindlasti oleks, aga tõmbe seisukohast ( ukse kiirel avamisel...) targem tuua tõusulõõr ette, aga, siis saaks puhastusava ainult taha panna või hoopis kolmanda lõõri peale, et sealt ülevalt pidi tahma imeda vajadusel.
Selliste lisalõõridega kaminahjul ei saaks ka ahju lagi nii suurt kuuma ja valu ja ahi peaks igati paremini vastu pidama, sest oluline kuumus eraldub vähehaaval ahju südamest. Kütmisel võib rohkem õhku peale anda, sest korstnani on maad minna küll. Siiski, see lahendus oleks mõeldav ainult suuremat tüüpi ahjul.

Robi, kas oleksid nii kena ja viitaksid münele allikale, mis kinnitab seda, et soomlaste kaminahju kolle on kõige suurema kasuteguriga? Kas pead silmas seda, et püstkolle on suurema kasuteguriga kui lamav kolle? Või on konkreetselt tõestatud et just soomlaste viis püstkolde ehitamisel annab selgelt mõõdetavalt suurema kasuteguri?

Koldepealset tühjust võib ju kutsuda igasuguste nimedega, aga isegi selle looja Hyytiäinen ei arva enam ammu, et seal mingi järelpõlemine toimuks.

Aga lõõristiku võiks koldele taha panna küll, nii ahjusid ehitataksegi.

Ma muidugi TÄPSELT aru ei saa, mida sa lamava kolde all mõelda võid, aga igatahes tähtis on see, et kolle suudaks saavutada võimalikult suure kuumuse, selleks peab ta olema just paraja suurusega, vastavalt kütusekogusele,oleks kindlasti mugav kasutada ka , õhku tuleks piisavalt peale ja see osaleks kütuse põletaisel, mitte ahju jahutamisel.
Tore oleks kui Leevil leiduks mõni pilt,mis iseloomustaks seda lamamist. Lihtsalt ajaviiteks vaielda pole siin mõtet ja olen ise ka seda võimalust uurind varem.

Leevi kirjutas:
Koldepealset tühjust võib ju kutsuda igasuguste nimedega, aga isegi selle looja Hyytiäinen ei arva enam ammu, et seal mingi järelpõlemine toimuks.

Aga lõõristiku võiks koldele taha panna küll, nii ahjusid ehitataksegi.

-------------------------------------------
Minuteada järelpõlemie ei vajagi eraldi kambrit, see toimub mistahes lõõris või kohas,kus on selleks soodsad tingimused: Gaasistunud kütuse osakesed puutuvad suurel kuumusel kokku kuuma õhuga.
Ma ei mõelnud seekord siiski lõõride viimist kolde taha, vaid teha paar jupikest juurde kolde PEALE. ja kuna see lõõristik seal pisut pidurdab suitsu kiirust, siis väga võimalik, et isegi soodustab järelpõlemist.

Tere, Robi!

Selle lamava kolde osas ei saanudki aru, kas pilkad või siis kuuled mõistet lamav kolle tõesti esimest korda. Viimast on raske uskuda, sest taoliste alusteadmisteta pottseppa on raske ette kujutada. Et ei sünniks asjatut nääklemist, siis soovitaks selle teadmise hankimiseks siinses foorumis ahjuspetsialistina heakskiidu saanud soomlase Heikki Hyytiäise raamatut "Pientalon tulisijat", milles on kolde erikujudest ja nende seostest puhta põlemisega juttu piisavalt. Loomulikult on kasutusel ka sellised mõisted nagu püstine, lamav ja kuubikuline kolle. Ehituskeskusest saad raamatu 21 euro eest: http://www.ehituskeskus.ee/?CatID=52&ac ... ooksID=164

Ebaselgeks jäi ka sinu vastus soome kaminahju kolde paremuse kohta võrreldes muude tänaseni ehitatud kolletega. Sinu jutt kolde ruumala ja kasuteguri seostest on õige. Aga milles seisneb see soomlaste kolde kasutegurit oluliselt tõstev erinevus kolde ruumala arvutamisel võrreldes teiste koldetüüpidega? Olen päris hästi kursis koldele esitatavate nõuetega kehtiva standardi EVS-EN 15544 järgi, soomlaste metoodika on aga nii kiivalt salastatud, et seda ei ole õnnestunud siiani näha. Jõulutervituse teemas kirjutasid, et siinne foorum on üks väike tuluke vms, äkki oled nii lahke ja kergitad suurelt saladuselt veidi katet, et oleks pisutki selgust ja valgust selleski asjas. Äkki oskad ennustada ka seda, mitme aasta jooksul nt sakslane oma koldeehitusmetoodikast loobub ja soomlase oma üle võtab? Või arvad, et suure ja mõjuvõimsa riigina laotakse enda "madala" kasuteguriga koldeid jonnakalt edasi ja tehakse kõik, et lubatud saastenäitajaid ei kärbitaks? Kuni ei ole ilmselgeid tunnustatud meetoditega saadud fakte sinu poolt esile tõstetud kolde paremuse kohta, sobib teema "Soome ahju eripära" samasse patta filmidega nende jahil- ja kalalkäigust. Sinnamaani oleks paslikum kõneleda sinu eelistustest, mitte nende kolde paremusest.

Mis puudutab sinu ideed ehitada soome kaminahju müstilise otstarbega koldepealse tühjuse asemele lõõristik, siis seda toetasin igati. Vabandan, et selle toetusavalduse sõnastus sai kohmakas ja mitmeti tõlgendatav. Niisiis ei pidanud ma silmas lõõristiku ehitamist kolde taha vaid seda, et üldiselt ehitataksegi ahjud nii, et koldele järgneb lõõristik.

Järelpõlemisega seonduv on igati huvitav, aga selle jaoks võiks olla vast täitsa omaette teema, kus asja üle arutataks.