Ehitusfoorum

Paranenud on silikaatkivi viimase paarikümne aasta jooksul. Kivid on muutunud selle aja jooksul peamiselt mõõtmetelt täpsemaks, struktuurilt ühtlasemaks. Kividel on servad teravamad ja vähem pragusid.
Selles võib Robil õigus olla, et viimastel aastatel on märgata kvaliteedi osas pisut tagasiminekut.
Aga toorme kvaliteedi oluline muutus on väheusutav, sest sellekaliibrilistes ettevõtes ei kasutata suvalisi materjale. Materjalid ja algmaterjalid uuritakse ja testitakse laboratooriumides. Vastasel juhul neil poleks CE sertifikaati.
Ehkki jah, kes jõuaks kõike pidevalt kontrollida ja töötajatel sabas seista. Praak või praakpartii pole 100% välistatud ühegi tootja tootmises.

Muidugi mina pean korstnapitsi kontekstis silmas ikkagi eelkõige vääriksilikaatkivi, mis on tootja kinnitusel korstnapitside ladumiseks mõeldud.
Samas tean vägagi hästi, et inimesed raha nappuse tõttu, teadmatusest või puht ärilisel kaalutlusel kasutavad korstnapitside ladumisel ka reasilikaatkivi, mis ei ole selleks ette nähtud.
Arvan, et just siia on kas osaliselt või täielikult "see koer maetud".

Tere.Korstnapitsi lagunemises ei saa süüdistada kehvemaks muutunud silikaadi kvaliteeti,vaid kõrgema kasuteguriga küttekoldeid,paremini soojustatud hooneid või ka teisest vaatevinklist liig kalliks muutunud küttepuud,millede vajaliku koguse ostmiseks ei jätku inimestel raha.Sellest tulenevalt hakkab küttekolletes paari haluga sussutamine.Ja just nimelt viimasel kümnel aastal on see probleem meeletult suurenenud.Ka endal on see probleem läbi elatud.Piisab kahest kütte perioodist,liig madala väljuva suitsu gaasiga.

vuuk kirjutas:...Näiteks sellest ja paljudest teistestki kirjutistest võib lugeda, et happeid leidub korstna kaudu väljuvates suitsugaasides peaaegu alati...

Tegelikult tahtsingi selleni jõuda. Ka puidu põlemisjääkides on hape, samuti nagu ka teistes põlevmaterjalides.

vuuk kirjutas:...Happeaurud hakkavad kondenseeruma kivi pinnale veel 10..20 kraadi kõrgemate temperatuuride juures kui vesi...

Minu teada oli üle 150kraadi see piir, kus hape enam välja ei kondenseeru. Vesi ei taha suitsu sees enam kinni olla alla 78kraadi.
Siit ka järeldus, et korstna otsast peaks väljuma üle 150 kraadised gaasid. Siis ei saaks enam rääkida happerünnakust korstnale.
Korstende lagunemise põhjus võib aga olla hästi soojustatud majad. Tänu sellele peab kütma vähem ja korstnad on külmad. Külma korstna puhul on kondenseerumine paratamatu. Kui teha hästi soojustatud maja, siis võiks kasutada moodulkorstent. Teatud tingimustel võiks teha alumise osa tellistest ja ülemise (külma) osa moodulitest.

Arvan ma... ja postitaja Elekter kinnitas mu arvamist

Viimase kahe postitusega nõustun. Ainult seda hapete kondenseerumise temperatuuri peaks üle täpsustama.
Kui siia veel lisada inimeste mugavus, millest tulenevalt küttesüsteemid muudetakse, lisades süsteemi näiteks õhksoojuspump või elektriküte, mistõttu lisaks jahedatele suitsugaasidele korstnaid köetakse ka harvasti + happed - ja ongi tulemused käes.

Hakkasin isegi sellele mõtlema, mõni aeg tagasi. Nimelt sai ka puuküttega katlale silikaadist 2m korstnapits laotud. Praeguste, nulli ümber, ilmadega on selle kütmise intervall 72 tundi. Sellesse korstnasse saan küll suurema temperatuuriga gaase sisse lasta, kuid päris maha ta jõuab jahtuda kindlasti. Majanduslikult pole ka kõige mõistlikum korstent kütta... ainuke võimalus ongi need külmad kivikorstna lõpud ära unustada ja midagi kaasaegsemat asemele valida. Korstnapitsi võiks ainult viimistleda tellistega, siis jääb majale ka maja nägu pähe.

See on muidugi õige,et tänapäeval on kütmist vähem ja muud põhjused, mis korstent lõhuvad...aga pole seda varem küll nähtud, et silikaat laguneb poole aastaga pitsis... samas vanad korstnad lagunevad suht samas vaikses tempos.
Midagi kaasaegset sinna pitsi sisse pole vaja aretada, lihtsalt tuleb teha tugev sisevooder, mis kaitseb väliskesta. Nagu olen juba palju kordi maininud, siis ise ma olen valanud sisevoodrdi betoonist ( tavalisest 0,5 mm plekits ümara toru ümber) ja pole märganud, et midagi juhtunud oleks.

Tere . Mina aastaid silikaadist korstna otsi ei lao. Jääb igasugune jama ära. Ainult punasest, eranditult sisevoodriga, ja mingit muret pole siiani esinend. Olenemata kütmisest,sagedusest ,viisidest. Tõsi ,tuleviku suhtes 100% ei saa kindel kunagi lõpuni olla. 55648061 ANDRES

Mis punasest sa teed? Kuidas pealt katmisega lood ja see laienduse osa keskel, mida sellest saab?

Lode täistellis,viimistlus. Keskmisel osal [laiendil] samuti vooder sees. Pealt katmisega nii ja naa arutelu koht peremehega. Terve pitsi osa, peene traadi seotis, [armatuuri] sidumis traat.

Tundub korralik töö olevat. Ise aga ikkagi olen sellest lähtunud, et plaat peab peal olema, muidu vesi tungib vuukide vahele ja ilus asi laguneb. Sama moodi pole hea kui laienduse osa pealt vabalt vett saab.
Pildi järgi tundub, et vooder on ainult laienduse osas...või on lõõr tõesti nii kitsaks aetud lisakiviga...
Edu!

Panin täiskivi korstnale korstnapleki. Tänaseks aga ilmneb, et mitte regulaarse kütmisega sajab vett sisse ja vajan korstnamütsi.

Plaan panna midagi sellist:



Ilma plekita 1 aasta mõjus juba ülemisele tellise reale halvasti. Seega plekk + müts on ikka hädavajalikud asjad.

See on hea muidugi aga pole vaja varikatust nii keeruliseks ajada. Piisab lihtsalt roostevabast plekist, mis on kaare kujuliseks väänatud. Roostevaba maksab ju omajagu.
Alaosas pole üldse plekki vaja, piisab betoonist valatud plaadist....iseasi kui juba olemas on.

Sattusin leidma huvitava video korstna taastamisest. Ise olen sarnaselt juba ammu teinud, ainult plekist toruga.
http://www.youtube.com/watch?v=Ebm0f_Ft5DI

Mõnikord on ka selline variant, et korsten on kehvas seisus pööningul ja pits varem uus laotud. Kas keegi ka sellise hullu ideepeale on tulnud, et korsten rippuma panna ja ainult alumine osa uuesti laduda?
Endal oli kunagi enne mind uus pits laotud aga avastasin pööningult ikka väga hullu seisu. Ei hakand ülemist osa ära lõhkuma, vaid ladusin ainult keskmise osa. Korsten siis kipskruvidega niikaua sarikatel kinni.
Nüüd juba läheb 2. korsten sama võttega.

Tarkust on raske varjata. Pole küll kindel, et just kipsikruvid peavad olema , aga julge hundi rind ei pea sugugi alati haavleid täis olema.