Ehitusfoorum

Külaline kirjutas:Kriitika on teretulnud, aga Madis ajab järjekindlalt lapsikusi taga

Sa ikka mu esmase postituse lingil klikkisid ja natuke lugesid, mis seal lugeda oli?
Lapsik ja naljaks - jah?

Külaline kirjutas:(pange siis õhuvõtt 3m2 tiheda võrk aia sisse)
...
siis saadakse läbi rahakoti aru, kui mõtekas on energiat maa seest võtta.

Loomulikult on hea kui energiat maa seest tasuta saab, kuid 2-meetrine post õuele, võttev toru kuuri või võrkaed selle ümber jne - miks mitte teha selle asemel toruring ümber maja ning mõlemad otsad keldrisse tuua?

Siis saab viia siseneva õhu võtutoru läbi maja piisavalt kõrgele (katusele), kus ka õhk puhtam peaks olema kui autotolmus kahe meetri kõrgusel.

Ja kui juhtubki maa sees olev toru ära saastuma, siis saab lülitada ta sisenemisringist lihtsalt välja ja soojusvahetist hakkab natuke jahedamat õhku sisenema (kui elektriga juurde ei küta) - ventilatsioon jääb ikkagi toimima.

Torule tuleb siis ka vajallikud kalded sisse viia (10 mm/m näiteks) ja mõelda
kuis alumisse otsa kogunev vesi ära juhtida. Nimelt õhu jahutamisel (suvel)
hakkab toru sisepinnale vesi kondenseeruma.

Indrek Rebane kirjutas:Torule tuleb siis ka vajallikud kalded sisse viia (10 mm/m näiteks)

Loomulikult.

Indrek Rebane kirjutas:ja mõelda, kuis alumisse otsa kogunev vesi ära juhtida. Nimelt õhu jahutamisel (suvel)
hakkab toru sisepinnale vesi kondenseeruma.

Juhtida see (torustiku piisavate kallete abil) ventagregaati, mis sellise süsteemi puhul näikse kedrisse paigutatavat, ja ventagregaadi kondensaadiärastussüsteem korraldab sealt edasi?

Kas keegi ka on oma silmaga näinud neid algselt jutuks olnud seadmeid. Kuidas on lood müraga. Kas eluruumis väga häirib.
Ehk veel mõni idee et saada odavamalt tarbevett.

Anu kirjutas:Kas keegi ka on oma silmaga näinud neid algselt jutuks olnud seadmeid. Kuidas on lood müraga. Kas eluruumis väga häirib.
Ehk veel mõni idee et saada odavamalt tarbevett.

On. Ja eluruumi neid ei panda. Rohkem ikka suure maja majapidamisruumi teema, kelder jne.

Anu kirjutas: Ehk veel mõni idee et saada odavamalt tarbevett.

Täitsa huviga loeks jah.

Tere

Ise soovitaksin vaakumtorudega päiksekollektorit, meil on näidis paigaldatud Sakus ning 8-9 kuud aastas on kogumaja tasuta köetud ning tarbevesi olemas.

Ise ka ei uskunud toote efektiivsust ennem kui paigaldatud said.

Parimat

Külaline kirjutas:Tere

Ise soovitaksin vaakumtorudega päiksekollektorit, meil on näidis paigaldatud Sakus ning 8-9 kuud aastas on kogumaja tasuta köetud ning tarbevesi olemas.

Ise ka ei uskunud toote efektiivsust ennem kui paigaldatud said.

Parimat

Kus kandis Sakus asute? Kui sobib, siis tuleks mõnikord vaatama. Ma ise asun Sakust Kasemetsa suunas.
Võib kirjutada ka mehis ätt ids.ee

Külaline kirjutas: Ise soovitaksin vaakumtorudega päiksekollektorit, meil on näidis paigaldatud Sakus ning 8-9 kuud aastas on kogumaja tasuta köetud ning tarbevesi olemas.

Mis on hinna suurusjärk. Kui suur on maja ja millise soojatarbega. Kui palju tarbevett kulub kuus.

Külaline kirjutas:Tere

Ise soovitaksin vaakumtorudega päiksekollektorit, meil on näidis paigaldatud Sakus ning 8-9 kuud aastas on kogumaja tasuta köetud ning tarbevesi olemas.

Ise ka ei uskunud toote efektiivsust ennem kui paigaldatud said.

Parimat

Palju siis iga kuu seda sooja tarbevett tarbid. Usun et tarbevesi olemas, aga mitte foorumi teemale vastav - odav tarbevesi.

Külaline kirjutas: Ise soovitaksin vaakumtorudega päiksekollektorit, meil on näidis paigaldatud Sakus ...

Paistab, et müügimees otsib oma kaubale kliente

Müügimees võiks ju tera lähemat infot jagada.
Või ei kannata rahalugevale ja teemast tiba sisuliselt taipavale inimesele eriti seda kompotti pakkuda.
Aga noh eks seegi tore teadmine et kellelgi on võimalik kasutada "tasuta" sooja tarbevett.

rokikas kirjutas: Nende Rehau torude hinda ma ei tea

Soome hinnanäiteid
http://www.malander.fi/awadukt_thermo_tarjous
http://www.pordran.fi/maalammonsiirrin

paigaldasin Valve surve klapid,paljud ju ei tea milline on neil majas surve(korterelamus)torustikus.Meil praegu 6-7atm,klapile panin surve 3,5atm.On kokkuhoid või ei ole,minu arust on.

intensiivne kirjutas:paigaldasin Valve surve klapid,paljud ju ei tea milline on neil majas surve(korterelamus)torustikus.Meil praegu 6-7atm,klapile panin surve 3,5atm.On kokkuhoid või ei ole,minu arust on.

See pole mingi kokkuhoid, see on surve alandamine. Kokku saad hoida siis kui tarbid vähem vett. Ainuke mida saavutad rõhu alandamisega säästad vanemaid seadmeid millele võib suurem rõhk viga teha.

Aga on ju kokkuhoid - parema jalaga annad gaasi (rõhku) ja vasemaga pidurdad (surve alandus) , lahe!
6-7 atm asula trassi rõhku - ma tahaks seda päris oma silmaga näha - veevärgi torud ei pea sellele vastu.
Kui keldris rõhutõste seade, siis tehke see korda või soetage tänapäevane.

Külaline kirjutas:http://stiebel-eltron.tiedottaa.fi/

Viidatud lehelt edasi klikkides

"Kellaritilat lämpenevät tahattomasti saunomisesta, pyykinkuivaajista tai pakastimista
aiheutuvan passiivisen hukkalämmön vuoksi. Lämminvesilämpöpumppu kerää näistä
tiloista lämpöä ja syöttää sen lämminvesivaraajaasi."

Et paigutame ruumide siseõhust soojust äravõtva seadmeosa keldrisse või garaaži ja ammutame sellest õhust siis lugematul hulgal energiat, millega oma tarbevee üles kütame

Huvitav, kus kohast see energia sellesse paarikuupmeetrisse ruumi sellisel kasutooval hulgal küll tekib ...

madis64 kirjutas: Viidatud lehelt edasi klikkides .....

Peale klikkimise võiksid ka suvatseda siinse teema mõttega läbi lugeda. Saaksid ehk vastuseid oma küsimustele.

rokikas kirjutas:

madis64 kirjutas: Viidatud lehelt edasi klikkides .....

Peale klikkimise võiksid ka suvatseda siinse teema mõttega läbi lugeda. Saaksid ehk vastuseid oma küsimustele.

Kas sa oled Stiebeli palgal?

Ning antud postitus ei puudutanud mitte "küsimusi" vaid kellegi poolt kommentaarideta postitatud linki.

Teema järgi võiks oletada, et lingil promotav seade on mõeldud tarbevee odavamaks soojendamiseks.
Hinnaklass on seadmel ka "kenake".

Soomlaste selgitavast reklaamtekstist selgub, et tarbevesi soojendatakse üles saunakorrast, külmiku ja pesukuivati tööst üle jääva soojuse arvel - tundub nagu eratarbijale suunatud toode olevat.

Mul on ainult üks küsimus:

mitu kilovatt-tundi päevas/nädalas on nende kolme soojusallika (näiteks) summarne jääksoojus, mida on võimalik keldri/kuuriõhust eemaldada ilma, et seal "väike jääaeg" ei tekiks ning neid ruume kütma pole vaja hakata?

Ja veel üks liituv küsimus - kui nendes abiruumides õhutemperatuur selle seadme töö tõttu alaneb, siis suureneb ju soojusenergi voog läbi siseseinte köetud ruumidest kütmata ruumidesse - et uhame aga toas rohkem puid ahju?

Vaevalt selle teema korduv läbilugemine nendele küsimustele vastuse annab

madis64 kirjutas: Kas sa oled Stiebeli palgal?

Kahjuks/õnneks ei aga kui pakud palka/raha siis tera on mul veel a/a ruumi

madis64 kirjutas: Ning antud postitus ei puudutanud mitte "küsimusi" vaid kellegi poolt kommentaarideta postitatud linki.

Kui oleksid lugenud teema algust siis teaksid et vägagi teemakohane viide. Kui "kaubast" rohkem infot ei oma siis mida siin ikka pikemalt kommenteerida.

madis64 kirjutas: Teema järgi võiks oletada, et lingil promotav seade on mõeldud tarbevee odavamaks soojendamiseks.
Hinnaklass on seadmel ka "kenake".

Kallis on ta jah.

madis64 kirjutas:et uhame aga toas rohkem puid ahju?

Jep. Vahest võib ka see hea lahendus olla.

madis64 kirjutas: Vaevalt selle teema korduv läbilugemine nendele küsimustele vastuse annab

Kas just numbriliselt aga üldjoontes ilmselt annab küll.

Küsimus sulle. Kummal juhul on lootust saada odavamat (jättes hetkel seadmete maksumuse kõrvale)tarbevett -
1. ahjuküte + otseelektriga tarbevesi.
2. ahjuküte + siseruumi soojust kasutava soojuspumbaga "toodetud" tarbevesi.
Ehk oskad/viitsid ka põhjendada.

rokikas kirjutas:Kui oleksid lugenud teema algust siis teaksid et vägagi teemakohane viide.

Teemakohane viide loomulikult - kuid ilma lisakommentaarideta "mõttetu mull".

rokikas kirjutas:Kui "kaubast" rohkem infot ei oma siis mida siin ikka pikemalt kommenteerida.

Füüsikaseaduste kehtivust tänapäeval, tasuta lõunate võimalikkust, lollidelt raha käest äravõtmise tehnoloogiaid jne.

rokikas kirjutas:

madis64 kirjutas:et uhame aga toas rohkem puid ahju?

Jep. Vahest võib ka see hea lahendus olla.

Oled sa ikka täie mõistuse juures - et ühes ruumis kütame aga rohkem õhku, siirdame siis seda toasoojust läbi seinte uhkelt keldrisse ja seal hakkame sellesama soojaga endale tarbevett soojendama?

rokikas kirjutas:

madis64 kirjutas: Vaevalt selle teema korduv läbilugemine nendele küsimustele vastuse annab

Kas just numbriliselt aga üldjoontes ilmselt annab küll.

Küsimus sulle. Kummal juhul on lootust saada odavamat (jättes hetkel seadmete maksumuse kõrvale)tarbevett -
1. ahjuküte + otseelektriga tarbevesi.
2. ahjuküte + siseruumi soojust kasutava soojuspumbaga "toodetud" tarbevesi.
Ehk oskad/viitsid ka põhjendada.

Ikka numbriliselt tuleb asjale läheneda - sul ju muidu ei jätku tulemuse jaoks ei vajalikke kilovatt-tunde ega rahakotis raha.

Sinu pakutud variantidest -> lootus on lolli lohutus - võta põhikooli füüsikaõpik kätte ning arvuta vahelduseks välja, mitu kuupmeetrit õhku tuleb mitme kraadi võrra jahutada, et päevane tarbevee kogus vajaliku temperatuurini üles soojendada.

Seejärel võib teemat edasi arutada.

Vihjeks soovitan üle vaadata õhk-vesi soojuspumpade välisosade ventilaatoritiivikute diameetrid.

Ning veel:

- miks sa seadmete maksumuse kõrvale tahada jätta - et raha ülilaialt käes?

- mitu "liigset" (õhuakna kaudu väliskeskkonda tuulutatavat) vatti sul ikkagi seda siseruumi õhku kütab?

Nüüd on minukord sest selle teema esimesel paaril leheküljel on kõik sinu küsimused küsitud ja vastatud (või vähemalt sama põhimõttega küsimused).
Ehk siiski suvatsed vastata kumb varjant on mõtekam. Seadmete maksumust ei arvestaks hetkel seetõttu et hindu vägagi erinevaid ja millist just nüüd aluseks võtta tekitaks asjatut vaidlust.

rokikas kirjutas:Ehk siiski suvatsed vastata kumb varjant on mõtekam. Seadmete maksumust ei arvestaks hetkel seetõttu et hindu vägagi erinevaid ja millist just nüüd aluseks võtta tekitaks asjatut vaidlust.

Vastan:

a) (töökõlbulike ja vähegi kestlike) seadmete hinnaklassid on siiski ühes suurusjärgus ja omavad olulist mõju kogutud energiaühiku hinnale nii et nende kõrvalejätmine rahalistest arvestustest on sügavalt väär (kasutusel pigem kauba "pähemäärimise" protsessis kui tehnosüsteemide valikul);

b) variant, mille sooritustase (tulemus) ei ole garanteeritud (mahus ja soovitud ajas/tempos) ei tule arvesse, seega jääb sinu pakutud variantidest ainsaks töövõimeliseks "1. ahjuküte + otseelektriga tarbevesi.", kuna siseruumi õhu küttevõimsus (õhu ülessoojendamise kiirus) ei ole tarbevee soojendamiseks vajalikus mahus pidevalt tagatud.

a) Kas vihjad et üritan siin midagi pähe määrida. Hindu ja sellel põhinevat tasuvus arvestust saab lugeda selle teema esimestel lehekülgedel.
b) Millest sa järeldad et tulemus ei ole garanteeritud ja tehniliselt võimalik.