Ehitusfoorum

Ping räägi natuke oma maja seina soojustusest ja kandekonstruktsioonidest. Päikesepaneele on alati ju võimalik minu arusaamist mööda juurde lisada või paremate/kvaliteetsemate vastu ümber vahetada. Samuti on võimalik alati paigaldada hoonele kvaliteetsemad avatäited, kuid seinte-põrandate-lagede soojustamine on tagantjärele see kõige "tüütum" osa.

pikk88 kirjutas: 17 Apr 2022, 09:30 Ping räägi natuke oma maja seina soojustusest ja kandekonstruktsioonidest. Päikesepaneele on alati ju võimalik minu arusaamist mööda juurde lisada või paremate/kvaliteetsemate vastu ümber vahetada. Samuti on võimalik alati paigaldada hoonele kvaliteetsemad avatäited, kuid seinte-põrandate-lagede soojustamine on tagantjärele see kõige "tüütum" osa.

Oligi plaanis üks pikem jutt kirjutada (võibolla mõnele kasuks) aga parajat aega ei olnud.
Ega mul tänaseks avalikult kättesaadavale madalenergia hoone planeerimise juhendmaterjalile suurt lisada ei olegi.

Vaata näiteks:

2.1.2 Kompaktsete ja päikeseenergiat kasutavate hoonete projekteerimise põhimõtted.

https://rkas.ee/sites/default/files/pub ... 7%2010.pdf

Kui krundi ostmine on käsil, siis tuleb kogu algplaneeringut omal vajadusel isegi mitukümmend korda korrata ja kulutada "õige koha leidmiseks" vajadusel aastaid.
(Kui netieelsel ajal imestasin, et inimene käis sobiva majakoha otsingul üle 50 krundi vaatamas, siis enam ammu ei imesta.)

1) Kõik algab planeeringust.
Mitu tuba peab eramus olema?
Kui suured toad?
Millisel ajal (kellaaeg, aastaaeg) peab nende tubade akendesse paistma päike?
(Mu eelmises, omaprojekteeritud majas, paistis päike suurdetuppa aastaringi kell 5-13 ja +talvel 16-19. Kusjuures minu söögilauale paistab päike (kui teda näha on), isegi jõulupäeva lõuna ajal.)

2) Hoone asukoha valik krundil, et naabrite hooned ega perspektiivne haljastus ei varjutaks päikest.
(Heade netikaartide eelsel ajal istusin, varakevadel kui puud veel raagus olid, keset krunti ja kaardistasin päikese liikumise ja võimalikud tekkivad varjud.)

3) Kui asukoht leitud, siis planeerida parklad, varjualused ja võitlus loa eest sellele kohale ehitada, sest parim koht ei pruugi olla lubatud ehitusalas.

4) Kui hoone on väike (hea planeeringuga) või ühekordne, siis läbi seinte pindala lahkub suhteliselt oluliselt vähem energiat aastas pinnaühiku kohta kui läbi põranda, lae ja avatäidete.
Kuna väga paksul (üle 50cm) Eko(klaas)villisolatsioonil on oht, et see ei jõua aasta lõikes seina sees ära kuivada, siis kasutasin ka TM "Villatest"`ile tuginedes ainult Paroc kivivilla.
Tehnikamaailma villade test: https://www.google.com/url?sa=i&url=htt ... kDegQIARAd
Ja DuPont kangaid/kilesid ja kasutusjuhendeid, mis on sertifitseeritud 60 aastase tööeaga nii Canadas, veremaal kui ka põhjamaades. (Veremaal on tulenevalt töökultuurist, planeeritud tööiga vähendatud.)
DuPont: https://www.google.com/search?q=dupont+ ... 2&dpr=1.25

Soojustuse paksus tuleks valida kogu hoone planeeritava max energiakulutuse järgi.
(Ise plaanisin, et hoone küttevajaduse peab rahuldama "tavalisel talvel" 20A kaitsme taga 1 faas ja ülejäänud 2 faasi jääksid muudele seadmetele ja (perspektiivse) elektriauto laadimiseks ning soojustuse paksus sai valitud 30cm.)
Karkasseinte projekteerimisel on mõistlik kasutada pädeva inseneri abi, näiteks mõnest majatehasest.

5) Avatäited tasuks kohe valida piisavalt heade näitajatega ja paigaldada need tootjate poolt garanteeritud pika elueaga materjaliga ning juhendi kohaselt, sest nende nõuetekohane vahetamine hiljem kujuneb kindlasti kallimaks (avaümbruste taastamine) kui kohe paigaldada korralikult.
Kuna elus olen piisavalt puitaknaid putsanud, siis juba paarkümmend aastat kasutan kõige paksema paketiga plastaknaid ja pole oma õieti paigaldatud akna juures probleemi kohanud.
(Käisin kõiki saadavaid profiile ennem esindustes ka oma käega katsumas, et näha kuidas need aastate pärast toimivad. Ja kui esindus ei suutnud isegi oma (messidel kulutatud) näidist rahuldavalt toimima panna, siis selle tõmbasin nimekirjast maha.)
Akendel kasutan kolme selektiivklaasiga paketti ja et need talvel väljast härma ei läheks jätan suvised kärbsevõrgud avatavatele akendele talveks ette (väljapoole).
Huvitaval kombel ei lähe kärbsevõrguga aken talvel väljast härma (kui kõrval mitteavatav läheb), isegi kui selle võrgu alumise ääre on päike ja kass auklikuks teinud.

6) "Väikse" soojatarbega maja kogu soojatarbest võib läbi valesti valitud välisukse lahkuda isegi kuni 25% kogu maja kütteenergiast. Seepärast tasub eraldi tähelepanu pöörata ka "soojale" välisuksele.
viewtopic.php?p=283724&hilit=soe+v%C3%A4lisuks#p283724
viewtopic.php?p=381147&hilit=soe+v%C3%A4lisuks#p381147

7) Väiksem kütteenergia vajadus võimaldab mitte ehitada eraldi tuletõkketsooni (mille põrandapinna ehitushind ületab hoone eluruumi ruutmeetri ehitushinda) ja loobuda katlamajast.
Oma eluajal olen ahjudes põletanud sadu rumme puid ja seda ei tahtnud enam ülejäänud elu jätkata.

8 ) Isegi kui päiksepaneele kohe ei pane on mõistlik paneelide perspektiivsed kohad väljaarvutada ja kanda need projektile, et poleks hilisemat projekti muutmist ja katuse kalded saaks optimaalsesse suunda.
Hiljem katuse suuna muutmine on vägagi keeruline.
Ja kui kohe katusekatte paigaldamise ajal paigaldada standartsete mõõtudega paneelidele sobivad roostevabad paneelikinnitused (sarikasse või rihtida vajaliku kohta kruvitud roovid) ja paigaldada juhtmetorud, on hiljem oluliselt lihtsam.
Päiksepaneelide poolt katusele tekitatud vari kaitseb ka ülemist korrust suvise ülesoojenemise eest päiksest tuliseks köetud katusest.

-----------------------------------------------

Minul ehituse alul seatud eesmärk, et ehitada ca 100kiloga (krundi hinda arvestamata), 110m2 köetava elamispinnaga (üldpind 180m2 ja hobiruume kütan vajadusel), rahaliselt +energia maja, on minul senimaani aastate lõikes, täidetud.

Üks projekti lähtetingimus oli ka energiasõltumatus hädavajadusel, et 72 tuunise elektrikatkestuse puhul talvel ei juhtuks hoonega midagi paha (kui ise kohal pole).
(Külmik kannatab tootja andmetel 33 tunnist elektrikatkestust, toatemperatuuril.)
Ja arvestades hetkel olevat poliitilist olukorda on "inimjuhitava" varukütte olemasolev reservenergia üle kuu ajaliseks päikseta perioodiks + päikselisel ajal oma PV elekter.
Isegi kui tanklates kütust üldse ei müüda, saan PV paneelidest laadida ka elektriratta akusid, kui kasvõi 10% läbi pilvede päikest paistab.

Näiteks käesoleva aasta Märtsis tarbisin võrgust 370kWh (öösel 255kWh ja päeval 112kWh) ja võrku müüsin 7,2kW PV 2F seadmega üle 800kWh, ehk rahaliselt jäin plussi ka sellel kuul.

Käesolva aasta alul paigaldasin katsetuseks Õ/Õ soojuspumba ja Märtsi alul lülitasin Õ/V pumba täitsa välja, kuna selle reaalselt soojusmõõtjaga mõõdetud kasutegur oli (minu juhul) väiksem kui Õ/Õ pumbal.

Kuni -35C külmaga töötama pidav Panasonic Z25UFEAW põrandamudel, tarvitas elektrit mõõtja järgi senise mõõteperioodi jooksul ca 4kWh ööpäevas hoone sisetemperatuuril 24C.
2022. 30.Märts 23.00 kuni 01.04 Aprill 23.00 kui keskmine välistemp nendel 2 päeval oli -9C (minu termomeetri järgi), kulutas elektrit 2 ööpäeva jooksul kokku 10kWh. : https://kliimamarket.ee/ohksoojuspumbad ... c-z25ufeaw
Hoone ruumiplaneeringu tegin kohe sellise arvestusega, et tervet maja on võimalik kütta ühe Õ/Õ pumbaga.

Küttesüsteemis on ka akupaak, millesse saab vajadusel talvel "minimaalse hinnaga tundidel" otseelektrienergiast tehtud sooja salvestada, kui päevane min/max elektri tunnihinna suhe on suurem kui Õ/V soojuspumba kasutegur on kasulikum kasvõi mõni tund öösel tennidega paaki kütta.

Esimesel korrusel on kergpaigaldusega põrandaküte ja teisel korrusel 90cm kõrgusega madalatemperatuurilised radikad.

Soojemal aastaajal, kui juba aktiivne päike päevast toatemperatuuri tõstab (nagu praegu), siis 2 korruse radikates ringlev vesi soojendab akupaaki kuni +24C´ni ja samal ajal stabiliseerib teise korruse temperatuuri.
Akupaagis olevas sooja tarbevee soojusvahetis eelsoojendatakse, teise korruse tubade üleliigse soojusega, külma trassivett ette toatemperatuurini, enne elektriboilerit, mis vähendab tarbeveeboileri elektrikulu.
Vajadusel saan ka otse paneelidest tuleva PV elektriga kütta eraldi tenniga akupaaki, kui võrguelektrit pole või pole mõtet seda võrku müüa.
Tsirk. pumbad ja avariivalgustus on omaette UPS´i taga.

PV võrguinverterid (mitte plastist karbid) on massiivse metallkestaga (varjestavad kõrgsageduslikku elektrivälja) ja vaiksed, ilma uriseva ventilaatorita ning võivad töötada "köetavas elutsoonis", nii et nendest töötamise ajal eralduv soojusenergia, ca 2kWh päevas tuleb ka tuppa.

Lisan teemasse ühe soomlase tegemistest lingi https://medium.com/@upnorthandoffgrid

ping,
hea kokkuvõte! Paar märkust siiski:
1. Selleks, et ühe välisukse kaudu läheks 25% soojast kaduma, peab ikka tuul läbi käima. Soe uks on kahtlemata parem aga nii suur vahe kehvema aga viisakalt paigaldatud uksega ka ei ole.
2. "Väiksem kütteenergia vajadus võimaldab mitte ehitada eraldi tuletõkketsooni (mille põrandapinna ehitushind ületab hoone eluruumi ruutmeetri ehitushinda) ja loobuda katlamajast." - see sõltub ikka valitud lahendusest. Minul on tuletõkketsoonis põrand valatud - eluruumis samuti aga eluruumis on lisaks parkett/plaadid ja nurgaliistud. Seintes on tuletõkketsoonis Silbeti plokk, eluruumides sama aga kaetud krohvi, värvi, tapeediga. Tuletõkke ruumi ruutmeetri hind ei tule kuidagi eluruumi lähedalegi. Puitkarkass hoone puhul võib tõesti tuletõkketsooni tegemine olla piisavalt keerukas, et läheb kallimaks. Samas on sellise ruumi suurus 2-3m2 - suhteliselt tühine kulu kogu maja hinda arvestades.

Asi, millest mina ei loobuks mitte mingi hinna eest - ahi. Korralik, suur ja salvestav ahi millel leso ka taga. Kui elektriga võib igasugu jama juhtuda, siis ahi töötab ikka. Kuskil linnas ehk ei oleks võimalik ahiküttele enam luba saada aga kui vähegi võimalik, siis mina soovitaks igal juhul. Sobib väga hästi kokku ka õhk-õhk pumba lahendusega - suure külmaga pump ajab õhku ringi ja ahi kütab. Leebemal ajal võid jätta ahju kütmata ja ainult pumbast elada. Korralik ahi lisab kindlasti märkimisväärse kulu: ahi ise, korsten (tehes laeni tellistest, saad lae alla siibrit pannes kasutada kogu kortnajalga lisa salvestava massina), puukuur (või vähemasti suurem räästaalune). Loomulikult peab puudega tegelema. Viimase tõttu ahju ainsaks kütteviisiks jälle ei sooviks.

2korda2 kirjutas: 27 Apr 2022, 16:04 ping,
hea kokkuvõte! Paar märkust siiski:
1. Selleks, et ühe välisukse kaudu läheks 25% soojast kaduma, peab ikka tuul läbi käima. Soe uks on kahtlemata parem aga nii suur vahe kehvema aga viisakalt paigaldatud uksega ka ei ole. ...

Ma muidugi ei märkinud et mitte "kütteperioodi jooksul" vaid "soojakadu võib tekkida külmadel talvepäevadel", kus võib oodata tavalisest kordades kõrgemaid energiahindu.
Avatäidete soojusisolatsiooni võime antakse arvutuslikult, lähtuvalt kihtide soojusjuhtivusest mitte reaalsest kasutusest temperatuuri erinevusel 50C.
Ukse kujumuutuse kindlust ei pruugi hind näidata, sest termopaisumine sõltub ukselehe konsrtuktsioonist ja kasutatud materjalide paigutusest tootes.
Kui ukseostjad selliseid asju ei küsi, siis pole ka tootjatel vähimatki huvi probleemiga tegeleda.

Aga kasutades isegi ainult loogilist mõtlemist ja nähes uksetootja garantiitingimustes, et "Ukselehe kõverdumine kuni 8mm ei ole garantiidefekt", siis saab aru et ukse tootja on lubanud ukse kõverdumise ekspluatatsiooni käigus ja seda suurust mitte ei normeerita vaid antakse piirväärtused.
(Ka 150cm pikkune plastakna raam tõmbub ca 10mm lühemaks (kui suvesoojas) -28C talvekülmaga ja seepärast peab aknalengid teipima õhukindluse tagamiseks.)

Kui toatemperatuur on +25C ja välistemperatuur on -25C ja temperatuuri vahe ukselehe pindadel on 50C, siis olenevalt materjalist ja nende materjalide temperatuuripaisumiskonfitsendist tõmbub ukseleht kaardu.
(Paljud on kogenud, et uks mida suvel peab lukustamiseks kõvasti kinni suruma, käib talvekülmas väga kergelt ja see muutus ongi tingitud ukselehe kõverdumisest temperatuurivahe tõttu.)

Kui välisukselehe alumisse ja ülemisse äärde tekkib külmal talveööl, kõverdumise tagajärjel kasvõi 5mm vahe, siis moodustuva prao pindala oleks umbes 10cm x 10cm ruudukujulise augu suurune.

Nii suur ava välispiirdes mõjutab oluliselt ventagregaadi kasutegurit halvemuse suunas ja sundväljatõmbe puhul suurendab oluliselt energiasäästliku, "õhutiheda hoone" energiakulu, mis annab end eriti tunda külma ilmaga.

------------------------------------------------------------------

Mõni sõna ka minu maja Aprilli kuu (hommikuste ja õhtuste (+,-) välistemperatuuride summa 0C, minu termomeetrite järgi) energiabilansist ja sisetemperatuuril +25C.

Välisest võrgust kuu jooksul tarbitud kogu energia 244kWh, sellest päeval 59kWh ja öösel 185kWh (ajaline jaotus võrgutasu paketi järgi).
Õ/Õ soojuspump tarbis kuu jooksul 100kWh (praktiliselt öösel, taimeriga) ja Õ/V pumba toidet pole sellel kuul üldse sisselülitanud.
(Õ/Õ pumba energiatarbeks mõõtsin ooterežiimis, kui küttevajaduse puudumisel ainult siseosa ventilaator siseõhutemperatuuri mõõtmiseks vaikselt õhku liigutab, 6W.)

Võrku müüdud, 7,2kW PV seadme toodangust ülejäänud energia Aprillis, oli 1010kWh.

Ehk ka reaalsed mõõtetulemused näitavad, möödunud aastate tootluse ja hindade tulemusel, et 10kW võimsusega PV seade oleks selle hoone puhul olnud väiksema majandusliku kasuteguriga, sest eelnevatel aastatel on aasta lõikes võrku müüdud ca 1000kWh energiat rohkem kui sisse ostetud.

külaline 818 kirjutas: 15 Dets 2007, 02:47 Eestis passiivmaja ehitamine suht keeruline.
Kuna see nõuab ka vastavaid aknaid ja uksi mida ükski firma ei paku. Otsin juba osa aega Eestist. Väidetavalt läheb meie kliimas vajaliku soojustakistusega aken uduseks ja uksi ei tehta.
Soojuskoormust oli vaja arvutada. Spetsialistid http://www.tuit.ut.ee/eetl lubasid suure raha eest arvutada kuipalju kogu aasta kulu tuleb (arvestades päikest ja tuuli) aga seda kui võimsat kütet läheb vaja kui 3 päeva on 40C külma programm ei võimaldavat ja arvutus tehakse lisatasu eest. Rehkendasin kah ise.



Järgmine aasta peaks sisse saama.

Vaat, kui tore mälestus.
Leidsin selle sama teema esimeselt lehelt oma 15 aasta taguse postituse, kus ka otsisin soojapidavaid avatäiteid.
Tookordne minu endale projekteeritud ja ehitatud maja sai A energiamärgise 2012 aastal.
Oli mulle kolmas maja ja mõtlesin, et nüüd teen sellise kus elada lõpuni, aga pereelu muutused rikkusid selle plaani ja tuli järgnevate ehitamist jälle alustada.

ping kirjutas: 02 Mai 2022, 16:28(Ka 150cm pikkune plastakna raam tõmbub ca 10mm lühemaks (kui suvesoojas) -28C talvekülmaga ja seepärast peab aknalengid teipima õhukindluse tagamiseks.)

Minu elutoas on 3000x1950mm ava täiteks plastikraam ja teibitud pole. Tuul ei puhu, erilisi pragusid pole.
Aknatootja juhises mainitakse:

Vuugilaiuse määramisel tuleb arvestada PVC materjalide suurt joonpaisumistegurit, mis on valgetel materjalidel kuni 1,6 mm/m ja värvilistel kuni 2,4 mm meetri kohta.

Kuigi pole temperatuurivahemikke toodud, siis tuleb eeldada mõistlikku akna kasutamise temperatuurivahemikku. Igal juhul on see kordades väiksem väidetust.

2korda2 kirjutas: 03 Mai 2022, 00:12 Minu elutoas on 3000x1950mm ava täiteks plastikraam ja teibitud pole. Tuul ei puhu, erilisi pragusid pole.
Aknatootja juhises mainitakse:

Vuugilaiuse määramisel tuleb arvestada PVC materjalide suurt joonpaisumistegurit, mis on valgetel materjalidel kuni 1,6 mm/m ja värvilistel kuni 2,4 mm meetri kohta.

Kuigi pole temperatuurivahemikke toodud, siis tuleb eeldada mõistlikku akna kasutamise temperatuurivahemikku. Igal juhul on see kordades väiksem väidetust.

Siis sul on vedanud. Minu teenuste vähemalt kolmel tellijal ei ole nii õnneks läinud. Tean, et mõlemad kemplesid aknatootjaga ja aknad-uksed said vahetatud. Ühel oli probleem tumedate raamide akende ja terrassiuksega, ühel tumedate raamidega akendega ja ühel välisuksega(meie tootja). Vähemalt minu jaoks ei ole normaalne kui suvel 500x1400mm lahtikäiv aknaosa on keskelt üle 6mm vibusse. Täpselt numbrit ei mäleta, aga see oli ikka liig. Tellijate jutu järgi tootjatega suheldes pidavat see olema täiesti normaalne. Minu jaoks ei ole.

Urmas kirjutas: 03 Mai 2022, 07:46...Ühel oli probleem tumedate raamide akende ja terrassiuksega, ühel tumedate raamidega akendega ja ühel välisuksega(meie tootja). Vähemalt minu jaoks ei ole normaalne kui suvel 500x1400mm lahtikäiv aknaosa on keskelt üle 6mm vibusse.

Plastik või puit?

2korda2 kirjutas: 03 Mai 2022, 00:12

ping kirjutas: 02 Mai 2022, 16:28(Ka 150cm pikkune plastakna raam tõmbub ca 10mm lühemaks (kui suvesoojas) -28C talvekülmaga ja seepärast peab aknalengid teipima õhukindluse tagamiseks.)

Minu elutoas on 3000x1950mm ava täiteks plastikraam ja teibitud pole. Tuul ei puhu, erilisi pragusid pole.
Aknatootja juhises mainitakse:

Vuugilaiuse määramisel tuleb arvestada PVC materjalide suurt joonpaisumistegurit, mis on valgetel materjalidel kuni 1,6 mm/m ja värvilistel kuni 2,4 mm meetri kohta.

Kuigi pole temperatuurivahemikke toodud, siis tuleb eeldada mõistlikku akna kasutamise temperatuurivahemikku. Igal juhul on see kordades väiksem väidetust.

Mõõtsin 1,5m laia, tumerohelise (RAL 6005) välisraamiga, akna alumist äärt (klaasiava).
Külma mõõtmise tegin talvehommikul, kui väljas oli -28C ja kirjutasin mõõdu seinale.
Suvise mõõtmise tegin päikselisel soojal suvepäeval, kui päike oli päev otsa kenasti peale paistnud ja akna tumeroheline veeplekk oli ka juba päris tuline (ca 60C).
Ehk temperatuuride erinevusel ca 90C.

Kuna vahetemperatuuri mõõtmist eraldi ei teinud (ja sein kus numbrid olid sai üle värvitud), siis ei tea, et kas külmaga tõmbus rohkem kokku või kuumaga paisus rohkem.

aero kirjutas: 03 Mai 2022, 11:06 Plastik või puit?

Plastik.

kunn24 kirjutas: 03 Mai 2022, 12:27 Mida tähendab: keskelt üle 6 mm vibusse?

Hingede poolne raami vertikaalne osa oli keskelt sujuvalt sissepoole kaardu nagu vibu. Avastasin seetõttu, et mingi 2-3 aastat hiljem läksin samale tellijale tegema II korruse siseviimistlust ja ta esitas pretentsiooni, et akna raam hõõrub vastu palet. Paled vormistasin tookord mina. Tellija arvas, et palede taha on liiga palju vahtu saanud. Ei tahtnud süüd omaks võtta ja võtsin tellija 120cm loodi. Pale korras. Panin loodi akna raamile ja otste vahel käis loppadi-loppadi nagu külakiik.

kunn24 kirjutas: 03 Mai 2022, 12:27 Plastakende raamidesse pannakse jäikuse saavutamiseks nelikant-metalltorud, kas olid panemata? Magnetiga saab kontrollida.

Selliste asjade või puuduste tuvastamine ei kuulu minu kompetentsi ja väljub minu ja tellija vahelise lepingu kohustustest.

ping kirjutas: 03 Mai 2022, 13:37 Mõõtsin 1,5m laia, tumerohelise (RAL 6005) välisraamiga, akna alumist äärt (klaasiava).
Külma mõõtmise tegin talvehommikul, kui väljas oli -28C ja kirjutasin mõõdu seinale.
Suvise mõõtmise tegin päikselisel soojal suvepäeval, kui päike oli päev otsa kenasti peale paistnud ja akna tumeroheline veeplekk oli ka juba päris tuline (ca 60C).
Ehk temperatuuride erinevusel ca 90C.

Kuna vahetemperatuuri mõõtmist eraldi ei teinud (ja sein kus numbrid olid sai üle värvitud), siis ei tea, et kas külmaga tõmbus rohkem kokku või kuumaga paisus rohkem.

See jutt paneb natuke kukalt kratsima, sest ise mõtlesin enda majale ka tellida sama tooni aknad, kuid kui tänu värvitoonile see värk niipalju mängib siis on ju ka soojuskadu kõvasti suurem, kui heledat tooni raami puhul ja siis ei tasu see silmailu ju ennast majanduslikult ära, sest maksad ka teist tooni raamide tootmise eest rohkem, kui valgete eest
Ma ei lugenud su aruandest küll otseselt välja mis asendis su maja ilmakaarte suhtes on, et said sinna katusele päikesepaneelid paigaldada? Mul endal peaks hoone katusehari jooksma praktiliselt põhja-lõuna suunda ning siis on ju paneelid pool päeva omadega varjus. Paratamatult tekib küsimus, et kas neid on üldse mõtet sinna projekteerima hakata? Muidu võiks ju selle eeltöö kinnituste ja tugevama kandekonstruktsiooni näol ehitamise aeg ära teha, kuid kui lõpptoodang on ligi poole väiksem kui ida-lääne suunalise harja puhul siis pole nagu erilist mõtet?
Samas on hea lugeda, et laias laastus olen oma "projekteerimisega" õigel teel

pikk88 kirjutas: 05 Mai 2022, 07:46

ping kirjutas: 03 Mai 2022, 13:37 Mõõtsin 1,5m laia, tumerohelise (RAL 6005) välisraamiga, akna alumist äärt (klaasiava).
Külma mõõtmise tegin talvehommikul, kui väljas oli -28C ja kirjutasin mõõdu seinale.
Suvise mõõtmise tegin päikselisel soojal suvepäeval, kui päike oli päev otsa kenasti peale paistnud ja akna tumeroheline veeplekk oli ka juba päris tuline (ca 60C).
Ehk temperatuuride erinevusel ca 90C.

Kuna vahetemperatuuri mõõtmist eraldi ei teinud (ja sein kus numbrid olid sai üle värvitud), siis ei tea, et kas külmaga tõmbus rohkem kokku või kuumaga paisus rohkem.

See jutt paneb natuke kukalt kratsima, sest ise mõtlesin enda majale ka tellida sama tooni aknad, kuid kui tänu värvitoonile see värk niipalju mängib siis on ju ka soojuskadu kõvasti suurem, kui heledat tooni raami puhul ja siis ei tasu see silmailu ju ennast majanduslikult ära, sest maksad ka teist tooni raamide tootmise eest rohkem, kui valgete eest ...

Värvus mõjutab max temperatuuri päikse käes aga külmaga kahaneb sama moodi.
Ehk aknad tuleks nagunii paigaldada vastavalt juhendile, et piisavalt lai vuugivahe pehmele vahule ja teipida nii, et detailidele jääks liikumisruumi.

pikk88 kirjutas: 05 Mai 2022, 07:46 ... Ma ei lugenud su aruandest küll otseselt välja mis asendis su maja ilmakaarte suhtes on, et said sinna katusele päikesepaneelid paigaldada? Mul endal peaks hoone katusehari jooksma praktiliselt põhja-lõuna suunda ning siis on ju paneelid pool päeva omadega varjus. Paratamatult tekib küsimus, et kas neid on üldse mõtet sinna projekteerima hakata? Muidu võiks ju selle eeltöö kinnituste ja tugevama kandekonstruktsiooni näol ehitamise aeg ära teha, kuid kui lõpptoodang on ligi poole väiksem kui ida-lääne suunalise harja puhul siis pole nagu erilist mõtet?
Samas on hea lugeda, et laias laastus olen oma "projekteerimisega" õigel teel

Praeguseks peaks juba kõigile elektrihinna jälgijatele selge olema, et rahaliselt on kasulikum müüa elektrit hommikul ja õhtul, kui tunnihinnad on kõrgemad.

Ehk alginvesteeringu ja rahalise tootluse suhtes ning omatarbeelektri max kasutusega on rahaliselt kõige kasulikum koduses majapidamises panna paneelid hommiku ja õhtu poole ning kasutada ühefaasilist 5kW inverterit (ka 20A peakaitsmega peaks hakkama saama), millel on 2 MPPT sisendit, ida/lääne suunas kasutamiseks konstrueeritud (sellised inverterid on olemas).

Täpsem paneelide koguse arvutus tuleb teha lähtuvalt katuse kaldenurgast.
Ehk kummalegi poole harjale rida (ca 4,5kW) paneele ja tagavaraks ka teise rea kinnitused kui tekkib soov hiljem veel üks inverter ja paneelid juurde lisada.

Selline paigutus peaks tagama ka vähe pilvisemal päeval (kui päikest on ainult 50%) omatoodetud elektri 2kW ulatuses ise kasutamise hommikul 7´st kuni õhtul 21´ni, nii et praktiliselt ei peaks tipuhinnaga, poole aasta jooksul kallimat elektrit sisse ostma.

Kindlasti oleks kasulik koheselt vedada katuselt inverterite asukohta torud kaablite jaoks, et hiljem ei peaks hakkama lagesid mulgustama.

Tänud info eest. Seda ma tegelikult ise ka mõtlesin, et kunagi on nagu kõrvu jäänud jutt, et põhja-lõuna suund peaks olema päris hea ja sobiv, kuid kuna varem pole isegi mitte teoorias natuke teemasse süvenenud siis seetõttu tundus ida-lääne suunaline katus parem ja loogilisem versioon olevat. Seal peal pole ju katus poolt päeva varjus vaid toodab pidevalt.
Akende paisumise-kahanemise saad ju uuesti üle mõõta, kui viitsimist on ning mõõdud siia kirja panna. Vaevalt, et keegi neid siin üle värvima hakkab ning ma kahtlustan, et pole mina ainus huviline ilmas kellele säärane asi huvi pakub

pikk88 kirjutas: 06 Mai 2022, 08:15 ... Akende paisumise-kahanemise saad ju uuesti üle mõõta, kui viitsimist on ning mõõdud siia kirja panna. Vaevalt, et keegi neid siin üle värvima hakkab ning ma kahtlustan, et pole mina ainus huviline ilmas kellele säärane asi huvi pakub

Nonde konkreetsete roheliste akende juurde ma enam kindlasti mõõtmiseks sobival momendil ei sattu.
Tegu võis olla ka nende konkreetsete akende tootja materjali eripäraga.
Igaüks saab ise oma aknaid mõõta, kui on meeles ja viitsimist hästi külmal ja pimedal talvehommikul minna välja lumehange, mõõdulindiga mõõtma.

Kuna plastmasside joonpaisumistegur sõltub nii temperatuurist kui ka niiskusest, siis tasub mõõta erineva ilmaga.
Keda huvitab täpsemalt erinevate plastide joonpaisumistegurid, siis tasub uurida tööstusplastide sertifikaate, sest seal on temperatuuri- ja niiskusekoefitsentide numbrid täpsemalt antud.

kunn24 kirjutas: 06 Mai 2022, 23:11 Milleks peab muudkui mõõtma, PVC termilise paisumise koefitsent on kindlasti vabalt leitav.

Kuna plastmasside joonpaisumistegur sõltub nii temperatuurist kui ka niiskusest

Hmm, allikat paluks.

"Vabalt leitav" koefitsent on informatiivne ja enamustel laiatarbematerjalidel seda ei normeerita.

Seepärast soovitasingi uurida tööstusplastide hulgast nende materjalide tooteandmeid, mis on ettenähtud erinevas keskkonnas, kujupüsivate toodete valmistamiseks, sest teiste plastide (millel pole neid andmeid antud) on muutumine tunduvalt suurem.

Hariv on ka uurida hinnakirjadest, et kui suur on kvaliteetsete plastide kilohind ja mõistatada, et kui palju maksaks sellisest materjalist tehtud laiatarbekaup.

Ega vist mõõdulindiga katseliselt väga pole mõtet mõõta, tuleb usaldada materjali joonpaisumistegurit. Või kasutada erinevate mõõtmiste ajal samal temperatuuril olevat mõõdulinti.

abe kirjutas: 07 Mai 2022, 11:41 Ega vist mõõdulindiga katseliselt väga pole mõtet mõõta, tuleb usaldada materjali joonpaisumistegurit. Või kasutada erinevate mõõtmiste ajal samal temperatuuril olevat mõõdulinti.

Mida siin mõõta? Kui tooja lubab nii suurt tolerantsi, siis selliseid tootjaid tuleb lihtsalt vältida. Ei aita seal ka tihend, sest ka tihendite tootjad lubavad enda toodetele tolerantse, kuid kas need kompenseerivad teineteist? Aknaprofiilide ja tihendite kasutusajad on vist erinevad?

kunn24 kirjutas: 07 Mai 2022, 01:35 Nii, et vastust ei tulnud allajoonitu kohta, vaid kena hämamine? ok, võinuks siis viisakalt keerutada ja öelda, et kui tegu on hügroskoopse materjaliga, siis on tal niiskusest sõltuv paisumine. PVC (millest on tehtud aknaraamid) üldiselt ei ole hügroskoopne.

Ära häbene oma teadmatust, eks mina olin ka vägagi hämmeldunud, kui esimest korda tegelikult plastide hügroskoopsusega kokku puutusin.
Erinevates PVC tehnilistes andmetes on tavaliselt kirjas, et "veeimavus on väike" aga et see oleks 0% (null) seda pole kuskil kirjutatud.

Siin tootelehel on kirjas juhend PVC kuivatamiseks, kui see on niiskunud:
https://static.eriksgroup.com/nl-be/dat ... -mz%20.pdf

3.6 Veeimavus.
Jäik PVC võib vähesel määral niiskust imada. See võib ilmneda villidena, kui materjal on vaakum-süvatõmmatud. Sel juhul tuleks seda kuivatada tsirkuleeriva õhuga ahjus temperatuuril umbes 55 °C. Vajalik aeg sõltub niiskusest ja lehe paksusest.

Siin on antud PVC vee imavuseks 0,1%: https://www.azom.com/article.aspx?ArticleID=770

Ja on olemas ka asjakohased standardid mille alusel määratakse PVC veetorude hügroskoopsus.
Kui PVC ei oleks hügroskoopne, siis ei oleks ka veeimavuse hindamise standardeid.

ISO 8361-2:1991
Termoplastist torud ja liitmikud. Veeimavus. Osa 2: Plastifitseerimata polü(vinüülkloriidist) (PVC-U) torude ja liitmike katsetingimused. https://www.iso.org/standard/15510.html

EVS: https://www.evs.ee/et/iso-2508-1981

https://www.google.com/search?q=PVC+%28 ... nt=gws-wiz

https://www.google.com/search?q=PVC%20( ... 30&bih=518

Urmas kirjutas: 07 Mai 2022, 18:21

abe kirjutas: 07 Mai 2022, 11:41 Ega vist mõõdulindiga katseliselt väga pole mõtet mõõta, tuleb usaldada materjali joonpaisumistegurit. Või kasutada erinevate mõõtmiste ajal samal temperatuuril olevat mõõdulinti.

Mida siin mõõta? Kui tooja lubab nii suurt tolerantsi, siis selliseid tootjaid tuleb lihtsalt vältida. Ei aita seal ka tihend, sest ka tihendite tootjad lubavad enda toodetele tolerantse, kuid kas need kompenseerivad teineteist? Aknaprofiilide ja tihendite kasutusajad on vist erinevad?

Kas et kui kuivades kahaneb palk 12%, et siis tuleb palkmajad ära keelata?
Et kui aknaklaas läheb väljast härma, et siis peaks aknaklaasi vältima?
Kas nii või?

Näiteks torutootja kirjutab oma juhendis hoiatuse: https://hals.ee/trading/wp-content/uplo ... taloog.pdf

Joonpaisumine
PE survetorude joonpaisumine on umbes 10 x suurem kui
metalltorudel. Seda peab arvesse võtma PE-torustike
projekteerimisel ja samuti on mõistlik enne ühenduste
tegemist anda paigaldatud torustikule aega kohanduda
ümbritseva keskkonna temperatuuriga.
100 meetri pikkusel PE torujuhtmel, mida keevitatakse
suvel väljaspool kraavi, võib materjali temperatuur päikese
käes kergesti tõusta 40°C-ni. Pärast paigaldamist ja kraavi
kinniajamist võib temperatuur öösel langeda 10°C-ni.
Joonpaisumistegur PE materjalil on 0,18 mm/m°C.
0,18 mm x 100 m x 30 (temperatuuri muutus) = 540 mm =0,54m.
See tähendab, et kogu 100m torujuhtme pikkus on järgmisel
hommikul 0,54 m lühem!

Kui teada ja tunda erinevate materjalide erinevat käitumist ning võtta seda koostu projekteerimisel arvesse, siis saab kõiki materjale vajadusel kasutada.

kunn24 kirjutas: 10 Mai 2022, 11:58 Sm Ping, kas see 0,1 % veeimavust määrab oluliselt mõõtmete muutumise? Algne poleemika sai just aset sellest. ....

Väitsin, et "plast imab niiskust", mitte et "niiskuse tõttu oleks olulisi mõõtmete muutumist".

"Oluline mõõtmete muutumine" sõltub põhiliselt temperatuurist aga ka niiskusest (samal temperatuuril) sõltub plasti "mõõtmete muutumine".

Poleemika algas sellest, et keegi kisas, et "plast EI OLE hügroskoopne".

kunn24 kirjutas: 07 Mai 2022, 01:35 ... ok, võinuks siis viisakalt keerutada ja öelda, et kui tegu on hügroskoopse materjaliga, siis on tal niiskusest sõltuv paisumine. PVC (millest on tehtud aknaraamid) üldiselt ei ole hügroskoopne.

ping kirjutas: 22 Apr 2020, 14:50

xxx111 kirjutas: 22 Apr 2020, 10:26 Kui võrgust ostsid 5200 kWh siis energiakulu pole 0...
Palju "platsil toodetust" omatarbeks läks?
Energiamärgise jaoks võib eneriakulu olla 0 - ja see näitab kenasti kui jabur on energiamärgis...

Palun lisa siia juurde kõik kulud mis on seotud 6300 kWh tootmisega ja võrku müümisega
Ning palun jätta KÕIK toetused välja
Nüüd lisa kõik kulutused maja ehitamiseks
Nüüd lisa kõik kulutused energia ostmiseks ilma omatoodanguta
Ja alles siis saame hindama hakata kuluoptimaalsust ("laias laastus")

aero kirjutas: 22 Apr 2020, 12:40

ping kirjutas: 22 Apr 2020, 02:53 Võrgust ostetud ca 5200kWh ja võrku müüdud ca 6300kWh elektrit.
... "+ energia maja", ning see sai ka saavutatud.

Palju köetavat pinda on? 130 m2? Kandiline maja kulutab x kWh, ma ei oska selle teadmisega midagi peale hakata. Muus osas xxx111 juba vastas tabavalt. Mis mõttega sa räägid tulust, jättes kulud enda teada?

See, kui jabur on energiamärgis sõltub vaatajast, samamoodi nagu "tavaline autojuht" näeb auto akut hinnates voltmeetril numbreid mis teda ei kõneta, aga asjaga kursis olevale isikule ütlevad testril olevad numbrid 12,...V paljugi. Alati on inimesel võimalus õppida teadmiste kasutamist juurde, kui leiab et ei oska saada oleva infoga midagi tarka teha.

Aga Härrased vaadakem asja veel laiemalt, võrdluseks eluvajaduse põhiselt erinevates variantides.
Mul oli võimalikus valikus kas osta omale elamiseks korter Tallinnasse ja 1(2) parkimiskohta ning siduda ennast (ajas suurenevate) minust mitte sõltuvate püsikuludega, osta vana maja mida oleks pidanud oluliselt renoveerima või ehitada uus maja, milles elamise kulu oleks minimaalne ja jõukohane ka tulevasele pensionärile, perspektiiviga kuni 50 aastat (et ka siis oleks mingit müügiväärtust).
Kuna eelmine minu projekteeritud ja ehitatud maja sai A energiamärgise 2012 aastal ja teema polnud võõras, ning tutvudes kinnisvaraturuga valisin uue maja ehitamise.

Praegu on mul 110m2 sooja elamispinda, ka kõik autod ja veesõidukid saan katuste alla panna, hoovis saan paadiga ringi pöörata või parkida 10 autot, ruum mängimiseks lastele, oma hekk ja ujumiskoht jões 200m uksest, bussipeatus 200m rong 1km, autoga 10 min kesklinna ning soetuskulud ja püsikulud on väiksemad kui 3 toaline korter + parkimine Tallinnas.

Kuna ma ei ehitanud hulka mittevajalikke asju (ahi, katel, korstnad ja selle läbiviigud/vundamendid, tuletõkketsoonid küttseadmetele ja nende põrandapind (tuletõkketsooni põrandapind on kallim kui eluruumi põrandapind), kuur küttele, jne.) siis oli odavam panna PV tootmisseade.
Vajadusel saan lisada veel peaaegu samapalju paneele inverterit suurendamata (toetuse lõppedes või paneelide jätkuval odavnemisel) ja koht neile on ka olemas.

(Tänapäeval on 6000eur poole aasta keskmine palk, meenutage, et kui paljud suutsid nõuka ajal poolaasta palgaga värviteleka osta. Raha sööb inflatsioon koguaeg ära ja isegi karp häid tsingitud naelu aiaparandamiseks, võib olla kasulik investeering.
Aga arvestades, et töövõime kaotuse elatisraha on hetkel ca 240eur kuus, siis sellise musta stsenaariumi korral on korteris elamine peaaegu võimatu.)

Väga hea tulemus hoone projekteerimisel ja ehitamisel!

Tulemust mitte muutev täpsustus energiatõhusuarvu kohta:

Köetav pind = 110 m²
Tarnitud energia = 5200kWh
Energiakandja kaalumistegur = elekter 2
Kaalutud energiakasutus KEK = 5200/110*2 = 94,5 kwh/a/m²
Kaalutud energiakasutus KEK klass ehk energiamärgis väikeeelamu köetava pinnaga < 120 m² = A

Ilma PV'ta:
Köetav pind = 110 m²
Tarnitud energia = 6100 kWh
Energiakandja kaalumistegur = elekter 2
Kaalutud energiakasutus KEK = 6100/110*2 = 110,1 kwh/a/m²
Kaalutud energiakasutus KEK klass ehk energiamärgis väikeeelamu köetava pinnaga < 120 m² = A

Väga hea tulemus hoone projekteerimisel ja ehitamisel!

Teadmata projekteerimis- ja ehituskulusid ning mitte omada võrdlust alternatiivsete lahendustega (EUR mitte kWh) ei saa midagi põhjapanevat väita...

Teisest küljest ei mõista päris hästi PV nii väikest mõju...
Ükskõik kuidas vaadata (so kas maht väike või paras või suurem) ei näe nagu mingit mõtet...

Eks ole nii küll, inseneerimise oluline osa on leida tasakaalupunkt maksumuse ja tulemuse vahel. Aga noh, ma küll ei tea aga eeldan et tal ei läinud kogu see krempel ebamõistlikult palju maksma võrreldes alternatiividega.

Päikese osas asi lihtne. Tema hoone elektrienergia vajadus on 6100kWh, ehk päikesest tarbib ise ära ainult 900kWh. Ehk ilma PV'ta peab võrgust ostma ainult 900kWh rohkem. Energiatõhusust arvutatakse ainult tarnitud energia pealt s.o. võrgust ostetud.

Rahaliselt muidugi on teine teema, sest kogu see kogus mis suvel võrku läheb aitab talvel elektriarveid tasuda. Aga mõju hoone energiatõhususele avaldub vaid siis kui toodangu ise ära tarbid. See ei lähe aga kokku meie ilmakaarega, päikest on pump töötab vähe, päikest pole pump töötab palju.

// Mulle jäi ette lihtsalt järgnev väide utoopia rubriigist

Minu viimane maja sai sel aastal (reaalselt mõõdetud elektrikulu andmete järgi) "A" energiamärgise ja märgisel on kirjutatud energiakuluks 0kWh/m2, kuna "0"`ist väiksemaid numbreid ei kirjutata.

xxx111 kirjutas: 06 Jaan 2023, 12:45

Väga hea tulemus hoone projekteerimisel ja ehitamisel!

Teadmata projekteerimis- ja ehituskulusid ning mitte omada võrdlust alternatiivsete lahendustega (EUR mitte kWh) ei saa midagi põhjapanevat väita...

Teisest küljest ei mõista päris hästi PV nii väikest mõju...
Ükskõik kuidas vaadata (so kas maht väike või paras või suurem) ei näe nagu mingit mõtet...

Eesmärk oli ehitada piisava parkimiskohtade arvuga elamisväärne maja alla 3 toalise Tallinna korteri maksumusega ehk hinnaga kuni 100 000eur. ja (et ka pärijatele oleks midagi jätta) peab see olema hiljem mõistliku hinnaga realiseeritav.

Kuna aasta tagasi juhtisin avalikuse tähelepanu energiahindade jätkuvale järsule tõusule, siis ise korrigeerisin kohe ettenägelikult hoone energiakasutust ja saavutasin 2022 aastaks sellise aasta energiakasutuse tulemuse mis tagas vaatamata elektrihinna tõusule positiivse rahavoo.
Elektrilevi lehelt:
Kusjuures need energianumbrid on saavutatud ilma akusid kasutamata, kuna ei näe veel akude soetamiseks majanduslikku põhjendust.