Ehitusfoorum

Nii -nüüd jõuamegi sinna ,et eestis ei saagi soojuspumpa kasutada ja ise olid loll,et selle ostsid.

Sama võrdlust võiks tuua, et kui Eestis kuskil müüaks solkkütust siis on ka reaalne oht ja autot ei ole mõtet osta kuna auto sissepritse võib kahjustada saada

Elektri pinge kõikumine ju puhas Eesti Energia teema. Kui torust ikka vale pinge maia tuleb siis kelle süü see on? Kindlasti mitte tarbija ja kindlasti ka mitte soojuspumba tootja või paigaldaja viga.

Ei saagi täpselt aru. Kas see härra Tikkri soojuspumba rike oli seotud voolu kõikumisega või oli seal vigane soojuspump?

Pump on vigane.Külmemate ilmadega läheb lolliks.Voolu ei puutu asjasse.

Ja miks siis korda ei tehta? Mis tal viga on? Kuidas soojuspump reageerib? Kas mingid veakoodi ka näitab? Mis temperauur toas on?

Loe natuke ka seda teemat.

Paigaldajad peaksid tulema ja tegema kõik vajalikud mõõtmised: rõhud, temperatuurid siseosal ja välisosal, kompressori temperatuur, tmeperatuurid neljakäigulisel klapil, temperatuur toas ja õues, siseosast väljuva õhu hulk, voolutarve. Sellest peaks piisama, et väljaselgitada mis viga on. Põhjuseid võib palju olla, miks süsteem ei tööta.

Citykliima kirjutas:Soojuspumba töötamisel on jah eeldus, et pinge ei oleks oluliselt üle või alla 220V.
Kui pinge on oluliselt madalam või kõrgem kui 220V ja mõni elektri seade katki läheb siis võiks jah kirjutada Eesti Energiale avalduse. Paljud kes avalduse on teinud on ka saanud positiivse lahenduse.

kas seaduse järgi mitte pingeks 230V ei arvestata ning sellest 10% kõikumist. Ehk siis u 207V - 253V ei saa sa energiale midagi etteheita. Kui seade ei tööta korralikult 210V pealt, siis järelikult ei tohi seda seadet eestis müüa, kuna seade ei vasta kohalikele nõuetele.

TIKKER kirjutas:Loe natuke ka seda teemat.

Garantii....
Kui mul on Nissan ,siis lahkete nägudega, teenindavad mind Fakto, Autospirit, Rout66, Metroauto.
Ja mitte keegi ei tee nägusi, et mu masin on ostetud hoopis Rootsist.

Nissanimees kirjutas: Garantii....
Kui mul on Nissan ,siis lahkete nägudega, teenindavad mind Fakto, Autospirit, Rout66, Metroauto.
Ja mitte keegi ei tee nägusi, et mu masin on ostetud hoopis Rootsist.

Eks proovi Rootsis-Soomes siit ostetud soojuspumbale garantiiremonti saada >
Kalla oma NIssanile solk-kütust paaki ja rapsiõli karterisse, kima paartuhat kilti..... no ja siis lähevad garantiiteeninduses need lahked näod vist tiba krimpsu (sul ka rahakott õhemaks) .
Riisalu ja Võsapets on autode garantiiremondi teemasid/probleeme üsna sageli valgustanud.
Omal kõigub maakohas pidevalt võrgupinge 195-235 V vahel (ühel faasil on laevalgustus nagu suunatuli), aga ÕSP pole apsusid teinud. Aga normaalne see loomulikult pole ja selliste kõikumistega võib mõnel masinal tõesti "aju" sassi minna. Pigem on imelik see, kuidas TIKKER oma paigaldajaga nii kapitaalsesse konflikti keeras ja mõistlikku lahendust pole leidnud.

TIKKER kirjutas:Nii -nüüd jõuamegi sinna ,et eestis ei saagi soojuspumpa kasutada ja ise olid loll,et selle ostsid.

Kukuvad alla kosmosesüstikud ja kuurikatused - tehnikal on alati võimalus rikki minna või jõuvarudele järgi anda. Tõsi on ikkagi see, et Mitsubishi Electricu FD (VABH) mudelid panid jube hästi vastu selle talve ekstreemsetele ilmastikuoludele ja kui mõnel tekkiski tehn. tõrkeid( nt TIKKER), siis siin foorumis otsitud appikarje on pigem kliendi ja paigaldusfirma vaheline lahendamata probleem, mitte soojuspumba kasutamise efektiivsuse - sobivuse küsimus. No ise küll ei viitsiks praegu kuurist puid tooma minna

TIKKER kirjutas: Kvaliteetkliimaga nüüd rahumeelne kokkulepe-mina arvet ei maksa ja tema tegeleb probleemiga edasi maaletooja juures.

TO TIKKER: Pigem astusid firma valikuga ämbrisse, sest see paigaldusfirma - Kvaliteetkliima OÜ, pankrotimeister Marek Aru juhatusel on ka varasemate ettevõtmistega ja supersoodsate pakkumistega (kliima24/Balti Kliimavent OÜ nime all) kliente liimile tõmmanud ja peale nimemuudatust lubatud garantiiteenustest ilma jätnud. OTSI IKKA KÕIGE ODAVAMAT!!!

Mul paigaldas seesama Kliimaseade Tartus 2 pumpa, töötavad ilusti ja pole mingit probleemi

Ei valinud firmat ,vaid mitsu pumpa ja minu õnnetuseks juhtus see ole kliima24.Praegult pump jälle töötab-viimane kord tehti kaks asja.Väiljas seadmel lõigati mingi sild läbi ja õeldi ,et nüüd töötab seade põhjamaade reziimis ja toas lasti seinaauk seadme taga makrot täis-ennem tuli sealt külma õhku.Mis neist kahest aitas ei tea-igatahes voolu tarbimine on vähenenud ja tuba soe.

No vähemalt tegid korda aga erilist usaldust see firma ei jäta.

Kui ikka makrost oli kahju ja külma lahinal sisse pressis. Esita neile vahepealse rohkem elektrit kulutamise eest arve.

Kuidas see arve esitamine käib-isegi läbi kohtu raske tõestada palju pump voolu võttis.Aga suuremate külmadega on näha mis jälle juhtuma hakkab.

TIKKER kirjutas:Väiljas seadmel lõigati mingi sild läbi ja õeldi ,et nüüd töötab seade põhjamaade reziimis...

Huvitav, kas nad pidasid enne seda käiku Eestit Lõuna-Euroopasse kuuluvaks?

Hakkab väheke meenutama uue auto ostuprotsessi, kus peale parasjagu pikka peaaegu-et-meelepärase-mudeliga tutvumist kohmab müügitöötaja, et "te ikka teate, et sellel mudelil varuratast ei ole ja selle asemel on rehviremondikomplekt?".

Nii, sai nädalavahetusel Mitsu MSZ-FD35-VABH üles riputatud ja töötab minu jaoks ideaalselt. Mõlemad korrused majal soojad ja ei mingit puudega mässamist. Täna hommikul näitas väljas isegi 20 külmakraadi ja tuba soe.

TIKKER kirjutas:ja toas lasti seinaauk seadme taga makrot täis-ennem tuli sealt külma õhku.Mis neist kahest aitas ei tea-igatahes voolu tarbimine on vähenenud ja tuba soe.

ja siseseame seinast läbiviik on tehtud paremalt küljelt s.t. sealt, kus torud seadmest välja tulevad? kui sealt august usinalt külma välisõhku peale jooksis, siis pole siin ju mitte midagi imestada. paigalduspraak on selle asja nimi. järsk külma välisõhu pealevool parempoolsele andurile toob endaga kaasa selle, et keskmise anduri ja parempoolse anduri mõõdud hakkavad teineteisest väga järsult erinema mis ajabki ilmselt programmi lolliks. eriti avaldub see külma ja tuulise ilmaga. uurida tuleks mida täpselt nad VABH markeeringuga (nagu aru sain, siis ju sellise mudeliga ikka oli tegu) seadmel põhjamaade jaoks sobivaks tegemiseks läbi lõikasid? see on juba tehases põhjamaade jaoks sobivaks ehitatud ja pole vaja enam midagi lõigata või mudida. on ikka garineid siin oonias..

To: tyyp
Kelle käest seadme tellisid? Omal ka huvi aga paljud paigaldajad kukuvad Fujitsut pähe määrima. Ja ei taha kuidagi aru saada, et mina ei taha seda hiinakat.

Smailid kirjutas: uurida tuleks mida täpselt nad VABH markeeringuga (nagu aru sain, siis ju sellise mudeliga ikka oli tegu) seadmel põhjamaade jaoks sobivaks tegemiseks läbi lõikasid? see on juba tehases põhjamaade jaoks sobivaks ehitatud ja pole vaja enam midagi lõigata või mudida. on ikka garineid siin oonias..

http://mediabank.canvac.se/files/252_ma ... 50vabh.zip
Välisosa service manualis lk 25.
Kas see just antud juhul vajalik oli ei oska kommenteerida aga võimalus on olemas.

@tkko

no selge. seda kasutatakse sulatustsükli pikendamiseks. mõeldud päris arctic piirkondade jaoks. nüüd hakkab kliendil rohkem elektrit väliskasti sulatusele kuluma , muud head ma selles settingus eesti tingimustes küll ei näe. kui, siis ainult seal, kus välisosa eriti kõva välistuule käes (mererannas, kõrgel katusel vms.) .

Tere,

Olen antud teema pea tervenist läbi lugenud , aga tundub et mind huvitavat küsimust pole veel esitatud.

Kas keegi on praktiseerinud jahedate ilmade tulekul sundvendi poolt väljapuhutava "kasutatud" õhu soojuspumba kompressori õhuvõtuvoogu suunamist?

Eesmärgiks oleks võimaluste piires taaskasutada sundvendi poolt hoonest välja tõmmatavast kasutatud õhus sisalduvat soojust.

Teoreetiliselt võiks sellisel moel kasu tulla läbi soojuspumba sulatustsükli kestvuse vähenemiste ja esinemistiheduse harvenemise, aga samas on kahtlus, et väljapuhkeõhus sisalduv niiskus võib kompressori vastupidi eeldatule, hoopis rohkem jäätuma panna?

Ootan huviga tagasisideks nii praktilisi kogemusi kui teooria osas (kust ja kuidas õhuvoogu kompressorile efektiivselt suunata ja kas asjast üldse tulu on loota).

Ajut kirjutas:Tere,

Olen antud teema pea tervenist läbi lugenud , aga tundub et mind huvitavat küsimust pole veel esitatud.

Kas keegi on praktiseerinud jahedate ilmade tulekul sundvendi poolt väljapuhutava "kasutatud" õhu soojuspumba kompressori õhuvõtuvoogu suunamist?

Eesmärgiks oleks võimaluste piires taaskasutada sundvendi poolt hoonest välja tõmmatavast kasutatud õhus sisalduvat soojust.

Teoreetiliselt võiks sellisel moel kasu tulla läbi soojuspumba sulatustsükli kestvuse vähenemiste ja esinemistiheduse harvenemise, aga samas on kahtlus, et väljapuhkeõhus sisalduv niiskus võib kompressori vastupidi eeldatule, hoopis rohkem jäätuma panna?

Ootan huviga tagasisideks nii praktilisi kogemusi kui teooria osas (kust ja kuidas õhuvoogu kompressorile efektiivselt suunata ja kas asjast üldse tulu on loota).

lähebki rohkem jäässe kui suunad vendi väljatõmbe õhu soojuspumppa (välise miinuskraadiga)

tere
Kust tead väita, nimetu mees, et läheb rohkem jäässe. Mul on nii tehtud ja kohati võtab sellise imeõhukese nagu härmatise peale. Probleemi see ei tekita absoluutselt. Kui väljas on tugevad miinused ja seest puhub otse peale +12 õhku, siis on ikka kasu küll.

kodus katsetasin. ventseade plaatsoojusvahetiga oli normaalsem (+10 enne väljumist niiskus 55%) aga rootoriga õhuniiskus suurem millegi pärast (+6 enne väljumist 70%). iga maja muidugi erinev.