Ehitusfoorum

trebla kirjutas: 03 Jaan 2022, 17:18

70% toetust pole kuulnud,

ju siis magasid maha, aga see oli kord.
Kuskilt Luksemburgile müüdud kvoodirahadest jäi kortermajade soojustamisest miljon üle ja ühel kevadel toetati ka päikesepaneelide paigaldajaid kuni 70 % ulatuses.
Siin päikesepaneelide teemas on sellele mitu korda viidatud...
Ja ka esimesed reklaamartiklid tehti inimestest, kes olid endale need paneelid 70 % toetusega paigaldanud.

miski link kah
https://www.slideshare.net/AndresMeesak ... ia-pv-lugu

Ju siis temal (kui päikseenergia assotsiatsiooni esimehel) õnnestus sellist toetust saada, sest tookordne hind sellisel komplektil oli ka 33 000eur.(Praegu vast 10 000.)

Need olidki esimesed sihtotstarbelised pilootprojektid mida sai teha ainult mõnikümmend paigaldust.
(Ka see on minu tehtud.)

xxx111 kirjutas: 03 Jaan 2022, 17:27 ....
Ja tõestab järjekordselt, et igasugu rohe on toetuste äri
Ja ilma alternatiive oma kasuks maksustamata ja toetusi välja pressimata elujõuetu

üks räme toetuste äri on termotuumareaktor...
70 aastat on sinna ainult miljardeid raha (=toetusi ) sisse taotud ja ei millivatipoegagi pole võrku müüdud.

alates tänavusest hakkab päikesepaneele vähemalt 200 GWp aastas juurde tulema, ehk igal aastal 200 TWh elektrit rohkem kui eelmisel võrkudesse juurde...

trebla kirjutas: 03 Jaan 2022, 16:35

Ac457765 kirjutas: 03 Jaan 2022, 13:37 Kuidas need päikesepaneelid Eesti tingimustes kasumlikuks on muutnud ilma toetuseta, paluks näidet koos arvudega.

Arvud saad märtsikuus, kui selletalvine kütteelektrile pealemaksmise periood läbi saab.

Enne märtsi päike ju ei paista.

kunn24 kirjutas: 03 Jaan 2022, 17:44 Selline lugu PM-ist:
WSJ: Paljud kliimaambitsioonid lähevad koos 2021. aastaga looja

Macroni korraldusel on Euroopa Komisjon kaalumas nii tuuma- kui gaasienergia lisamist «roheinvesteeringute» vääriliste energiaallikate lahtrisse.

See tsiteeritud lause tegi kohe terveks päevaks tuju heaks, sest mulle tuli meelde, kuidas kunagi mingi lobigrupi ässitusel toetuste saamiseks EK kuulutas porgandi puuviljaks. Võin eksida täpses juurika nimetuses, aga oli sarnane jaburus .

Kelle leiba sööd, selle laulu laulad. Prantsusmaal on 76% elektrist tuumaelekter ning kui Macron saaks selle rohelisse lahtrisse nihverdada, oleks Prantsusmaal EU lähituleviku kliimaeesmärk juba praegu kuhjaga täidetud.

xil kirjutas: 04 Jaan 2022, 08:53 Kelle leiba sööd, selle laulu laulad. Prantsusmaal on 76% elektrist tuumaelekter ning kui Macron saaks selle rohelisse lahtrisse nihverdada, oleks Prantsusmaal EU lähituleviku kliimaeesmärk juba praegu kuhjaga täidetud.

ja sealjuures on tänagi prantslaste elektrihind meie omast tsipa kallim..

Kuna neil on seal kohe presidendivalimised tulemas, siis on sobiv meelde tuletada, et võimule saades kohe kuulutas Macron esimese asjana, et Prantsusmaa lõpetab (vist 10 aasta ? pärast) naftapumpamise ära.
(Samas see käis vaid Prantsusmaa enda territooriumi kohta, kust tulevat vaid 3 % prantsuse firmade pumbatavast naftast).

Dets gaasikulu oli ligi 265 m3.

?? mille kütmiseks sa selle 2650 kWh panid ja palju sellele veel elektrit lisandus ?

See ei ole tegelikult värske uudis - sellest on räägitud pikalt
https://www.err.ee/1608453335/el-tahab- ... roheliseks
Sakslased vastu - aga loodan, et neid lolle ei kuulata

?? mille kütmiseks sa selle 2635 kWh panid ja palju sellele veel elektrit lisandus ?

265m3 on täiesti normaalne kulu...

on ju vahe, kas kütad 35 m² korterit või 350 m² maja.

ma vaatan väheke kurvalt oma minuarust keskpärase isolatsiooniga 140 m² kuubikujulise maja elektrikulu - see on olnud max.19 000 kWh aastas, - kuid kui loen teiste küttekuludest, siis mõni läheb korteriga samasse suurusjärku..

0,67 € / m³ teeb kWh hinnaks 6,7 senti/kWh ja kui me soojuspumba SCOP-ks võtame 3, saame võrreldavaks elektrihinnaks 20,1 senti. Kakrass elektri detsembi börsihind...

Siin on nüüd koht arutamiseks, et talvel õhksoojuspump äkki 3 välja ei vea ja kevadepoole, kui COP = 4 , ei ole elektri hind enam nii kõrge ? V=oi see teebki asja paremaks ? gaasi fix hind jääb ju paika?

Ehk siis kasulik pidada Atlanticu hübriidpumpa, mis majandab nii gaasi kui õhuga ?

Aga seda peaks arutama kütteteemas ...

Tõsi on, et viimaste kuude jooksul on gaas vs elekter kWh hinnasuhe muutunud väiksemaks
Kas see on uus reaalsus või ajutine saab näha

Elektrikulu siis 265 kWh lisaks?.

Ehk mis on kogu maja aastane elektri ja gaasikulu kokku?
e-eleringi leht annab vastuse ilusti summaarselt kWh-des...

Ehk jõuame sinna, millest sai räägitud juba üle 10 aasta tagasi.
Omatoodetud elekter on gaasihinna piiraja... (peagi naftahinna piiraja kah)
Laiemas plaanis siis riigi enese poolt toodetud taastuvelekter...

Minu isiklik tagasihoidlik arvamus on, et gaasi / elektri kWh hinna suhe taastub tavapärasele (mitte hind vaid suhe)
Elame, näeme

kunn24 kirjutas: 04 Jaan 2022, 14:16 Muideks, mu 2 suure aknaga (ülejäänud on väiksemad, mitte et ainult need 2 akent oleksid) 15a vana maja annab ka praegu nibin-nabin välja energiatõhususarvu piirväärtuse 160 kWh/(m²·a). 135 m2 kohta see on 21600 kwh/a ja saab C-klassi. Selles mõttes C-energiaklassi maja tegemine ei ole mingi keeruline teema ja ka B ei tohiks olla probleem.

Päris täpselt ei saa aru, sest kirjutad:

Elering andis gaasile 2021 a 18930.02 kWh ja elektrile 7404.14 kWh,

Ja siit tuleb:

(18930 + 2x7404) / 135 ~ 250

Miks elektrikulu 2-ga korrutasid?

Kaalumistegur...
0,9 ei puutu asjasse...
Ja korrektuuri peab tegema veel kraadpäevadega

Energiaklassi arvutamise metoodika on asja nimi

Kõik tarbitav elekter x2
Kui tootsid midagi siis selle lahutad
So kui tarbisid 20000 kWh ja tootsid (eksportisid) 5000 kWh siis energiaklassi mõistes kulutasid 15000 kWh x 2 = 30000 kWh

Kraadpäevadega korrigeerimata (ei viitsi) tuleks:

(18930 + 0,4 x 7404 x 2) / 135 ~ 184

kunn24 kirjutas: 04 Jaan 2022, 15:01 Selge, siis vist kahanes D-ks? Või kraadpäevadega korrigeerides (Tallinn, Pääsküla) kahaneks veel?

Peast ei oska vastata
Ei pea energiaklassi ka mingiks näitajaks

- Kaalutud energiaerikasutus (KEK) – tegelikel tarbeandmetel põhinev energiakandjate kaalumisteguritega korrutatud aastane energiakasutus
Kehtib 10a

- Energiatõhususarv (ETA) - arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone tüüpilisel kasutusel
Kehtib 2a

Kui tarbisin 12 000 ja tootsin 40 000 siis tuleb (12 000 - 40 000 ) x 2 /140 igal juhul negatiivne...

isegi ( 2 x 12 000 - 40 000 ) /140 tuleb negatiivne, kui arvestada, et kogu toodetu käib vahepeal elektrilevi võrgust läbi ja korrutame hoopis kogu tarmimise igaks juhuks kahega.

võib ka kraadipäevade koefitsendiga läbi korrutada, ikka ei muuda asja...

Mis on süsteemi osiste vaheline suurim lubatud kaugus ?
Kas ma saan oma paneelide toodanguga tõsta ainult samal krundil 200 m kaugusel paikneva maja energiaklassi või sama elektrimüüjaga lepingut omava 200 km kaugusel paikneva maja energiaklassi... ?

Viimasel juhul ei peaks siiski rääkima hoone energiaklasist vaid minu, kui kinnisvaraomaniku energiaklassist...

Ehk tulebki kunagi kasutusele riigikodaniku energiaklass, kuhu liidad ka oma tangitud bensiini ja lennukilomeetrite kütusekulu... lennufirma saab pärast lendu anda ju reaalse kulu kohta paberi, millel reisijakilomeetri kütusekulu korrigeritud juba lennuki täituvuse ja tegeliku vastutuule tugevusega...?

@trebla

Soovitan tutvuda...
https://www.riigiteataja.ee/akt/122082019005?leiaKehtiv

Ehk point on siin:

Energiatõhususarv B – energiatõhususarv, mille määramisel ei vähendata tehnosüsteemi summaarset energiakasutust lokaalselt toodetud taastuva elektrienergia võrra ning mis peab vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” § 4 lõikes 2 sätestatud madalenergiahoone energiatõhususarvule.

ega seal rohkem pole seletatud, kui et sama joonise all Lisas 1 on " Kinnistu piir=süsteemi piir ".

Seega sama kinnistu teises katastriüksuses paneelid siiski tohivad paikneda - ehk 1200 m kaugusele võin ma need ikka panna ja läheb HOONE energiamärgise arvutamisel arvesse...

Määrus ei ütle kiirel sirvimisel sõnagi selle kohta, et need värgid peaks kõik sama liitumispunkti taga olema, seega kui igal katastriüksusel on oma liitumispunkt, siis vahepeal võib Elektrilevi võrguteenust kasutada - kõik jääb ikkagi ühe kinnistu piiridesse... mis siis, et käib läbi kahe alajaama ja poole km keskpingeliini. ,

200 km kaugusel teisel kinnistul oleva linnamaja arvestuses enam arvesse ikkagi ei lähe.

4) tarnitud energia – elektrivõrgust, kaugküttevõrgust või tarnitud kütusest aastas hangitud energia kilovatt-tundides või energiasisaldus kilovatt-tundides, millega kaetakse lokaalsest taastuvenergiast katmata jääv hoone aastane summaarne energiakasutus. Hoone asukoha kinnistult saadud kütusest toodetud energia loetakse tarnitud energiaks;

Kaminapuud oma aiast maja kõrvalt on tarnitud energia, elekter sama kinnistu põllult km kauguselt on lokalne energia...

7) energiakandjate kaalumistegurid – tegurid, millega võetakse arvesse tarnitud energia tootmiseks vajalik primaarenergia kasutus ja selle keskkonnamõju;

See on nüüd see koht, et kui tunamullu sai veel omatoodetud päikeseenergiat 220 Energia kaudu tunniarvestusega ka endalt 200 km kauguselt osta, siis see elekter oli tõestatult roheelekter, (või siis ka lihtsalt mõne rohelise paketi lepingut sõlmides) oleks loogiline sel juhul kasutada elektrile kaalumistegurit 1 ?


PS
Millal seda ETA B-d vaja on ? Projekti kinnitammiseks ja ehitusloa saamiseks?

Olemasolevale puukuurile energiaklassi saamiseks siis piisab mõõdetud reaalsest EKA numbrist ?

@trebla

Mulle jääb arusaamatuks milleks Sul on vaja seda energiaklassi?
Milleks on Sul vaja läbida krt teab mis arvutusprotsess kinnistute / katastrite vahel, kaalumisteguritega jms totaalse jamaga?
Mida Sa selle energiaklassiga peale hakkad?
Lõpuks huvitab Sind (või kedagi kolmandat) ju reaalne energiatarve - täpsemalt väljendudes isegi mitte energiatarve kWh vaid EUR...

Mul tuttav maakler ütles, et neid huvitab ainult energiaklass...

Ma kaldun arvama, et inimestele on lihtsalt jäetud ekslik mulje (kusjuures teadlikult) justkui energiaklass näitaks energiakulusid

kunn24 kirjutas: 04 Jaan 2022, 19:41

Mida Sa selle energiaklassiga peale hakkad?

Ega polegi midagi peale hakata peale selle, kui on tahtmine maja mingile rohenisale maha müüa. Mul tuttav maakler ütles, et neid huvitab ainult energiaklass, muud suurt ei uuritagi. Nii p..s on see värk.

Vastavalt EU direktiividele, millega ka Eesti on liitunud, on energiamärk üks mõõdupuu mille järgi (madalama klassiga energiamärgisega) hooneomanikele tekitada tulevikus sundkoormisi erinevate maksude näol.
Et kui hoone omanik ei taha hoone energiatõhustamisesse panustada (laenu võtta), siis peab hakkama maksma vastavat "keskonnasaastemaksu".
Uurige, et mis ajal hakati looma elamute tulekollete andmebaasi ja mis oli sellise andmebaasi loomise põhjendus ning tegelik põhjus.