Ehitusfoorum

Külaline kirjutas:Siin: http://kodu.postimees.ee/3593715/uudne- ... i-summasid .... aga proovi seda müüa inimesele kellel puhas vesi tuleb oma kaevust ja katlapuu oma metsast.

Külaline kirjutas: Rikaste jaoks pole selle süsteemi maksumus mingi arvestatav summa, aga see-eest saavad nad rusikaga vastu rinda lüüa ja tituleerida ennast "tumeroheliseks", mis sellest, et see rikkus on saavutatud vastupidi käitumisega.
Ei tea, kas vaatasin arvete peale õigesti, aga selle mänguasja tasuvuseks kuluks meie perel ligi 100 aastat, et 0 jõuda. Seda ainult soetusmaksumuse ja ilma seadme hilisemate hoolduskuludeta.

Urmas

Mida arvaksite sellest seadmest kui puhas trassist tulev vesi maksaks 62 €/m3. ja saaks vaid 3m3. kuus sest lihtsalt muidu kõigile ei jaguks?
See et meil on puhas vesi nii odav ja suhteliselt piiramatult saadaval ei tähenda kaugeltki et see kõikjal nii oleks. Räägitakse et lähikümnenditel saab vee puudus olema üks tõsisemaid põhjuseid miks rahvad rändavad (sõdivad)!
FSF79uS3t04

pnotepadassivne kirjutas:Ausaltöeldes paneb väheke kukalt kratsima viimati Sense poolt demotud nullenergia maja:

http://www.city24.ee/et/kinnisvara/maja ... la/9166956

€350k 148 ruutmeetri eest on ikka väga krõbe summa. Kas tõesti on tegu niivõrd kalli ehitusega, mis paneb kahtluse alla kes üldse kokkuvõttes suudaks endale passiiv- / nullenergia maja lubada või tegu lihtsalt arendaja / omaniku sooviga vähe rikkamaks saada (ja hetkel ei hakka üldse mainimagi, et antud maja ei asu just Viimsis)

Ühesõnaga oleks huvitav näha selle maja tasuvusarvutust võrreldes mõne nõrgema enrgiaklassi majaga näiteks 30 aasta lõikes (arvestades, et see võiks olla tüüpiline laenu tähtaeg ühel perel). Vaadates ka maja välis-viimistlusmaterjale paistab, et ka neid tuleb selle 30 aasta jooksul värskendada - nii-et tegu pole ka kivivoodriga mis otseseid kulutusi antud perioodi jooksul ei vaja, rääkimata sellest, et ega tegelikkuses pole ka teadmist kas elektripaneelid selle perioodi vastu peavad.

On muidu keegi Sense'lt seda tüüpi majakarbi hinda üldse pärinud?

25 aasta pärast peab katust uuendama, fassaadi varem ja korduvalt, pluss selle aja peale on ventagregaat ja õhk-vesisoojuspump omadega läbi, pluss paneelid otsakorral.
B märgisega (uute normide järgi) ehitab sellise kast arhitektuuri maja 1300 eri eest M2 valmis, saab ka veel nibin nabis sisse kolitud. Allesjäänud raha eest võib 25 aastat järjest iga aasta kakas korda aastas soojal maal närve puhkamas käia.

"Miks tasub mõelda passiivmaja ehitamise peale?

Kodu rajamisel tuleb võtta vastu mitmeid olulisi otsuseid, alustades sellest, mis on tulevase kodu perspektiiv – kas tahate seal elada mõned aastad n-ö vaheetapina või aastakümneid. Viimase puhul on mõistlik mõelda passiivmaja peale. Tasub arvestada, et väljavaadatud krunt ei pruugi ilmakaarte suhtes sobilik olla. Näiteks, kui tahate merevaadet, aga see on põhja suunas nagu Tallinnas, ja lõuna pool on mets ees, siis võib passiivmaja rajamine olla raskendatud. Samas saaksite projekteerimisel ja ehitamisel ikkagi rakendada passiivmaja meetodit, et tagada energiatõhus ja hea sisekliimaga kodu. Ehk et eesmärk ei peagi olema sertifitseeritud passiivmaja, vaid passiivmaja põhitõdede jälgimine. "
https://www.energia.ee/et/kokkuhoid/blo ... ri_2016_03

rokikas kirjutas: Ehk et eesmärk ei peagi olema sertifitseeritud passiivmaja, vaid passiivmaja põhitõdede jälgimine. [/i]"
https://www.energia.ee/et/kokkuhoid/blo ... ri_2016_03

Selle, sinu poolt tsiteeritud lausega sellest artiklist olen nõus, aga natuke peaks arvestama ka Leisi tausta. Kas kõigil on selliseid võimalusi?
Nüüd natuke mind artiklist häirinud mõtteid.
Teisisõnu, et suudaksime toota nii palju energiat, kui maja aasta jooksul vajab. Paneelide paigaldamine käis mugavalt, sest liitumine võrguga ja lepingu sõlmimine elektri tagasimüügiks Eesti Energiale oli kiire ja sujuv.
Kas tõesti? Millegipärast olen rohkem vastupidiseid arvamusi lugenud.
Oleme perega tänulikud asjatundjatele, kes meil kodu luua aitasid, sest tunneme ja näeme täna Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt kolme aasta jooksul läbi viidud seiretest, et maja õhuniiskus, CO2 tase, temperatuur ja küttekulud on nii, nagu lubatud. Oma panus on meie majal ka valdkonna arengusse – selle uurimise käigus on kaitstud kuus bakalaureuse- ja magistritööd!
Kas tõesti käib asi nii lihtsalt, et astun TTÜ valvelaua tädi juurde, räägin oma murest ja bakad- magistrandid jooksevad mulle tormi?
Oluline on pöörata tähelepanu ka korralikule soojustagastusega ventilatsioonile ja inimsõbralikele ehitusmaterjalidele – näiteks meie kodus on tänu sellele terve aasta jooksul sama temperatuur, õhuniiskus ja CO2 tase, mille tulemusel on ruumides viibida hea.
Kas tänapäeva nõuete juures ehitistele on ka teisi variante? Meil on kudus aknad mikroventilatsiooni pea, noh, õhuniiskus on või olla on natuke kõrgem, aga see-eest nina ei ole hommikuti kinni ja köha ei ole kuiv.
Tavahoones on suvel pigem soe ja niiske, talvel aga kuiv.
Kus kuradi kohast on tal pärit selline väide? Saab ta seda millegiga tõestada? Numbrid-statistika? Ehtne poliitiku jutt!

B märgisega (uute normide järgi) ehitab sellise kast arhitektuuri maja 1300 eri eest M2 valmis, saab ka veel nibin nabis sisse kolitud

.

Ja millist küttekulu need B normis siis 150m2 puhul täna ette näevad?

Eks rahakoti suurus on loomulikult oluline kui tahad midagi taolist omale ehitada. Nagu võid punktist A punkti B sõitmiseks soetada Dacia või Rolls-Royce ning ainus erinevus on mugavuses, prestiižis ning pangakontolt kaduvas raha hulgas. Samas vaid Rollsimees saab omale lubada kaalumist kumba ostab!

Elektri võrku müümine pidi lihtne olema kui tellid korralikud projektdokumentatsioonid ning seadmekomplekti tunnustatud tootjalt. Keeruline siis kui üritad ise süsteemi kokku panna. See aga tunduvalt rahakotisõbralikum valmislahendusest.

Ma arvan et TTÜ oli väga rahul et neil oli võimalus seal ninapidi sees olla. Ilmselt huvitab neidki mida selline maja praktikas endast kujutab.

Mingist usutlusest on kõrvu jäänud et Leisil/kellelgi seal peres on probleeme allergiatega. Sellest ka ilmselt see rõhumine " inimsõbralikele ehitusmaterjalidele".

See õhuniiskuse jutt on tal täitsa õige. Talvel on toas pigem kuiv ja suvel niiske.

"Kuigi vahel mõeldakse, et Eestis on päikest vähe, siis üle 50 aasta Tõraveres toimunud päikesekiirguse mõõtmised näitavad, et meil Eestis on päikest sama palju kui Kesk-Saksamaal. Ja Saksamaa on omakorda ühe elaniku kohta suurim päikeseenergia kasutaja Euroopas. "
Tehniliselt võib meil ju päikesepaneel sama palju toota kui saksas aga rahalist tasuvust ei taha millegipärast keegi puudutada. Saksa riik maksis omadele toetust paneelide paigaldusel ja eks võrguelektri hind on seal ka tiba teisest puust kui meil. Sellest ka elanike huvi asja vastu. Meie võrguelektri hinnaga vaid tasuvust arvutades ...

"Oluline on see, et hoone tulevane omanik teeks arhitektidega palju koostööd ning et kõik võimalik saaks selgeks vaieldud enne projekti valmimist, sest pärast millegi ümbertegemine on väga kallis. Pigem võtta rohkem aega ja näha vaeva juba projekteerimise käigus. Sest kui juhtub nii, et on kiire, nagu ikka, ja projekteerimine toimub lühikese aja jooksul, siis ei saa süüdistada hiljem ainult arhitekti ja ehitajat. Süüdistada tuleb just hoone tellijat, kes ei andnud arhitektidele piisavalt aega, et jõutaks arusaamisele, mida tegelikult tahetakse."

"Oma kogemuse põhjal soovitan kalli maasoojuspumba asemel kaaluda keskkütet või elektril töötavat õhksoojuspumpa."
Huvitav mida ta selle "keskkütte" all silmas pidas?

Võtame siis ette Leisi väljaütlemised ja alustame tema taustauuringutest. Kui paljudel tavalistel, passiivmaja ehitada soovivatel inimestel on guugli otsingusse toksides märksõna "Kuldar Leis" selline taust? https://www.inforegister.ee/CNPGXZX-KULDAR-LEIS Millegipärast arvan, et vähestel.
Vestlesime Põlvamaal 300-ruutmeetrises passiivmajas elava Kuldar Leisiga, et uurida tema pere kogemusi ja soovitusi energiatõhusa kodu loomiseks.
Kui paljud statistiliselt keskmised eesti pered saavad endale lubada 300m2-se maja?
Ei hakka projekteerimise maksumusest rääkima, aga millegipärast ei taha uskuda, et Austria arhitektid olid nõus projekteerima kohalike hindadega. Kas meie noorpered saavad endale lubada palgata Austria arhitekte?
Näiteks – savikrohviga kaetud seinad aitavad meil aasta ringi sama õhuniiskust hoida ning üks 22-sentimeetri paksune savisein aitab omakorda maja soojana hoida, sest soojeneb madala talvepäikese käes üles ning töötab talvel justkui kütteallikana.
Olles lugenud ka A.Piirfeldi(millegipärast arvestan tema arvamust rohkem) mõtteid massiivseina soojusmahtuvusest, siis leian, et see savi ei erine betoonist mitte millegi poolest, va loodussõbralike ehitusmaterjalide müüjatele ja -tegijatele tulenevast kasumist.
Kodu rajamisel tuleb võtta vastu mitmeid olulisi otsuseid, alustades sellest, mis on tulevase kodu perspektiiv – kas tahate seal elada mõned aastad n-ö vaheetapina või aastakümneid.
Paariks aastaks kodu rajaja ei ole mitte KODU RAJAJA, vaid kinnivaraärimees!
Oleme perega tänulikud asjatundjatele, kes meil kodu luua aitasid, sest tunneme ja näeme täna Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt kolme aasta jooksul läbi viidud seiretest, et maja õhuniiskus, CO2 tase, temperatuur ja küttekulud on nii, nagu lubatud.
Kui paljud omale passiivkodu rajajad saavad lubada endale TÜ ja TTÜ kaasamist, et asi oleks ikka kindel?
Kuna meie pere maja on juba projekteeritud piisavalt energiatõhusaks, siis otsustasime panna sinna vaid nii palju päikesepaneele kui vaja, et muuta oma kodu nullenergiamajaks. Teisisõnu, et suudaksime toota nii palju energiat, kui maja aasta jooksul vajab.
Sellest lausest ma sain aru, aga alljärgnev tsitaat on minu kui tavainimese jaoks on natuke vastuoluline, olles lugenud kasvõi siinse foorumi ja kujalt kommentaare liitumise lihtsuse kohta.
Paneelide paigaldamine käis mugavalt, sest liitumine võrguga ja lepingu sõlmimine elektri tagasimüügiks Eesti Energiale oli kiire ja sujuv.
Kuigi vahel mõeldakse, et Eestis on päikest vähe, siis üle 50 aasta Tõraveres toimunud päikesekiirguse mõõtmised näitavad, et meil Eestis on päikest sama palju kui Kesk-Saksamaal. Ja Saksamaa on omakorda ühe elaniku kohta suurim päikeseenergia kasutaja Euroopas. Seega võib öelda, et kevadel ja sügisel toodavad meie päikesepaneelid sama palju energiat kui Saksamaal ja suvel isegi natuke rohkem kui Lõuna-Euroopa riikides, sest sealsed temperatuurid on päikesepaneelide tootlikkuse jaoks kuumade ilmade korral isegi liiga kõrged, samas talvel on aga tootlikkus olematu.
Kõik võib olla õige, aga härra Leis unustab ära või jätab meelega mainmata, et päikesepaneelide soetushinnad on EV-s ja Saksamaal enam-vähem sarnased, kuid keskmised palgad on totaalselt erinevad.
Tavahoones on suvel pigem soe ja niiske, talvel aga kuiv. Lõpuks hakkab see ka tervisele kehvasti mõjuma.
Millises tavahoones? Kus kuradi kohast on tal selline arvamus? Numbrid-statistika selle väite tõestuseks? On selle väite tõestuseks meditsiinilisi uuringuid?
Näiteks koolimajas, kus õhk on kuiv ja pole korralikku ventilatsiooni, väsivad lapsed ära ja jäävad uniseks
Ei tea kuidas Kuldaril, aga mul olid küll omal ajal tunnis tukkuma jäämiseks muud põhjused, a`la igav õpetaja, enda magamatus jne. Kui hea ventilatsioon ja õhuniiskus oli Kuldari enda kooliajal koolimajas? Millegipärast ei usu, et passiivmaja standarditele vastav, kuid kus kohast on sel juhul pärit tema praegune ärksus? Klassiruumis polnud õhku ja õue värsket õhku hingama minnes tekkisid sellised hea kliimaga, soojustagastuse ventilatsiooniga oma passiivmaja ehitamise mõtted?
Aga eraisik, kelle jaoks on tegemist esimese majaga, ei pruugi ka ise veel teada, mida tahta – sellisel juhul peaks panustama heale arhitektile või hoopis mõnele olemasolevale projektile.
Aga eraisik, kelle jaoks on tegemist esimese majaga, ei pruugi ka ise veel teada, mida tahta – sellisel juhul peaks panustama heale arhitektile või hoopis mõnele olemasolevale projektile.
Millest selleine eeldus, et esimese maja ehitaja võib olla loll, kuid muidugi ei pruugi seda olla? Huvitav, kas on olemas kedagi, kelle jaoks ei olemas esimest maja, vaid, kes hakkab kohe pihta teise või kolmanda majaga enda jaoks ja on kohe tark? Ma saan aru, et kirjapandu on ajakirjaniku poolt, aga kindlasti andis ajakirjanik oma kirjutatu tutvumiseks ka Kuldarile ja tema on selle heaks kiitnud ehk need tema mõtted ja ajakirjanikku süüdistada ei saa.
Minu arvamus seda artiklit lugedes on see, et Kuldar Leis arvab, et kõigil omale maja ehitada soovijatel on samasugused materiaalsed võimalused nagu temal. Kahjuks enamusel seda ei ole.

rokikas kirjutas: " Ehk et eesmärk ei peagi olema sertifitseeritud passiivmaja, vaid passiivmaja põhitõdede jälgimine. "
https://www.energia.ee/et/kokkuhoid/blo ... ri_2016_03

Rokikas, teades sind ja seda, et sa minu vastuväidete osas passiivmajade teemal oled mind ka sinnasamussse saatnud , on ainuke lause, millega ma olen sellest artiklist tsiteerituga ühel meelel. Ülejäänu on ühe natuke rohkem raha omava passiivmajade propageerijate mõjuagendi jutt!

Kui raha ja võimalusi on siis võib igasuguseid hobisid endale lubada ja nii tuleb ka tema väljaütlemisi võtta.

Leisi maja m2 maksumus on üle 2200 euri, sellega peaks olema kõik öeldud

Külaline kirjutas:Kui raha ja võimalusi on siis võib igasuguseid hobisid endale lubada ja nii tuleb ka tema väljaütlemisi võtta.

Leisi maja m2 maksumus on üle 2200 euri, sellega peaks olema kõik öeldud

Oletades, et külalise pakutu on enam-vähem õige, siis kuhu jääb passiivmajade ehitajate lubatud kõigest kuni 5-15% kallim maksumus.
Siinse foorumi mõningate pakkumiste järgi jääb tavamaja keskmine hind 1000-12000 kanti m2 eest.
Kas matemaatika valemites on midagi muudetud, mis on mul midagi vahele jäänud? Palun valgustage mind ja tehke mind nägijaks!

pnotepadassivne kirjutas:Ausaltöeldes paneb väheke kukalt kratsima viimati Sense poolt demotud nullenergia maja:
http://www.city24.ee/et/kinnisvara/maja ... la/9166956
€350k 148 ruutmeetri eest on ikka väga krõbe summa ... antud maja ei asu just Viimsis)

Minu teada on hommikuti Viimsist Tallinna (ja päeva lõpul tagasi) liiklemisega suht nukker olukord. Selles mõttes on selle maja asukoht tunduvalt parem.

aero kirjutas:

pnotepadassivne kirjutas:Ausaltöeldes paneb väheke kukalt kratsima viimati Sense poolt demotud nullenergia maja:
http://www.city24.ee/et/kinnisvara/maja ... la/9166956
€350k 148 ruutmeetri eest on ikka väga krõbe summa ... antud maja ei asu just Viimsis)

Minu teada on hommikuti Viimsist Tallinna (ja päeva lõpul tagasi) liiklemisega suht nukker olukord. Selles mõttes on selle maja asukoht tunduvalt parem.

Eh, isegi kui sõnasabast kinni võtta, ei ütleks endiselt, et maja asukoht turuväärtusele just palju juurde annaks - antud maja juurde läheb maanteelt kruusakattega tee (päris mitu km ja sugugi mitte ideaalses korras).

Urmas kirjutas:

Külaline kirjutas:Kui raha ja võimalusi on siis võib igasuguseid hobisid endale lubada ja nii tuleb ka tema väljaütlemisi võtta.

Leisi maja m2 maksumus on üle 2200 euri, sellega peaks olema kõik öeldud

Oletades, et külalise pakutu on enam-vähem õige, siis kuhu jääb passiivmajade ehitajate lubatud kõigest kuni 5-15% kallim maksumus.
Siinse foorumi mõningate pakkumiste järgi jääb tavamaja keskmine hind 1000-12000 kanti m2 eest.

Mahub ju vabalt sinna "tavamaja" vahemikku!
Olen käinud eestis eramus mille ehitushind (€/m2.) ületas tunduvalt jutuks olevat ja tegemist ei olnud kuidagi energiasäästliku ehitisega st. suur ehitushind, rääkimata müügihinnast, ei pruugi kaugeltki olla seotud maja energiatarbega.

"Eesti Vabariigis on käesoleval ajal lokaalse päikeseenergia tootmine riiklikult doteeritud, mis motiveerib oluliselt veelgi „päikesemaja“ elanikke mõtlema käitluskulude langusele."
http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/k ... d=73935589
Ja mis siis saab kui see motivatsioon ära võetakse? Riigi ja naisterahva tujusid ei oleks osanud ennustada ei Vanga ega oska seda teha tänasel päeval ka kasvõi "Selgeltnägijate tuleproovi" Venemaa variandi võitjad, kes on ometi väga head sensitiivid!

Urmas

Kui palju selle maja elanike kulud tõusevad kui kunagi dotatsioonid ära kaotatakse?

Kui võtame sellest eeltsiteeritud lausest ära sõna "riiklikud doteeringud", siis langeb ju ära ka "käitluskulude langus", seoses käitluskulude langusega kaob ära motiveeritus ja motiveerituse ärakadumisega omakorda kaob ära elanike mõtlemisvajadus, et kas need päikesepaneelid tasuvad ära või mitte.
Riiklike doteeringute ehk ülejääva elektri müügi taastuvenergia tasu eest saaksid majaelanikud palgata kasvõi kojamehe, kes talvel paneelidelt lund ära lükkab, kuid doteeringute äralangemisega peavad nad paneelide käitluskulud(kojamehe palga) tegema isikliku rahakoti arvelt.

Urmas

Külaline kirjutas:Riiklike doteeringute ehk ülejääva elektri müügi taastuvenergia tasu eest saaksid majaelanikud palgata kasvõi kojamehe, kes talvel paneelidelt lund ära lükkab, kuid doteeringute äralangemisega peavad nad paneelide käitluskulud(kojamehe palga) tegema isikliku rahakoti arvelt.

Urmas

See võib olla vale näide, aga eks sa paranda lükka ümber, kui eksisin.

Passiivmaja nutimaja lahendusega,sertifitseeritav!
http://www.kv.ee/2708306

"Eesmärk on viia hooned A-energiaklassi, mis tähendab aastaseks küttekuluks mitte rohkem kui 90 kW/h ruutmeetri kohta. „See on hruštšovkade osas küllalt julge eesmärk. Praegu tegelevad lahenduste väljatöötamisega kolm projekteerimisfirmat, ühistute jaoks avatakse meede käesoleva aasta oktoobris.“"
http://www.kinnisvarauudised.ee/uudised ... rgiaklassi

Samal ajal kui arendajad ütlevad, et uut A-klassi maja pole majanduslikult mõtekas ehitada, leiab mingi seltskond, et hruštsovka A-klassini upitamine on hea idee. Aga noh, kui "avatakse meede", siis võib mida iganes tasuvalt teha.

Jälle kord tuleb nentida et agarus on vahest ogarus! Tegime juba aastaid tagasi, kui mingeid toetuseid ei olnud, kortermajal fassaadi soojustamise ära ja seda laenu maksame tasapisi siiani aga oleks pidanud hoopis jalad seinal ootama kuni vägisi hakatakse raha toppima remondiks.
Nüüd ole loll ja anna majarahvale aru miks ilma "eurorahata" sai tehtud. Ja samas rikkus see "isetegevus" ka ära lootuse muudeks töödeks tuge saada. Ükskõik mida järgnevalt teeme aga sellist hüppelist energiasäästu enam ei saavuta et oleksime toetuskõlbulikud.

rokikas kirjutas:Ükskõik mida järgnevalt teeme ...

lõket kannatab ikka teha, siis jälle 0 seis.

Selline "restart" annaks tõesti võimaluse "abiraha" küsida aga päris nii palju ma hetkel saajaid ikka ka ei kadesta.

https://www.facebook.com/TeadusjaTehnol ... =3&theater

Passiivmaja jaoks ideaalne materjal kasvab meie põldudel! See on soojapidavam kui kergplokid, kiiresti taastuv, kohalik ja odav. Igaüks on võimeline sellest ehitama mitmekorruselisi kandvaid seinu.

Jutt käib põhust ehk teraviljade vartest, mis pakitakse pärast viljakoristust tavaliselt põhurullideks või -pakkideks. Viimased näevad välja nagu suured tellised ja sarnaselt tellistega saab neist ka seinu laduda. Sõltuvalt soovitud välisilmest ja kohalikust kliimast, on võimalikud erinevad viimistlused, alustades savikrohvist ja lõpetades puitvoodriga.

Kõik uued majad peavad varsti olema liginullenergiahooned. Mis need ikkagi on?
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ko ... d=74960149

Ja hulga toredaid kommentaare

Riik teeb E Liidu direktiividele vastavad direktiivid. Neid direktiive peaks nagu rahvas järgima. Unustama kiputakse, kust kohast see vaene rahvas peaks raha võtma, et nendele direktiividele vastavalt ehitada ja pärast nendes kosmoselaevtüüpi majades elada. Ei ole normaalne olla panga ori, mitu põlve.
Või siis enne tuleks võtta vastu direktiiv, et riigis kehtestada kodanikupalk, et kogu rahvas elaks ühetaoliselt, mitte nagu nüüd, kus direktiivide kehtestajatel on suurusjärgu võrra suurem sissetulek, kui tavalistel töösipelgatel maksumaksjatel.
Kodanikupalk aga oleks ulme, nagu uuskommunism.