Ehitusfoorum

Kahtlen sügavalt, et selle lolluse kehtestamisega seotud isikutel mingi diplom on...
Kui, siis "poliitik / kliima-aktvist, tase 8"...

Läti vs Eesti energiaklassid:

Kui keegi räägib A-klassi energiahoonest, siis tegelikult peaks rääkima mingitest muudest arvulistest näitajatest, et teema oleks üheliselt mõistetavam...

https://majandus.postimees.ee/8194506/e ... -kui-latis

Tasuline
Märtsist alates arvutatakse hoonete energiatõhusust uutmoodi
https://rohe.geenius.ee/rubriik/uudis/m ... -uutmoodi/

Väga tore...
Eks mida rohkem segadust tekitada seda parem ju kodanikele...
Minule jääb mõistmatuks, et räägitakse massiivsest nn "roheenergia" osakaalust ja järjest lisanduvast osakaalust aga kaalumistegurid selle aja jooksul ei muutu...
Ei saa lollusest üle ega ümber kui see on poliitiline tahe

kunn24 kirjutas: 20 Veebr 2025, 17:38 Tasuline
Märtsist alates arvutatakse hoonete energiatõhusust uutmoodi
https://rohe.geenius.ee/rubriik/uudis/m ... -uutmoodi/

Nurgas vandumine ja seina tagumine ei aita muuta poliitilisi arenguid, kui eesmärk on püha.

Lõppeb madalenergiahoonete üleminekuperiood
Alates 1. märtsist 2025 loetakse üleminek toimunuks ka kõikide väikeelamute puhul ehk sellest kuupäevast peavad kõik püstitatavad väikeelamud, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud alates 1. märtsist 2025, olema vastavuses liginullenergiahoone nõuetega.

Nurgas vandumine ei aita...
Aga see ei tähenda veel seda, et peab idioodi järjekindlusega veel idiootsemaid nõudeid punktipealt täitma...

Seda üldiselt ilma paneele paigaldamata ei saavuta, kuid proovi sa paneele tootma sundida, kui maja kuskil metsa sees. Talvekuude lähedasel ajal peab metsavaba ala olema Kirde- Kagu suunal ca 0,5 km, et midagi paneelidele tuleks. Lisaks peab siis palkama kojamehe, kes pidevalt neilt lund maha lükkaks.

Heaks võrdluseks oli siin Läti, kes oskas EU direktiivi veidi mõistlikumalt üle võtta. Järelikult saab ja siit järeldus, et meil MKM-is istusid selle juures bürokraatidest (ei kannata kirja panna). Teisiti ei ole võimalik mõelda.

Aga noh, tunne oma kangelasi. Viimase määruse 63 versiooni treijad on menetlusteabes https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/ ... 1#bklaknn3
avaldatud seletuskirjas järgmised:

Eelnõu eesmärk on täpsustada energiaarvutuses kasutatavaid termineid ja meetodeid.
Kõik muudatused jõustuvad 2025. aasta 1. märtsil.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud ning esimese keeletoimetuse teinud Kliimaministeeriumi
ehituse ja elukeskkonna osakonna nõunik Siret Trei (627 6478,
siret.trei@kliimaministeerium.ee). Määruse eelnõu koostamisel osalesid ka
Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna peaspetsialist Ülle Reidi (625 6457,
ulle.reidi@kliimaministeerium.ee), sama osakonna keskkonnasäästliku ehituse valdkonna juht
Hannamary Seli (639 7650, hannamary.seli@kliimaministeerium.ee) ning Tallinna
Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor ja
liginullenergiahoonete uurimisrühma professor Jarek Kurnitski (620 2406,
jarek.kurnitski@taltech.ee).
Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Kristina ParnaulOllik (626 2870, kristina.parnaul-ollik@kliimaministeerium.ee). Eelnõu ja seletuskirja on
keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre
(5322 9013, aili.sandre@just.ee).

Ülejäänutega on nagu on, aga lp Eh.Ins võiks ju näiteks küsida Jarek Kurnitski-lt, kus on antud teemas teadus?
https://www.google.com/search?client=op ... 8&oe=UTF-8

Ei ole ju mõtet vaid siin foorumis auru välja lasta ja jaurata, et kuradi ebateadus, võiks kohe autorid võtta letti.

Kurnitski on ainuke tuttav nimi ja tema seisukohad on teada - pigem ideoloogilised

Minu töö on väga tugevalt seotud sellega, kuidas kodud ja töökohad korda teha ja luua hea sisekliima viisil, et ka energiat kokku hoitakse ja energiakulud (mis kulud ja mis kontekstis - minu märkus) oleks väikesed.
Siis on võimalik ka kõiki riigi kliima- ja energiapoliitika eesmärke täita.

Teised on ilmselt üliagarad ametnikud kel puudub üleüldse arusaam millest räägitakse ja samuti on tegemist poliitika ja ideoloogiaga
Aga eks näis kuhu EU oma bürokraatia ja "rohepöördega" välja jõuab (märgid head ei tõota)

Reidi on ka ehitusseadustiku ja sellega seotus määruste 1 võtmetegelasi.

Kurnitskilt veel üks ttsitaat:

Kui küsida, kui realistlikud on rohepöörde eesmärgid, mis hoonete energiatõhususele pannakse, siis see sõltub ka väga palju sellest, kuidas siseriiklikult neid direktiivi rakendatakse...

Tõlge:
Energitõhususe nõuded on "rohepöörde" osa - tegemist pole pole millegi muu kui ideoloogiaga..

PS
Mina küll ei soovi, et hr Kurnitski ja teised (olenemata) hakkaks ette kirjutama kuidas ehitada / soojustada / millist energiat kasutada jms...

PPS
Hea uudis on ka - meretuule toetused jäeti ära (vähemalt praegu)
Jään lootma, et aasta pärast on olukord kardinaalselt muutunud ja neid ei tulegi

Sama määruse 2018/2019 redaktsiooni autorid (akadeemilise taustaga asjapulgad sinisega)
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/ ... 1#4ixqn9ax :

Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) ja seletuskirja koostas Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna nõunik Margus Tali (tel: 639 7672,
e-post: margus.tali@mkm.ee). Määruse eelnõu koostamisel osalesid ka sama ministeeriumi
ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Ülle Reidi (tel: 625 6457, e-post: ylle.reidi@mkm.ee),
Tallinna Tehnikaülikoolist inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor ja
liginullenergiahoonete uurimisrühma professor Jarek Kurnitski (tel: 620 2406, e-post:
jarek.kurnitski@ttu.ee), inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi
liginullenergiahoonete uurimisrühma professor Targo Kalamees (tel: 620 2403, e-post:
targo.kalamees@ttu.ee), mittekoosseisuline lektor Teet Tark (tel: 612 9818, e-post:
teet.tark@hevac.ee), KredEx-i eluaseme- ja energiatõhususe divisjoni hoonete energiatõhususe
projektijuht Kalle Kuusk (tel: 667 4140, e-post: kalle.kuusk@kredex.ee) ja Eesti Kütte- ja
Ventilatsiooniinseneride Ühenduse juhatuse esimees Kevin Vaher (tel: 512 2314, e-post:
kevin.vaher@gmail.com).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 6256351, e-post: hendrick.rang@mkm.ee) ja
keeletoimetuse referent-keeletoimetaja Kristiane Liivoja (tel: 625 6370, e-post:
kristiane.liivoja@mkm.ee).
Eelnõu väljatöötamisse kaasati Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Arhitektide Liit, Eesti
Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus ning
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Lisaks nimetatud organisatsioonidele teavitati eelnõu
väljatöötamisest ja olulisematest kavandatud muudatustest Eesti Kinnisvarafirmade Liitu, Eesti
Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu, Eesti Ehitusinseneride Liitu, Eesti Puitmajaliitu, Eesti
Omanike Keskliitu ja Eesti Korteriühistute Liitu.

Määrus 63 ise https://www.riigiteataja.ee/akt/113122018014

Selle määrusega on tihedalt seotud veel määrus 58 Arvutusmetoodika https://www.riigiteataja.ee/akt/107072020012?leiaKehtiv . Selle menetlusteavet võib ka uurida, aga praegu aitab küll.

Kuid selle tsitaatide väljatoomise mõte oli see, et antud jura menetlusse on ennast sisse mässinud ka trobikond akadeemilise taustaga tegelasi. Et siis see hästi meeles oleks.

Targo Kalamees on ehitusfüüsik ja väga kompetentne piirdetarindites
Teised nimed on seotud kütte ja ventilatsiooniga
Ja omal alal kindlasti pädevad
Kuidas see on seotud energiatõhususega / energiaklassidega jms bürokraatliku ja ideoloogilise juraga on omaette teema
Mainin veelkord, et reakodanikule on asi tehtud võimalikult segaseks ja eelpool mainitud asjadest (eriti energiaklassist) mingeid järeldusi teha on rumalus
Oluline info on hoopis primaarenergia kulu ja energiakandja

Kuidas see on seotud energiatõhususega / energiaklassidega jms bürokraatliku ja ideoloogilise juraga on omaette teema

No aga küsi igaühe käest: "Kuidas te astusite selle jura sisse, miks see jura seletuskirjas teie nime kannab ja miks te seda jura siis korda ei teinud?" ja kleebi vastused siia. Tüübid võinuksid aru saada, et saavad omale litsimajas käigu sildi juurde ka siis, kui mitte ühtegi litsi seal ei näppinud, vaid lihtsalt huvi pärast käisid.

kunn24 kirjutas: 20 Veebr 2025, 20:07

Kuidas see on seotud energiatõhususega / energiaklassidega jms bürokraatliku ja ideoloogilise juraga on omaette teema

No aga küsi igaühe käest: "Kuidas te astusite selle sita sisse?" ja kleebi vastused siia.

Kas Sa arvad, et sealt tuleks ka mingi rahuldav vastus?
Kas Sa arvad, et ma ei ole erinevatel koolitustel seda küsinud? Sellest nimistust küll ainult hr Kalamehelt...
Vastused on nagu kuuma pudru ümber keerutamine ja viitamine nõuetele mis pärinevad EU direktiividest ja on kohustuslikud
Aga näe eespool on viidatud, et lätlased oskasid teha kuidagi teisiti (pole ainuke näide)

Aga noh, see on jälle ilmekas näide, et rafineeritud jura autoriteks/ osalisteks on ikka ja jälle haritud naksitrallid. Aga sa siis arvesta, et tegu on akadeemilise heakskiidu saanud või nende poolt läbivaadatud kange kraamiga.

On olemas sellised asjad nagu:
Hoonete kuluoptimaalsete energiatõhususe miinimumtasemete analüüsid
Neid koostab vastav töörühm sh Kalle Kuusk, Targo Kalamees, Jarek Kurnitski

Aga see on ju absurd
Kuluoptimaalsus on individuaalne teema - just kuluoptimaalsusest tuleb (peaks tulenema) lõpuks ETA (mitte vastupidi)
Kuidas saavad eelpool nimetatud härrased otsustada minu eest kuluoptimaalsuse
Ja võtta eelduseks, et vajalik on lokaalne tootmine
Ja seal on veel teisigi huvitavaid eeldusi
Nt on leitud:

Üksikelamu (100 m²) kuluoptimaalsed lahendused on õhk-vesisoojuspump, lokaalne
taastuvenergia tootmine ja järgmised välispiirete lahendused: välissein U 0.14 – 0.16
W/(m²·K), katus U 0.08 W/(m²·K), põrand 0.14 – 0.18 W/(m²·K), aken U 0.6 W/(m²·K) ja
õhulekkearv 1.5 m³/(h·m²).

Ja on eeldatud:

Diskonteerimise juures on lähtutud reaalintressist 3.0%, mis vastab tulumäärale 4.0%, kui inflatsioon on 1%.

Mis valemiga selline eeldus ei oska arvata...

Aga selge on, et eesmärk on hoopis:

Kuluoptimaalsele tasemele vastavate nõuete rakendamine riiklikul tasandil aitab vähendada
hoonete kasvuhoonegaaside heidet ja lõppenergia tarbimist ning saavutada kliimaneutraalsus
aastaks 2050.

Aga suhtle nendega otse? ja anna viide asjale, millest jutustasid.

Vt sellega on nii, et kui eesmärk on mingi umbmäärane "kliimaneutraalsus" (mis iseenesest on täielik jaburus, eriti EU kontekstis) siis võib sinna juurde suvalist jura ajada ja kuidagi ei tõesta, et midagi on nagu mäda
Eesmärgi nimel on kõik abinõud OK (olenemata abinõude olemusest)
Tuleb ikkagi kasutada oma "talupojatarkust" ja miks mitte ka teha "rehepappi"

Tere. Ei maksa unustada, et akadeemilisele ringkonnale antavate eurorahade toel toimub kohalike pärismaalaste "rohereligiooni" pööramine. Nii et oodata sealt seda, et nad oma toiduahel toitjakätt hammustavad on liiga sinisilmne oodata. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

alarpiirfeld kirjutas: 20 Veebr 2025, 22:43 Tere. Ei maksa unustada, et akadeemilisele ringkonnale antavate eurorahade toel toimub kohalike pärismaalaste "rohereligiooni" pööramine. Nii et oodata sealt seda, et nad oma toiduahel toitjakätt hammustavad on liiga sinisilmne oodata. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kas teadlased kardavad Jan Hus´i saatust? Need teadlased on sellisel juhul ju nagu mina, kes täidab tellijate siseviimistluslikke soove, olgu need nii jaburad kui tahes, peaasi, et maksavad. Kurb! Tegelikult, minu arvates võimatute soovide puhul olen ka loobunud tellijate soovide täitmisest. Loll on see, kes põhjust(viisakalt äraütlemist) ei leia.

“Uuenenud energiaarvutused annavad parema ülevaate hoone tegelikust energiakasutusest. Hooneid saab paremini projekteerida, arvestades kuumalaineid ja muutunud kliimatingimusi. Kinnisvara ostes aitab see täpsemalt hinnata hoone energia- ja tulevikus ka näiteks jahutusvajadust ning selleks vajalikke kulutusi,” sõnas kliimaminister Kristen Michal.

Tuleb välja, et tsiteeritu hetkel kliimaminister Mihkel on ettenägelikum kui meie ilmatargad alates seapõrna pealt ennustavast Metsavanast ja lõpetades Taimi Paljakuga, kes igaks juhuks üle 7 päeva ette ei ennusta. Jälle, miks need rohelised+kaasanõkutajatest poliitikud tuletavad mulle meelde omaaegseid Siberi jõgede voolusuuna ümberpöörajaid, kes kah vist oma uitmõtet propageerides rääkisid ja ka tõestasid paberil jõgede voolusuuna muutmisega tohutut majanduslikku efekti?
OT. Mis kuradi kasu oli Oru Pearul kraavide kaevamisest põllumaa kuivendamiseks kui praegu tahetakse need jälle sooks muuta. Miks Tartu RSN TK Ihaste rajooni elanikud ei ole rahul kui EV valitsus täidab EL direktiive taastada omaaegne looduslik keskkond?

Ma ei tea, kus kohast ma selle tsitaadi välja nokkisin? Kellegi eelneva kommentaari viitest? Käisin vahepeal ära ja sellest mälukaotus. Aga ikkagi ... mingi Kliimaministeeriumi juhend/määrus?

Ehs § 63 lg 4 Oluline rekonstrueerimine on ehitamine, mille puhul on hoone
piirdekonstruktsioonide muutmisega ning kande- ja jäigastavate
konstruktsioonide muutmise ja asendamisega või välispiirete ja
tehnosüsteemide või nende osade muutmisega või tehnosüsteemi
tervikliku asendamisega seotud kulud suuremad kui üks neljandik
rekonstrueeritava hoonega samaväärse hoone keskmisest
ehitusmaksumusest.

Konstruktsioonide muutmine pannakse sõltuvusse riigi ja kogu maailma majanduslikust olukorrast? Möh? Aga kui mul on sitaks raha, kas siis ka ei tohi midagi muuta? Otsin odaval ajal ja ehitustegevus kallines. Kas pean hakkama 1x aastas tegema mingi ametniku jaoks hindamisakti ehitustegevuse maksumuse kohta? Kuidas arvestatakse keskmist ehitusmaksumust? On selle kohta mingi valem?
Kes selliseid määruseid kirjutavad? Pean tunnistama, et jõudsin pealiskaudsel lugemisel 20-nda lehekülje lugemiseni ja siis sai enam ei viitsinud seda jama lugeda.

Tsitaadi allikas https://ttja.ee/sites/default/files/doc ... innang.pdf

Ei ole välistatud, et sain hetkel sellest tsiteeritust valesti aru. Hommikul üritan uuesti.

Urmas kirjutas: 22 Veebr 2025, 00:33 ...

Ehs § 63 lg 4 Oluline rekonstrueerimine on ehitamine, mille puhul on hoone
piirdekonstruktsioonide muutmisega ning kande- ja jäigastavate
konstruktsioonide muutmise ja asendamisega või välispiirete ja
tehnosüsteemide või nende osade muutmisega või tehnosüsteemi
tervikliku asendamisega seotud kulud suuremad kui üks neljandik
rekonstrueeritava hoonega samaväärse hoone keskmisest
ehitusmaksumusest.

Konstruktsioonide muutmine pannakse sõltuvusse riigi ja kogu maailma majanduslikust olukorrast?
....

Ei ole asi nii hull, et konstruktsioonide kallale minnakse, piisab vähemast.

Siin on teema rohkem selles, et kui oma 10 000eur väärtusega majal tahta vahetada katus ja teha uus ahi, millede kogumaksumus on suurem kui 2500eur, siis seda loetakse ehitamiseks ja seega peaks see nüüd toimuma vastavalt Energiatõhususe miinimumnõuetele.

Ja kui rekonstrueerimisele tekib ehitusloa kohustus, siis hakkab kehtima see:
https://rohe.geenius.ee/rubriik/uudis/m ... 3%B5uetega.

Alates 1. märtsist 2025 loetakse üleminek toimunuks ka kõikide väikeelamute puhul ehk sellest kuupäevast peavad kõik püstitatavad väikeelamud, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud alates 1. märtsist 2025, olema vastavuses liginullenergiahoone nõuetega.

Mina leidsin sellise asja

Energiamärgisele lisandub energia maksumus €/m2

Nüüd tekivad mul küsimused (mida seal ei ole täpsustatud):
- Kas see on primaarenergia põhine?
- Kas see ETA põhine?
- Kas see on KEK põhine?
- Kas siit on / ei ole lahutatud lokaalne tootmine omatarbeks?
- Kas siit on / ei ole lahutatud lokaalne tootmine ekspordiks?
JA KÕIGE TIPUKS KÕIGE OLULISEM KÜSIMUS: MIKS SEDA ON VAJA RIIKLIKULT REGULEERIDA???
ETA PUHUL EI NÄITA SEE NAGUNII MIDAGI / KEK-i PUHUL ON SEE MÕTTETTU KUNA KULU ON KÕIGIL VÕIMALIK ARVUTADA ARVETE JÄRGI...
MILLEKS VEELKORDSED LOLLUSED???

Urmase tsitaadi allikast leidsin huvitava ehitusseadustiku sätte:

§ 651. Elektriauto laadimistaristu
(2) Elektriauto juhtmetaristu on kaablikaitsetoru, millesse on võimalik panna elektrikaabel laadimispunkti paigaldamiseks.

Et selle järgi on juhtmed võrdusustatud torudega?

See on üsna jabur sõnastus, aga tõlgendatakse seda nii, et üks laadija tuleb reaalselt paigaldada (projekteerida) ülejäänutele, sõltuvalt parkimiskohtade arvust viia reservtoru, nn taristu.