Re: Mädand vundamendi kordategemine
Postitatud: 28 Aug 2024, 15:50
Väike aga - siseruume pinnase taga pole
Ja sel juhul jääb nn vert hüdro arusaamatuks
Ja sel juhul jääb nn vert hüdro arusaamatuks
Kelder ju on või mis täpsemalt?EH.INS. kirjutas: 28 Aug 2024, 15:50 Väike aga - siseruume pinnase taga pole
Ja sel juhul jääb nn vert hüdro arusaamatuks
Kas nad kaevasid majaaluse jupikaupa tühjaks või tõstsid lihtsalt kraanaga üles?EH.INS. kirjutas: 28 Aug 2024, 14:12Oskad sa äkki näidata, kuskohas Langeproon põranda alt veekindlaks teeb? Ehk see asi, ilma milleta üldse miski ei toimi.
Vt küsimust - vt vastust...pancho villa kirjutas: 28 Aug 2024, 18:41Kas nad kaevasid majaaluse jupikaupa tühjaks või tõstsid lihtsalt kraanaga üles?EH.INS. kirjutas: 28 Aug 2024, 14:12Oskad sa äkki näidata, kuskohas Langeproon põranda alt veekindlaks teeb? Ehk see asi, ilma milleta üldse miski ei toimi.
Vihmavesi kindlasti mõistusepäraselt juhitud pole, sellega tegelen hiljem.kunn24 kirjutas: 28 Aug 2024, 13:42
2. Vaatad üle, kas vihmavesi lastakse maha mõistuspäraselt või tuleb muuta. Vb olla on tegelik süüdlane hoopis see.
Infot pinnasevee nivoo kohta näiteks sama prooviaugu all. Sellest sõltub matejalide valik, kas kessoon või ainult kapillaarniiskuse tõrje.
Vt injekteerimist. Võid ju mõne "vahupeo" firma kohale lohistada. Selle juures võib põrandaplaat tõusta, kui teha totaalselt. Eedasi on vaja vundamendi juurest sissesorisemine kinni saada, kui on.
Tootetutvustus https://www.langeproon.ee/tooted/mc-bau ... ekt-gl-95/ (tuubis on ka videosid). Toote nime järgi otsides on meil tegijad rohkem, kui vaid Langeproon. Seda siis meil. Mis karude juures toimub, ei tea.
Keldriseinas/ soklis lagunenud fibo tuleb tõenäoliselt üle krohvida ja sinna ka niiskustõkke membraanid peale kleepida (krunt alla) ning nende kaitseks ja üleval soojusisolatsiooniks veel xps (nagu Langeproonil oli).
Vastus paistab olevat, et nad põletasid peale SBSi. Kuna see on sinu jutt, et hüdroisolatsioon peab olema katkematu, siis ei näegi loogiliselt muud võimalust, et põrand põletati üle altpoolt, sest muidu ju sokkel/sein katkestab hüdro?EH.INS. kirjutas: 28 Aug 2024, 18:43Vt küsimust - vt vastust...pancho villa kirjutas: 28 Aug 2024, 18:41Kas nad kaevasid majaaluse jupikaupa tühjaks või tõstsid lihtsalt kraanaga üles?EH.INS. kirjutas: 28 Aug 2024, 14:12Oskad sa äkki näidata, kuskohas Langeproon põranda alt veekindlaks teeb? Ehk see asi, ilma milleta üldse miski ei toimi.
Millega Sa rahul pole?
Aadress pole muidugi päris õige aga olgupancho villa kirjutas: 28 Aug 2024, 18:55 Aa sry, eksisin Bituthene on külmalt liimitav pask. Ah pange ennast põlema "eksperdid", sellist solki soovitada, appi.
Ja ega ei saagi foorumist......mil moel tagatakse ühtlane hüdroisolatsioon, kui sein selle katkestab?
Keelelutsijate klubil on tööd olnud küllaga jah. Töö tellija ei ole ehitusalal, kuigi mingite vastupidiste kallete teemal sokkida oskaks peale kilost viskit vast temagiKalvis kirjutas: 29 Aug 2024, 09:25 Loen muigega. On antud piisavalt õigeid vastuseid, ise ei viitsi kuulata. Antud juhtumil sa ei peagi otsima vastust foorumist vaid räägid töö tellijaga läbi ja teed nii nagu tema ütleb.
Ei anna rahu ... kas siis tõesti on mõlemal pool lahte piisavalt selliseid "insenere", kes sarnaseid mittetoimivaid (remondi) lahendusi "joonistavad" ja keegi neid korrale ei kutsu, pean silmas, et ainult vert pind on hüdroisoleeritud? (Uue ehitise suhtes vist siin keegi ka ei vaidle, et saab teha kohe "õigesti")alarpiirfeld kirjutas: 28 Aug 2024, 17:59 Tere. https://www.youtube.com/watch?v=UhuzCq5G90E . Mis drenaaz, isegi tänavkanal ei tööta. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
alarpiirfeld kirjutas: 29 Aug 2024, 13:16 Tere. Kahjuks küll. Nii nagu kolleeg värvikalt kirjeldab jõuab ilupilt otse ehitaja kätte. Ehk ühe "inseneri" käest teise "inseneri" kätte jättes kotrolletapi ehk inseneri vahele. Korralekutsujaid ei ole. Toon mälu järgi ühe tuntud ehitusinimese vastuse sisult analoogse küsimuse kohta: "meie projekteerime nii nagu tellija soovib" !!! Dreeni üks funktsioon on ka maapinnalt tuleva vee ärajuhtimine majast eemale. Dreenisüsteemi ja pinna vahele ei tohiks imamisvõimelist pinnast projekteerida, vastupidi. See vähendab niiskuskoormust seinale kogu aasta vältel. Keegi ei suuda uputusi ette modelleerida, et selle järgi siis mitteuputav drenaaz alt lahti olevale keldrile disainida. Lihtsam on teha kessoon. Ka tagantjärgi võimalik , aga oi-oi kui kallis (minu hinnangul). Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Uponori juhendist nähtub, et vihmavee äravooluks on eraldi süsteem ja lisaks ka maapinnakalletega soovitatakse vihmavesi majast eemale suunata. Veevoolu 100% mittetakistav "killustikukiht" juhendite järgi vaid allosas vahetult drenitorude peal.alarpiirfeld kirjutas: 29 Aug 2024, 13:16 Tere. Kahjuks küll. Nii nagu kolleeg värvikalt kirjeldab jõuab ilupilt otse ehitaja kätte. Ehk ühe "inseneri" käest teise "inseneri" kätte jättes kotrolletapi ehk inseneri vahele. Korralekutsujaid ei ole. Toon mälu järgi ühe tuntud ehitusinimese vastuse sisult analoogse küsimuse kohta: "meie projekteerime nii nagu tellija soovib" !!! Dreeni üks funktsioon on ka maapinnalt tuleva vee ärajuhtimine majast eemale. Dreenisüsteemi ja pinna vahele ei tohiks imamisvõimelist pinnast projekteerida, vastupidi. See vähendab niiskuskoormust seinale kogu aasta vältel. Keegi ei suuda uputusi ette modelleerida, et selle järgi siis mitteuputav drenaaz alt lahti olevale keldrile disainida. Lihtsam on teha kessoon. Ka tagantjärgi võimalik , aga oi-oi kui kallis (minu hinnangul). Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Mäletan ka lapsepõlvest ühte uusehitaja teraskessooni, mille kevadine lumesulamine üles kergitas nagu laevukese, kuna ei jõudnud piisavat massi enne peale tekitada.v220 kirjutas: 29 Aug 2024, 13:35alarpiirfeld kirjutas: 29 Aug 2024, 13:16 Tere. Kahjuks küll. Nii nagu kolleeg värvikalt kirjeldab jõuab ilupilt otse ehitaja kätte. Ehk ühe "inseneri" käest teise "inseneri" kätte jättes kotrolletapi ehk inseneri vahele. Korralekutsujaid ei ole. Toon mälu järgi ühe tuntud ehitusinimese vastuse sisult analoogse küsimuse kohta: "meie projekteerime nii nagu tellija soovib" !!! Dreeni üks funktsioon on ka maapinnalt tuleva vee ärajuhtimine majast eemale. Dreenisüsteemi ja pinna vahele ei tohiks imamisvõimelist pinnast projekteerida, vastupidi. See vähendab niiskuskoormust seinale kogu aasta vältel. Keegi ei suuda uputusi ette modelleerida, et selle järgi siis mitteuputav drenaaz alt lahti olevale keldrile disainida. Lihtsam on teha kessoon. Ka tagantjärgi võimalik , aga oi-oi kui kallis (minu hinnangul). Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Eks sõltub ka ruumi suurusest. Vanemate 70ndatel ehitatud majal tuli ka "poolkeldrisse", mis ehk 1m sügavune üsna kiirelt vesi sisse. Probleemi lahendas just rauast "kast" kuhu valati omakorda betoon otsa, ilmselt et see üles ei kerkiks. Tänaseni ruumid kuivad![]()