Ehitusfoorum

sel juhul miks katlapoed müüvad nii boilereid, kui akupaake, kui erinevust ei ole. Tehnililiselt on pisike erinevus magneesiumanoodi näol, mis reeglina boilerites on ja akupaakides miskipärast puudub - huvitav miks, kui boilerite-akupaakide puhul samade ehk väidetavalt eristamatute asjadega ehk erinevus on ainult peas

Prill kirjutas:Veidi teemavälist juttu. Unkase http://smartac.eu/ lehel akupaake sirvides hakkas silma, et tehniliselt on need akupaagid tegelikult boilerid, mis mingil põhjusel on läbivalt nimetatud akupaakideks. Viidatud inglise keelsetes brošüürides on "water heater", mis viitab samuti boilerile, kui "vee kütjale" aga mitte niivõrd akupaagile. Iseenesest need "päikese boilerid" sobivad ehituselt kasutamiseks ka akupaagina aga samas müüdavates komplektides on need siiski boilerifunktsiooniga kasutuses.
Küsimus, miks on boilerid nimetatud akupaakideks, mind see see natuke eksitas ja häiris, kuigi ei ole küttesüsteemide spetsialist.

Aga loe siis Torujüri või Cerbose lehelt - seal on asjad "õigete" nimedega.
Hewaflex integra asemel vaata nimetatud lehtedelt akumulatsioonipaake, OKC asemel Torujüri või Cerbose boilereid.

Prill kirjutas:sel juhul miks katlapoed müüvad nii boilereid, kui akupaake, kui erinevust ei ole. Tehnililiselt on pisike erinevus magneesiumanoodi näol, mis reeglina boilerites on ja akupaakides miskipärast puudub - huvitav miks, kui boilerite-akupaakide puhul samade ehk väidetavalt eristamatute asjadega ehk erinevus on ainult peas

aga see ei tähenda, et neile ei saaks neid puuduvaid asju külge kruttida ja edevamatel paakidel on ju neid sisendeid ja väljundeid ikka kõige jaoks. idee jääb samaks , komplekteerimine võib erineda . sinu ülesanne on osta endale seda mis mingi eelarve juures teeb parima tulemuse, see vajabki oskust (ehk rohkem sinu pead ja asjade olemuse tabamist, kui marketingimaterjale)

Ei tahtnud oma tähelepanekuga mingit vaidlust, eriti teevavälist üles kiskuda. Aga siiski ootaks küttelahendustele spetsialiseerunud firmadelt täpsemate teriminite kasutamist. Isegi kui Mallel raha on ja pöördub profi poole boilerivajadusega sooja vee tarbeks, võib olla pettumus suur, kui saab isoleerimata akupaagi, kuhu saab puuduvaid asju külge kruttida. Ja pettunud pahameelega müüja poole pöördudes saab selgituse, et tegelikult ostetud akupaagi toorik ongi põhimõtteliselt boiler.

Prill kirjutas:sel juhul miks katlapoed müüvad nii boilereid, kui akupaake, kui erinevust ei ole. Tehnililiselt on pisike erinevus magneesiumanoodi näol, mis reeglina boilerites on ja akupaakides miskipärast puudub - huvitav miks, kui boilerite-akupaakide puhul samade ehk väidetavalt eristamatute asjadega ehk erinevus on ainult peas

Akupaagis on sees küttevesi, aga boileris on tarbevesi. Akupaak ei roosta seest(vaba hapnik puudub), ja tema sisepind on katmata, aga tarbevees on vaba hapnik ja sp boileri sisepind emaleeritud ja lisatud sisse anood(kas magneesium või titaan)

Lisan siia ühe ülevaatlikuma aastase võrdluse 50 heat-pipe vaakumtoru ja 3 Hewalex plaatkollektori vahel. Selle järgi võib öelda, et 50 heat-pipe vaakumtoru ja 3 Hewalex plaatkollektorit on suhteliselt sarnase tootlikusega.

Samas kui investeeringu tasuvusaega vaadata, siis tundub, et Hewalexi süsteemil saabub see hetk poole kiiremini võrreldes Hiina heat-pipe komplektiga:
http://smartac.eu/vordlus/

Kas plaatkollektorile on kahjulik, kui ta on ülesmonteeritud, aga pole ühendatud tsirkulatsioonitorustikuga, st. seisab "kuivalt"?

officer kirjutas:Kas plaatkollektorile on kahjulik, kui ta on ülesmonteeritud, aga pole ühendatud tsirkulatsioonitorustikuga, st. seisab "kuivalt"?

Kollektorite puhul on kasutusel stagnatsiooni temperartuur, mis näitab kui kõrgele võib tõusta kollektori temperatuuri 1000 W/m2 päikese kiirguse ja +30C välisõhu temperatuuri korral (vedeliku vool kollektoris 0 l/ min). Vastav näitaja on leitav Solar Keymark sertifikaadilt. Hewalex plaatkollektorite puhul on see +204 C ja vaakumkollektoritel isegi üle +300 C. Seega päris (ohtlikult) kõrged temperatuurid. Kui vedelikku see ei ole, siis ohtu, et suureneva surve tõttu midagi kusagilt, kust ei peaks, välja hakkab ajama, ei ole. Samas soovitaks kollektorid kinni katta, kui vähegi võimalik, sest kes see hiljem oskab öelda, millist negatiivset mõju see "tühjalt küpsetamine" millelegi võis avaldada.

Kaitseklapp peaks ikka olemas olema, mis ohtliku rõhu välja laseb. Temperatuur võib probleem olla, näiteks automaatõhutajad on mõeldud töötama kuni 120 C.

Selle teema kommentaaride esimesel lehel on asjatundmatuid kõlakaid levitatud
...netomõõtmist küll kellelgi plaanis taastada ei ole...

Snoofi kirjutas:

rokikas kirjutas:

Snoofi kirjutas:Järgmisel aastal tuleb muudatus.....

Palun pane viide kust sellest täpsemalt lugeda saaks.

Viidet ei oska anda, aga 18.nov toimunud Soojuspumba liidu seminaril küsiti seda Rein Vaks, MKM energeetika osakonna ekspert-lt.
Eks sealt saab ilmselt täpsemalt teada kui küsida.

Sealjuures aetakse süüdimatult segi väiketootjad ja mikrotootjad.



Aga järgmise(l) aasta(l) lõpus (?) on küll muudatusi oodata...
Kas kellelgi on aimu, millised need saavad mikrotootja suhtes olema?
Alles ju suurendati max võimsust 15 kW-ni ?