Ehitusfoorum

juroku kirjutas:Kohe näha et oled müügi mees.Jälle on pikk ja paljudele segane reklaam jutt.Oled sa mõnda avaliku patendi andmebaasi näinud ja mis paska seal patenteritakse.R410 freooni kritiline temp on kuskil +56 C minus 3kraadi joojusvahetile ni et vee temp heal juhul +53C ja siis on kaa COP juba päris madal.Kust need +95C tulevad,ikka tavalise ellektri küttega ja see on seal täitsa olemas

Ehk, et "spetsialist" juroku tuleb ja väidab siin foorumis, et tootja valetab oma rahvusvahelisele tarbijaskonnale avalikult? Sorry mees, aga ma usun pigem rootslasi kui siinseid tarkpäid.

Ega see Juroku jutt päris korrektne ei ole kuid:
otsides googlega: enthalpy r410a ,tuleb kõvera haripunktiks 96 C. Kui nüüd seda külmatehniliselt mõtestada siis praktikas seda tippu kasutada ei saa. Võib-olla patendiametis siiski saab. Seega tõde on kuskil vahepeal.
Sellel ei ole eriti vahet kas 95 või 96C. (vt Carnot protsess)

juroku kirjutas:Kohe näha et oled müügi mees.Jälle on pikk ja paljudele segane reklaam jutt.Oled sa mõnda avaliku patendi andmebaasi näinud ja mis paska seal patenteritakse.R410 freooni kritiline temp on kuskil +56 C minus 3kraadi joojusvahetile ni et vee temp heal juhul +53C ja siis on kaa COP juba päris madal.Kust need +95C tulevad,ikka tavalise ellektri küttega ja see on seal täitsa olemas

Mis sul seal segaseks jäi? Väga asjalik nibe ja thermia võrdlus.
Kas müügimehed on siin foorumis keelatud?
Kui Juroki seda kommenteerijat müügimeheks arvab- siis arvan et hoopis ise oled müügimees.

Jurokule: R410A entalpia diagrammil on kriitiline temperatuur on 72,13 C .(enne ajasin segi R22 96,15C) Sellest kõrgemal temperatuuril külmaaine veeldumist ei toimu. Samas on tavalise soojuspumba kuumagaasi avarii andur 110C, seega saab minna soojemaks küll. Kui nüüd järjestikku on kaks kondensaatorit ja nendest esimeses gaas ei veeldu vaid veeldub alles järgmises kondensaatoris siis saabki mingi väikese osa kuumemat vett. See vist on see arusaamatu koht.

Mina ei kandideeri 100% korrektsusele ,kuna minul puudub haridus külmutusseadmete valdkonnas.Samas õppida ei ole kunagi hilja.Külmutus seadet ei saa lihtsalt võrrelda tavalise vedeliku või gaasi pumpamisega ühest soojusvahetist teise.Rääkides temperatuuridest mis on muideks freonidel seotud rõhuga,mõtlesin ikka töötsükli temperatuuri.
Sellest 110C andurist võin öölda seda et korralikus külmutusseadmes ehk soojuspumbas on ikka rõhuandur,aga termo andurid on õhk-õhk soojuspumpades.Mina pole mingi pumba müüja,olen elukutselt meremees kütte süstemid on minu jaoks hobi kahjuks või õnneks

Külaline kirjutas: seega saab minna soojemaks küll. Kui nüüd järjestikku on kaks kondensaatorit ja nendest esimeses gaas ei veeldu vaid veeldub alles järgmises kondensaatoris siis saabki mingi väikese osa kuumemat vett. See vist on see arusaamatu koht.

Selle vimase lausega ei soovi üldse midagi kosta.Inimene rägib sellest nida ei tea.Pärast kompressorid gaasiks muutunud freon jähtub ja muutub auruks andes enda soojuse üle veele

Juroku! Õpi edasi! On üks selline raamat"Kevade", kus Joosep Toots värvis pool maakera punaseks ja teise poole siniseks.
Ega sellepärast Tootsist halba mõisavalitsejat ei saanud !

Kompressorist väjub külmaaine kuuma gaasina, kondensaatoris see gaas jahtub ning jahtudes veeldub. Rõhu all olev veeldunud külmaaine pihustatakse paisventiilis ja siis muutub külmaaine uuesti gaasiliseks. Nagu Sa tead on paisventiil aurusti küljes. Aurustis toimubki külmaaine aurustumine. Edasi liigub külmaaine gaasina uuesti kompressorisse.

Külmetusseadme töö pole vaja minule seletada.Selles kahes soojusvahetis ehk kondensaatorites gaas jahtub tugevamalt millega tõstetakse süstemi effektivsust.Teistes süstemides kasutatakse seda soojust enne kompressori sisenemist gaasi soendamiseks.Selle tõttu nimetatakse gi seda lisa soojusvahetid kui mina õigesti väljendan eel jahutajaks

Kasulikku lugemist: http://epgeplap.hu/t/doc-head/dhe00478.pdf

r410+r134 kirjutas:Kasulikku lugemist: http://epgeplap.hu/t/doc-head/dhe00478.pdf

Ni nimetatud kaskad külmseadmed on juba ammu teada neid kasutatakse tööstuses näiteks selleks et teha sügavamad külma.Küna nad on päris keerulise ei hakata neid ni pea kasutama tavakasutaja tarbeks

juroku kirjutas: Ni nimetatud kaskad külmseadmed on juba ammu teada neid kasutatakse tööstuses näiteks selleks et teha sügavamad külma.Küna nad on päris keerulise ei hakata neid ni pea kasutama tavakasutaja tarbeks

Ratas leiutati tuhandeid aastaid tagasi, aga selle täiustamine kestab senini. Kindlasti avastatakse tulevikus uus, keskkonnasõbralik külmaaine, mis võimaldab soojuspumpadel kõrgemaid temperatuure odavamate lahendustega saavutada.
Uudsete kaskaadlahendustega seadmete tasuvusaeg polegi nii lootusetult pikk: (lk10) http://docs.lib.purdue.edu/cgi/viewcont ... text=iracc
Huvilistele: http://www.coolitalia.de/website/images ... atpump.pdf

Selega olen täitsa nõus.Aga jutt käis konkretsete soojuspumpade üle.Neil pole kaskadiga midagi pistmist,vaid on tavalised seadmed mida üritatakse ettesööta nagu tipp tehnologiat

16. mai 18:34 postitanud Külaline oli õigel teel. Võtmesõna on desuperheater, milleks näiteks ka Thermial gaasiahela esimest kondensaatorit nimetatakse. Kodukeelset vastet ei oskagi anda ja kirjelduse leidsin ka inglise keeles kõige asjalikuma lehelt http://www.heatpumpcentre.org/en/projec ... nnex28.pdf.

• Desuperheating of the hot compressed gas after the compressor

To extract heat from the heat pump cycle on a temperature level above the condensation temperature desuperheating of the hot compressed gas can be applied by placing a second heat exchanger, a desuperheater, between the compressor outlet and the inlet of the condenser. In conventional heat pumps, the desuperheating of the compressed gas takes place in the condenser.
However, if there is a need for higher temperatures, e.g. for the domestic hot water production,
heat on higher temperature level can be provided quite efficiently, since compressor power input is
defined by the pressure level, which corresponds to the condensation temperature that is dependent on the requirement of the heating system. So, by desuperheating, heat on a higher temperature level can be provided without raising the pressure level.

Juroku tegi ehk oma avalduse teadmatusest, mitte ei soovinud olla pahatahtlik ja lihtsalt laimata. Siiski, vahepeal voolas omajagu vett merre ja omajagu inimesi said siit nüüd teadmise, et HGW on elektriküttega ja petukaup ja müügimees ajas lihtsalt hülgemöla.

See Thermia HGW on siis ikkagi üsna efektiivne lahendus kui suudab kõrget temperatuuri toota läbi mitme soojusvaheti. Paljud pumbad teevadki seda kõrget temperatuuri elektritenniga.

[quote="müügimees"]16. mai 18:34 postitanud Külaline oli õigel teel. Võtmesõna on desuperheater, milleks näiteks ka Thermial gaasiahela esimest kondensaatorit nimetatakse....[/quote ]
Viide oli pea 10a tagusest ajast ja selleaegne võlusõna #desuperheat# puudutas peamiselt jahutusvõime parandamist äärmuslikult kõrgetel välistemperatuuridel. Nii-et "müügimees" võiks anda täpsustusi, milline on siis COP 70-80C veetemperatuuri saavutamiseks ilma otseelektriga lisakütteta küllaldases koguses veehulgale. Muidu jääbki kollitama vanasõna, et sööda hunti palju tahad - elevandi M on ikka suurem

Kas valida roostevaba boileriga või emailitud boileriga maasoojuspump?

Roostevaba boiler on nn. peaaegu igavene aga kallim.

Kalvis kirjutas:Roostevaba boiler on nn. peaaegu igavene aga kallim.

Roostevaba ei ole igavene kui toode on toodetud kehvast roostevaba materjalist ja keskkond on ka kehv. Olen näinud aisi 304 roostevaba läbiroostetanud seadmeid. Kui lasta teha siis juba aisi 316 materjalist.

Veikko kirjutas:

Kalvis kirjutas:Roostevaba boiler on nn. peaaegu igavene aga kallim.

Roostevaba ei ole igavene kui toode on toodetud kehvast roostevaba materjalist ja keskkond on ka kehv. Olen näinud aisi 304 roostevaba läbiroostetanud seadmeid. Kui lasta teha siis juba aisi 316 materjalist.

Ise just tegema ei hakka,Nibe omal pidi olema RST boiler,samas Junkersil emailitud,sellest tekkiski küsimus

Sellest ka hinnavahe. Thermia ja Nibe kasutavad mõlemad roostevaba boilerit.

Soodsamhind tuleb ikkagist millegi arvelt.

On ka süsihappegaasi (R744) külmainena tasutavad soojuspumbad, vähemalt sellised õ-v soojuspumbad. CO2 kasutades on reaalselt võimalik saavutada 130C väljundtemperatuur, veest saaks siis küll ülekuumutatud aur. Ja teine asi - mis sel juhul COP-st järgi jääks..

Heal lapsel mitu nime ...
Desuperheat , või lihtsalt "superheat", soome keeles "tulistusteknoloogia", "peregrev " ülekuumutus jne on hetkel taandumas
Allpool antud pumba skeem passivse ülekuumutusega , Aktiivsel ülekuumutusel on tagastuv eraldi ( akupaagi ülaosast tagstuv toru) http://powertus.com/wp-content/uploads/ ... 062010.pdf
Uued tooted Gebwellil on juba tsooniventiiliga ja ülekuumutus on eritellimisel, boilerita pumbale saab tellida läbivoolu tenni
Vahelduseks võrrelge seda pumpa - Qi : intergreeritud boiler 180 l , maakontuur & laadimspump sagedusmuunduriga , dT jälgimine jne...
http://www.gebwell.fi/aineistot/esitteet/
PS .Soojuspump (6- 8 kW) ühendatuna põrandaküttesüsteemi vajab lisaks väikest min. 60 - 80 l bufferpaaki mis hoiaks pumba töö stabiilse , eriti kevadsügisperioodil.

ise kasutan ka thermia soojuspumpa. Varem kasutasin mingit soomlasete oma aga Thermial tõesti see lisa soojusvaheti teema töötab, sest thermia G3-l ei pidanud enam panama lisaks 200l boilerit nagu oli see vanal maasoojapumbal. Ja sooja vett mullivanni jaoks jätkub ka piisavalt

Valiku tegemisel tahaks veel teada ka millised on täiendavad kulud. Oskaks ehk keegi öelda mis igaastane hooldus maksma läheb? Kas hooldus on mõnel margil tunduvalt kallim kui teisel? Nagu autode puhul on Mersu hooldus tunduvalt kallim kui Fordil jne.

Loen ja loen: Nibe-Thermia-Nibe-Thermia. Usun, et need mõlemad on ennast tõestanud ja kasutajate poolehoiu võitnud.

Aga kas keegi Stiebel Eltroni maasoojuspumpadest ka on kuulnud? Et kui Stiebel Eltron annab seadmele 10 aastase kompressori garantii, peaks ju olema tegu hea asjaga?


Terv
M