Mõõtmistulemused

[motamees]

Mindki huvitaks Leevi vastus.
Mina saan asjast ka aru nii, et põhikütte ahi peab maja hoidma soojana. Kütan iga päev ühe portsu ja kui inertne see ahi just on, polegi oluline. Ma ju elan seal ja kütan pidevalt - sellepärast ongi PÕHIKÜTTE ahi.
Kui mul on miskit muu küte majas ja ahi on ainult "ilu" pärast, siis polegi oluline, kuidas ta kütab. Olgu pika või lühikese vinnaga.
Ma olen eluaeg elanud ahiküttega majas. Praegu avaldasin omi mõtteid kui kasutaja, mitte kui ehitaja.
Läksin kunagi hommikul vara tuttava poole. Laps oli just tõusnud voodist ja pani ennast riidesse. Kuna põhikütteks oli väike "kiire pööruga" küttekolle, mis oli hommikuks külm, siis pani laps ennast riidesse soojapuhuri ees. Istus suure toa põrandal, puhur puhus ta peale ja tema riietus. Iga riide soendas ennem puhuri ees ülesse.
Muidugi tehti tõustes ka kohe tuli põhikütte allikasse, aga soojaandmise ajaks oli laps juba kooli poole teel.

[kaminahi]

Tore, et on veel inimesi, keda Leevi jutt huvitab.

[Imelik]

näiteks minu põrandaküte reageerib tubli 3-4 tunnise "hilinemisega"?

Hea suure massiga küttekeha? Kui "rulliks" selle massi nurka püsti. Millised oleksid tema omadused siis? Millised oleksid erinevused küttekehana?

[Imelik]

Läksin kunagi hommikul vara tuttava poole. Laps oli just tõusnud voodist ja pani ennast riidesse. Kuna põhikütteks oli väike "kiire pööruga" küttekolle, mis oli hommikuks külm, siis pani laps ennast riidesse soojapuhuri ees. Istus suure toa põrandal, puhur puhus ta peale ja tema riietus. Iga riide soendas ennem puhuri ees ülesse.
Muidugi tehti tõustes ka kohe tuli põhikütte allikasse, aga soojaandmise ajaks oli laps juba kooli poole teel.

Millest oleneb toa temperatuur ja selle ajaline kestvus?

[kaminahi]

näiteks minu põrandaküte reageerib tubli 3-4 tunnise "hilinemisega"?

Hea suure massiga küttekeha? Kui "rulliks" selle massi nurka püsti. Millised oleksid tema omadused siis? Millised oleksid erinevused küttekehana?

Proovi mõelda pinnatemperatuuride ja küttepinna erinevustele.

Millest oleneb toa temperatuur ja selle ajaline kestvus?

Hea küsimus

[Imelik]

Proovi mõelda pinnatemperatuuride ja küttepinna erinevustele.

Täitsa nõus. Need kaks asja mõjutavad ..... mida?
Aga Sina räägid mass ja mass

Hea küsimus

On küll, aga mind huvitab mida arvab sellest küsimusest motamees.

[kaminahi]

Proovi mõelda pinnatemperatuuride ja küttepinna erinevustele.

Täitsa nõus. Need kaks asja mõjutavad ..... ?
Aga Sina räägid mass ja mass

Aga Annes õpetab Leevile, et alla 40 sõites edasi ei saagi.

Mul tekkis üks näidisülesanne.

Kui mass võtab paagi täis, sõidab 24 h 60-nega ja väike moodulmoskvits sõidab nagu jaksab 100-ga, siis väsib ja aeglustub, tangib, kiirendab ja sõidab 100-ga ja väsib... ja tangib..., siis kumb ennem kohale jõuab või ,et kummas meeldiks istuda.

[kaminahi]

Läksin kunagi hommikul vara tuttava poole. Laps oli just tõusnud voodist ja pani ennast riidesse. Kuna põhikütteks oli väike "kiire pööruga" küttekolle, mis oli hommikuks külm, siis pani laps ennast riidesse soojapuhuri ees. Istus suure toa põrandal, puhur puhus ta peale ja tema riietus. Iga riide soendas ennem puhuri ees ülesse.
Muidugi tehti tõustes ka kohe tuli põhikütte allikasse, aga soojaandmise ajaks oli laps juba kooli poole teel.

Nii sadistlikud postitused peaks KordniKoit kustutama

[Imelik]

Aga Annes õpetab Leevile, et alla 40 sõites edasi ei saagi.

Edasi saab aga kas kella 10-sele kontserdile jõuad (on ju sõidul eesmärk)`?

Ülesande vastus on järgmine. Kui võrrelda kilukarbist küttekeha (milles ka tikk eraldab ruumi sooja, ainult et suurema kubatuuri jaoks väsib käsi süütamisest ära)
massiivahjuga, siis teise tuleb esimese mõistes linnapõleng süüdata
Head õhtut kaasfoorumlane!

[2korda2]

näiteks minu põrandaküte reageerib tubli 3-4 tunnise "hilinemisega"?

Hea suure massiga küttekeha? Kui "rulliks" selle massi nurka püsti. Millised oleksid tema omadused siis? Millised oleksid erinevused küttekehana?

paksus: 8-9cm, pindala:70m2, betoon. Kuivõrd kütab seda vesi mille maks temp oli viimasel talvel piiratud 32C peale, siis on pikk reageeerimisaeg paratamatu. Kui energiakandjat ja selle tingimusi ei muudaks, oleks nurgas püsti olev asi pigem kehvem. Enamasti köetakse püstiolevaid asju siiski kõrgema temperatuuriga ja lisaks pole enegiakandja kogu küttekeha ülatuses ühtviisi peidetud (loe: suur kaminahju uks kiirgab juba mõni minut peale süütamist vägevalt sooja).

[kaminahi]

näiteks minu põrandaküte reageerib tubli 3-4 tunnise "hilinemisega"?

Hea suure massiga küttekeha? Kui "rulliks" selle massi nurka püsti. Millised oleksid tema omadused siis? Millised oleksid erinevused küttekehana?

paksus: 8-9cm, pindala:70m2, betoon. Kuivõrd kütab seda vesi mille maks temp oli viimasel talvel piiratud 32C peale, siis on pikk reageeerimisaeg paratamatu. Kui energiakandjat ja selle tingimusi ei muudaks, oleks nurgas püsti olev asi pigem kehvem. Enamasti köetakse püstiolevaid asju siiski kõrgema temperatuuriga ja lisaks pole enegiakandja kogu küttekeha ülatuses ühtviisi peidetud (loe: suur kaminahju uks kiirgab juba mõni minut peale süütamist vägevalt sooja).

Tsiteerin vaid seepärast, et oleks konkreetsed andmed selgeks saadud.
Selline põrand on 6 kuupmeetrit raudbetooni. Kuus kuupmeetrit raudbetooni kaalub 15 tonni. Kas juba saadakse aru, millele vihjan või pean "täpsustama"
Kas nurgas püstiolev 15 tonnine, leige pinnatemperatuuriga 70 ruutmeetrise külgpindalaga ahjule leiaks ehitaja?
Kui veel teemat värvida, siis hiljuti lubas Koit, et õppustel tehakse selgeks ahjuehitus, mis kõtab soojaks tarbevee ja seinad. Ega ometi need seinad üle 40 kraadi ei kõeta Kui näiteks 70 ruutu seina oleks 40 kraadi, siis tuba ...
Seda inmest, kes üle neljakümne kraadisel põrandal saaks elatud ei usu mina olevat olemaski.
Kui kõiki teooriaid korralikult segada, siis peaks ikka täiest andestamatu olema seda mitte uskuda, et see kõik tõsi ka olla saab

[motamees]

Millest oleneb toa temperatuur ja selle ajaline kestvus?

Toa temperatuur oleneb maja soojustusest, küttekeha pindalast ja/või temperetuurist.
Kestvus oleneb "purki" topitud energia hulgast.

[kaminahi]

Kas on mõtet enam kummi siin teemas venitada
Üks ja sama käib juba aastaid ja nüüd kui on vastusted , on
vastajad kadunud. Kaua siis jah laipade peal ikka tammuda.

kena köik

[madis64]

Kas on mõtet enam kummi siin teemas venitada

Õige, minge porisege ahjude konstruktsiooniteemades edasi

Selles mõõtmisteemas aga on ilmselt aeg tõmmata seoses kevade saabumisega hinge - mida sa hing ikka keset suve ahjusid mõõdad

[kaminahi]

Kas on mõtet enam kummi siin teemas venitada

Õige, minge porisege ahjude konstruktsiooniteemades edasi

:

Tuled ikka õpetama ka

[Imelik]

paksus: 8-9cm, pindala:70m2, betoon. Kuivõrd kütab seda vesi mille maks temp oli viimasel talvel piiratud 32C peale, siis on pikk reageeerimisaeg paratamatu. Kui energiakandjat ja selle tingimusi ei muudaks, oleks nurgas püsti olev asi pigem kehvem. Enamasti köetakse püstiolevaid asju siiski kõrgema temperatuuriga ja lisaks pole enegiakandja kogu küttekeha ülatuses ühtviisi peidetud (loe: suur kaminahju uks kiirgab juba mõni minut peale süütamist vägevalt sooja).

Tere. Meenutan siinkohal, et sellel massil oli Sinu sõnade järgi inerts 3-4 tundi (mainitud kihil, pindalal ja temperatuuril). Minu küsimuse mõte oli selles, et lükkame siis selle „head suurt“ massi omava koosluse püsti ja peaksime saama hea ahju (sest mass oli Kaminahju sõnul peamine)? Millega see mass soojaks aetakse ei huvita meid antud juhul.
Mis juhtuks?
...
a) soojusvahetuse võimsus langeb, kui me ei tõsta temperatuuri. Põhjus- mahtuvus on endiselt suur, kuid pindala on kardinaalselt väike (kui temperatuur jääb samaks).
b) temperatuuri tõstmiseks vajame rohkem sisendenergiat, kuna mass on sama.
c) rohkem energiat = suurem inerts (ei ole enam 3-4 tundi )- juhin tähelepanu, et vähenes ka pindala energiaülekandeks (energiaallikalt küttekehale)
d)suurem temperatuuride erinevus konstruktsioonis= suuremad sisepinged
e)ruumi soojusjaotus halveneb (tekivad suuremad temperatuurierinevused) kuna ülekande takistus on suurem.
Järeldus: Selline massiivne ahi ei oleks võrreldav põrandaküttega (oleks oluliselt halvem).
Selline ahi oleks halvem ka sellisest ahjust, millel on väiksema kütusekogusega piisav võimsus, toatemperatuuri muutmiseks ja säilitamiseks (kuigi ta soojusmahtuvus on väiksem).

[Imelik]

Millest oleneb toa temperatuur ja selle ajaline kestvus?

Toa temperatuur oleneb maja soojustusest, küttekeha pindalast ja/või temperetuurist.
Kestvus oleneb "purki" topitud energia hulgast.

Tere. Ruumitemperatuur oleneb energiabilansist ja soojusjaotusest majas. Energiabilanss "0" on tasakaal ," -" on vähenemine , "+" on tõus. Olenevalt olukorrast on vajalikud kõik 3 varianti. Kuna aeg kulgeb ühtesoodu 24/7, siis
saame et oluline on....???

[kaminahi]

Järeldus: Selline massiivne ahi ei oleks võrreldav põrandaküttega (oleks oluliselt halvem).
Selline ahi oleks halvem ka sellisest ahjust, millel on väiksema kütusekogusega piisav võimsus, toatemperatuuri muutmiseks ja säilitamiseks (kuigi ta soojusmahtuvus on väiksem).

Hea, et mõtled teemakohaselt ja omad ka teoreetilisi teadmisi energiast ja selle jaotamisest aga ütle mulle veelkord üle, kuidas on väiksemal ahjul väiksema küttekogusega piisav võimsus toatemperatuuri ühtlaseks säilitamiseks? Millises ajaühikus? Ma lihtsalt ei saa aru, mis trikiga need mänguahjud seda toatemperatuuri isegi teoreetiliselt ühtlaselt säilitavad sama ühtlaselt kui suuremad, pärisahjud. See on ikka väga vana teema siin foorumis, aga füüsika pole sellest siiani muutunud
Ja unustage ükskord see jutt, et suurem ahi on energia raiskaja Tõestage see
Kui tõesti meeldib ahi, mida kütta kolm korda päevas, siis tore, aga ärge hakake segast sellest peksma....Kõik ei saa olla müügimehed.

PS Miks on vaja toatemperatuuri kolm korda ööpäevas muuta ....kui oluline on tasakaal?

[Kalvis]

Hea, et mõtled teemakohaselt ja omad ka teoreetilisi teadmisi energiast ja selle jaotamisest aga ütle mulle veelkord üle, kuidas on väiksemal ahjul väiksema küttekogusega piisav võimsus toatemperatuuri ühtlaseks säilitamiseks? Millises ajaühikus? Ma lihtsalt ei saa aru, mis trikiga need mänguahjud seda toatemperatuuri isegi teoreetiliselt ühtlaselt säilitavad sama ühtlaselt kui suuremad, pärisahjud. See on ikka väga vana teema siin foorumis, aga füüsika pole sellest siiani muutunud

Simple - selleks trikiks on kütja või õige kütmine. Kütmisega saab küttevõimsust reguleerida

Kas ahi on energia raiskaja või mitte - ütleb vastuse ahju kasutegur. Täiesti vabalt võib konstrueerida paksuseinalise ahju, millel on madal kasutegur. Reeglina saab suuremaid ahje teha suurema kasuteguriga, see tuleneb paremast küttepindade pindalast (vt poleemika kuidas küttepindade pindalaga määrata ahju kasutegurit). Väiksel ahjul lihtsalt füüsika ei võimalda suuri küttepindalasi. Seni pole mõõtmistulemusi veel teemasse tekkinud, niikaua on enamus küsimusi lahtised.

[kaminahi]

Täiesti vabalt võib konstrueerida paksuseinalise ahju, millel on madal kasutegur.

Pole kahtlustki

Sellest hoolimata kinnitan, et : Täiesti vabalt võib konstrueerida paksuseinalise ahju, millel on kõrge kasutegur

[Leevi]

Vaatasin täna termopilte ja graafikuid. Ideaalne lisakütteahi, just nii nagu Hyytiäinen kirjutab, et 8-10h peale tuld saavutab max võimsuse. See 42 kraadi pinnatempi, millega ülbitseti , oli selle kütteseadme max. Kesk-Euroopas ei loeta säärase pinnatempiga asjandust ahjuks, sry. Kordan, Hyytiäinen on ok ja igati tubli, ta fanaatilisedf järgijad ajavad aga moonutatud jama. Massiivne, soojusisolatsiooniga ahi on pika vinnaga ja inertne, ei sobi põhikütteks. Füüsikaseadused ei võimada ehirada ahju, mille hetkevõimsus oleks suur ja mis püsiks kollm ööpäeva soe. Kesk-Euroopas on võetud ideaalseks keskmiseks 12h toasooja. Kaminahi väide, et nn austerllast tuleb kütta neli korda päevas, on pahatahtlikult eksitav, sest max küttekordade arvuks seal 2-3., kusjuures 3 juba vägagi äärmuslik. Küll aga on neli küttekorda iseloomulik soomekatele: http://www.tulisijat.tv/

1.Ahju köetakse ikka iga päev ja see, et peale kütmist on max temperatuur vastu hommikut, näitab ahju suurepärast küttevõimet. Nagu see, et ahi on kuni järgmise küttekorrani võimeline tuba hoidma ühtlases temperatuuris.
2.Kui sa loed välja, et möötjad ülbitsesid selle 42 (?) kraadi maximaalseks, siis oled rumal jällegi sina. Sellise ahju max võib olla ka koos füüsikareeglitega 80 kraadi või rohkem kui on vajadus. See on väga tuntud Annese jutt, et alla 40 kraadine ahi ei küta. No mida. Soojusisolatsioonist saab rääkida vaid kolde tagaseinas ja ei ei enam.
3. Hyytiäisega kohtusin viimati sellel talvel ja me ei ole kõiges üksteisega sama meelt, veelvähem on keegi kellegi fanaatik.
4. See, et Euroopas on 12 tundi ideaalne, see ongi nende probleem Minu kliendid on teisel , 24 tunnisel arvamusel.
5. Ma oleks töötu kui pakuks ahjusi, mida tuleb 2-3 korda ööpäevas kütta, sest siis peaksid ka kliendid olema töötud.
6. Neli küttekorda ja sinu link ei oma midagi ühist.

1. See, et ahi saavutab täisvõimsuse 8-10 tundi peale kütmist, ei näita suurepärast küttevõimet, vaid seda, et ahi on "pika vinnaga". St, et vajame min pooleks päevaks buhvaikat või soojapuhurit.
2. Villaga isoleeritud, lisavoodriga, paksuseinalise ahju pinnatemperatuur ei tõuse normipärase kütmise korral iial 80 kraadini. Kes väidab vastupidist, valetab süüdimatult. Pinnatemperatuuri 80 kraadi ei saavuta isegi enamus Eestis ehitatavatest isoleerimata ja llisavoodrita ahjudest. Siinsete ahjude keskmine pinnatemperatuur jääb kusagile 60-65 kraadi vahele.
3. Ei oska kommenteerida..
4. Kesk-Euroopa ei välista 24-tunnist salvestusaega. 12h peetakse optimaalseks. Preventiivselt olgu sõnatud, et see 12h salvestusaega kehtib piirkonnale kehtestatud normipärase madalaima välistemperatuuri kohta.
5.-6. Õpi keel ära ja loe see leht ikka korralikult läbi! Seal põhjendatakse "soomekale" iseloomulikku madalat hetkevõimsust just sellega, et päevade arv aastas, mil esineb madala välistemperatuuri maksimumi, on kütteperioodi kui tervikut arvesse võttes tühine. St, nad toovad ära teoreetilse kütmiskordade arvu päevas kütteperioodi lõikes ja on aegu, mil soomekat tuleb kütta neli korda päevas.

[Leevi]

Samuti peetakse tähtsaks, et tuhka peab saama koldest eemaldada enne igat küttekorda ja ahjuukse kaudu, sest just kesk Euroopas on selline traditsioon.

Ülisegane väide, st, raskelt mõistetav, sest jääb selgusetuks, mida Kesk-Euroopa kohta väidad. Kas peetakse tähtsaks seda, et tuha eemaldamine koldest oleks võimalik enne igat küttekorda või, et tuhka tuleks eemaldada koldest enne igat küttekorda? Esimese väite kohta ütleksin, et see on absurdne, sest tuha eemadamine koldest on alati võimalik mistahes hetkel. Välja arvatud põlemisprotsessi ajal. Kui pead vaevaks arvata, et Kesk-Euroopas peetakse vajalikuks eemalldada tuhk koldest enne igat küttekorda, siis on see sinu järjekordne luul ja selle levitamine puhas avalikkuse eksitamine. Kesk-Euroopas väljatöötatud koldetüüpide vooruste seas rõhutatakse lausa eriliselt seda, et tuhk kolde põhjas on hea ja, et tuhka tuleb koldest eemaldada vaid üksikud korrad terve kütteperioodi kestel.

[kaminahi]

Saad need öised unetu visklemised lisada oma haiguslukku.

[kaminahi]

Teema arengut ehk ka teemakohast arengut mitte järgnenu põhjusel tuleb see arenematus kindlasti jutuks ka TPL-is ja kui on kedagi, kes neid ahjude mõõtmisi on seal valmis valgustama ka pottseppadele, siis on ta oodatud aukülaline. Küllap leiame oma tihedas päevakajas ka sellele ajahetke, et kuulata oodatud külalisi.
Mis puudutab Leevi eelpool esitatud väljaelamisi, siis neid lolluseid lugedes tahaks minagi oma sõbra kombel teema omale lukku lüüa.

[kaminahi]

Leevi pole muidugi ainus, kes lollust avaldab.
Tsiteerin :
Hea meistri tunnuseks on, et ta ütleb ära tellimusest, mida pole võimalik täita (näiteks ehitage tellisahi, mis kütaks ära 100 m2 pinda).
....
Maksimaalselt soovitatakse ahju välis külgpinnaks 15 m2 seega näiteks ahi mõõtudega 1,2 x 1,6 x 2,6 meetrit. Soojenev pind on muidugi mõnevõrra väiksem. Et salvestusahju välispinna lubatud max. temperatuur on Eesti 80 kraadi siis kui toa temperatuur on 20 kraadi saame sellise ahju 1 ruutmeetrilise pinna võimsuseks 650 W/m2 tunnis. Aga, et ahju välispinna temperatuur on 80 kraadi see muidugi on väga kuum pind , inimesele soovituslik on 65 kraadi

Kes küll oma "õpetust" tunnistaks