Ehitusfoorum

Robi, see ei ole gaasipilu, selle ava mõte oli algselt selles, et raamatus mainitud suvelõõr ka talvise kütmise ajal veidike soojeneks. Kõik teoreetiliselt ilus, aga praktikas häda selles, et see pilu läheb tahma täis ja lõpetab üsna kiiresti oma ettenähtud ülesande. Kahjuks selle puhastamine samahästi, kui võimatu, sest ei ole sellist tööriisa mida kaugjuhtimise teel sinna saata.
Standardis toodud gaasipilu ehk ikka mõeldud halupuuga kütmisel ja mõeldud töötama avatud siibriga. Mõte selles, et uue kütussekoguse lisamisel tekkivad suitsugaasid läheksid otse korstnasse, mitte kütteseadme lõõridesse. Kui nüüd peakski väike plahvatus tekkima, siis ei lõhu kütteseadme lõõre ära. Ju siis see väike sutsakas ei tee korstnale midagi, sest nendel kasutusel moodulkorstnad, kui omad tahke, või vedelkütteseadet. Kujutan ette Austerlaste nägu, kui nende käest küsida, et kas selline pilu suurus töötab ka siis, kui saepuru ja muud prahti hõõguvate süte peale visata. Saksamaal on korstnapühkijal paras labor kaasas, et vajadusel kindlaks teha mis rämpsu koldes on põletatud ja kui seal on midagi lubamatut, siis on sunniraha kindlustatud. Šveitsis ei tohi isegi ajalehega koldes tuld süüdata, vaid ainult süütetablettidega. Kui kodus lõhud vana puukuuri ära pead puitmaterjaali utiliseerima vastavas asutuses mitte ahjust läbi ajama. Kelel huvi, võib meil eramajade rajoonis õhtul natuke jalutada ja "värsket" õhku hingata, seal ninajärgi kõikvõimalike materjaalide lõhna tunda. Kaua meil nii lubatakse kütta ja teisi mürgitada, ei oska vastata, aga arvatavasti mitte kaua.

Koit.

Koit kirjutas:Kelel huvi, võib meil eramajade rajoonis õhtul natuke jalutada ja "värsket" õhku hingata, seal ninajärgi kõikvõimalike materjaalide lõhna tunda. Kaua meil nii lubatakse kütta ja teisi mürgitada, ei oska vastata, aga arvatavasti mitte kaua.

Polemiseeriks siin sähenduse rajooni elanikuna veidi:

a) madalrõhkkonnaga lööb valdavalt ahjuküttega rajoonides korstnagaasid (suitsu) maadligi nii ehk naa - selle vastu ei saa ju muud moodi, kui kuumi/kuumemaid gaase korstnasse saates, millega kütteseadme kasutegurile põnts pannakse - on ju nii?

b) õhu "mürgitamise" seisukohalt pean ühelt poolt nõus olema (kuna näiteks kevaditi vingutavad oma aias kuluhunnikuid ka sellised tegelased, kellel kallid ja kallimad automargid õues seisavad ja kelle rahakotile riisutud lehtede utiliseerimine jäätmejaamades mingit erilist mõhnagi ei põhjusta), teisest küljest vaidleksin vastu - plasti- ja puitlaastplaadi põletamise vingu on aasta-aastalt vähemaks jäänud.

Rahvatervise seisukohalt oleks hoopis tulemuslikum keelata tervisejooksud, rulluisutamine, rattasõit jne automagistraalide läheduses - seda CO- ja tahmajäätmete sissehingamist ei saa üldefektilt vist eriti võrrelda mõne üksiku päeva "suduga" eramurajoonides

Koit kirjutas:...Standardis toodud gaasipilu ehk ikka mõeldud halupuuga kütmisel ja mõeldud töötama avatud siibriga. Mõte selles, et uue kütussekoguse lisamisel tekkivad suitsugaasid läheksid otse korstnasse, mitte kütteseadme lõõridesse...

Sellel jutul on iva sees. Julgeksin aga lisada, et selline variant ei tööta langevate lõõridega soome tüüpi ahjus. Seal on mistahes gaasil palju kergem minna otse üles, kui gaasipilu kaudu otseteed korstnasse.
Olen jälginud põlemisel gaasipilu toimet. Huvitav on see, et leek käib gaasipilus pulseerivalt. Ei ole sellist pidevat tõmmet sealt august korstna poole.
Lootsin leida Koit'u postitusest ka vaheseinte kohta mõndagi selgitavat.

Tänud Koidule, kes meie lünklikke teadmisi aitas täiendada. Nagu arvasingi, pilu tööpõhimõtte osas oli mul seega õigus.
Praktilises elus plahvatusohtlikus koguses puugaasi tekke oht (puukütte puhul) saab olla vaid massiivse umbkoldega ahjudes.
Pliit + soemüür korral oleks see äärmiselt ebatõenäoline.
Et puudest puugaasi saaks ohtlikus koguses tekkida koos lõõridesse kogunemisega, peaks pärast puude koldesse asetamist kinnise siibri korral koldes 150...250*C temperatuur püsima pikemat aega.
Pliidi kolded ei ole sedavõrd massiivsed, see tähendab jahtuvad suhteliselt kiiresti.
Näiteks minu pliidil on kolde seinapaksus 5 cm, Sellest 40mm on šamott, siis 10..20mm õhkvahe ja plekist väliskest.
Selline pliidi kolde temperatuur langeb ilma tuleleegita lühikese aja jooksul.

Ja muide ahjude ja soemüüride ehitamisega tegelevatel isikutel oleks soovitav teada:
EVS 812-3 2007 punkt 2.2.5.3 kohustab: Siibrite ehitus peab olema selline, et oleks tagatud minimaalne õhu liikumine lõõris võimalike vingugaaside eemaldamiseks koldest.
Eks see abinõu aitab siis ka ohtlikul puugaasil korstna kaudu väljuda, muutes süsteemi nii öelda lollikindlamaks.

Vastus lõõri vaheseinte kohta: Jah tavalisel soemüüril, laiusega 1130-1140 laon lõõride vaheseinad 65se paksusega, kui soemüür on laiem, siis oleneb olukorrast. Üle 5 kivi pikkuseid soemüüre ma ei lao, kui klient väga tahab ava kinni saada, siis laon tavalise külma seina sinna. Topeltsoemüüril aga laon lõõride vaheseinad 112se paksusega, sisemist vaheseina olen teinud nii ja naa, kuidas parasjagu ruumi on. Viimasel ajal eelistan pigem kitsamat vaheseina, kui paksemat. Põhjus selles, et keegi ei ole suutnud mulle selgeks teha kuidas vaheseina salvestunud soojus sealt välja pääseb? Sama kehtib ka meie traditsiooniliste ahjude puhul. Lõõriseinu omavahel ei seo rohkem, kui lõõri vaheseina toetamise kohalt risti kiviga ja katmisel esimese rea, traate ei kasuta, ei näe mingit vajadust selliseks tegevuseks. Lollikindlaid asju ei ole võimalik ehitada, sest lollid on väga andekad. Selles suhtes sul õigus, et erineva seinapaksusega soemüür vajab erineva ehitusega kollet ja muud saladust seal ei olegi. Saab väga hästi ka lappi tellisest laotud soemüüri soojaks, kui pliidil õige kolle.

Koit.

Ei ole Vuuk .... aru saanud... Gaasiava EI OLE OTSE KORSTNAGA ÜHENDUSES, VAID VIIMASE LÕÕRIGA!
Ise mõtlen ikkagi selle gaasiava üle endiselt...et sellest on tõesti kasu umbkoldega ahjul...aga kui on tuharest ja lisaõhukanalid koldes...siis nende ava on palju suurem kust plahvatuse korral gaasid väljuvad ja koos tuhaga tuppa lendavad. Seega kahtlen,et sellest tegelikult kasu saaks olla...

Koit kirjutas: Saab väga hästi ka lappi tellisest laotud soemüüri soojaks, kui pliidil õige kolle.
Koit.

Kas soojaks saab või mitte, selles pole kahtlust, aga kas reaalses elus on tänapäeval niisuguste kolletega pliitasid kellelegi vaja?
Seakartuleid enam keegi köögis ei keeda. Prioriteediks on tavaliselt, et pliit võtaks võimalikult vähe ruumi.
Siis peaks olema kohe prioriteet selline, et kas siis sisekujunduslikul kaalutlusel või, et pliit pole vaid toidutegemise eesmärgil vaid osaliselt või täielikult põhikütteks.

Robi 1 kirjutas:Ei ole Vuuk .... aru saanud... Gaasiava EI OLE OTSE KORSTNAGA ÜHENDUSES, VAID VIIMASE LÕÕRIGA!

Otseühenduses korstnaga ei ole, aga kaudselt ikkagi on, kuna on ette nähtud töötama koos avatud siibriga.
Kui palju sellest kasu on, see on jah veidi ebaloogiline.
Ja kas niisugune pilu tõmmet ei või halvendada.
On meelde jäänud, et vaheseinad peavad olema õhutihedad.

Koit kirjutas:Põhjus selles, et keegi ei ole suutnud mulle selgeks teha kuidas vaheseina salvestunud soojus sealt välja pääseb?

Sa ei taha ometi väita, et vaheseinas soojus igavesti paigal püsib? Soojusülekanne, soojuskiirgus, lõõrisisene konvektsioon. Ei ole see vaheseina kivi ses suhtes mingi erand. Et sealt soojus vähe aeglasemalt tuppa kandub, seda küll. Ehk ongi parem - müür pikemat aega ühtlasemalt soe?

vuuk kirjutas:...Nagu arvasingi, pilu tööpõhimõtte osas oli mul seega õigus.
Praktilises elus plahvatusohtlikus koguses puugaasi tekke oht (puukütte puhul) saab olla vaid massiivse umbkoldega ahjudes.
Pliit + soemüür korral oleks see äärmiselt ebatõenäoline...

Nagu arvasingi, ei saanud sa tuhkagi aru ja sul ei olnud seega õigus.
Praktilises elus just pliitaga sellised plahvatusohtlikud olukorrad võivad tekkida, kuna sinna on loomulik lisada kütet juurde. Paljud ahjud köetakse ära ühe koldetäiega ja ohtlik olukord ei saagi tekkida.
Sinu pakutud puude kuivatamisega koldes tekkiv plahvatus on praktikas vähetõenäoline. Mõtlen siinkohal just restkollet. Soendan puid pidevalt koldes ette ja mingit anomaaliat sellest tekkinud pole. Siibris puudub läbivooluava.
Umbkoldesse ei tohi puid soenema panna, sest seal võivad nad lihtlabaselt põlema minna. Vingumürgitus on sel puhul tõenäoline. Koonusega restkoldesse ei jää tuhka ega sütt ja seal puud iseenesest põlema ei lähe.

vuuk kirjutas:et oleks tagatud minimaalne õhu liikumine lõõris võimalike vingugaaside eemaldamiseks koldest...

Reglementeerimise all mõtlesin mingit valemiga määratud suurust.
Ja nagunii on see siibri lõikamine vaid soovituslik.
Kui juba siibril nurk ära lõigata, siis võib siibrist üldse loobuda. Gaasikindlad ahju uksed takistavad samaplaju gaaside liikumist, kui "katkine" siiber.

Loomulikult ei jää se soojus sinna igavesti, aga ta ei võta aktiivselt ruumi soojendamisest osa. Katse väga lihtne, kui aju välispind juba suht jahe võta puhastusluuk ära, pista käsi sisse ja katsu vaheseina. Põhimõtteliselt sama mis vanades majades paksude vaheseintega, seal jäetakse ahju ja seina vahele õhuvahe, alla ja üles pannakse õhurestid, et ka seinasisene kütteseadme osa kütaks aktiivselt ruumi. Kui nüüd se vahe kinni laduda ei kao see soojus kuhugi, ainult ruumi kütmisest võtab väga pasiivselt osa.

Koit

Tundub, et pliita soeseina ei tulegi nii kuumad gaasid mis suudaksid seal suurt kurja teha,sest harvemini näeb pragudega soeseinu ( rohkem ahjude probleem)... ja järelikult nii väga pabistama ei pegi. Ise teen küll endiselt vaheseinad paksemad, sest saab kuumust mõlemalt poolt ja ka paisub rohkem kui kõrval olev müür. Soojuse väljumise pärast ei muretse,sest kaotsi ju ei lähe. Sama moodi tuleb ju paksu ahju sisust soojus tuppa ja edaspidi ehitan ka Kaminahjule sisse mitu lõõri, et sisu salvestaks rohkem ja soojus vaiksemalt välja tuleks.

Koit kirjutas:Katse väga lihtne, kui aju välispind juba suht jahe võta puhastusluuk ära, pista käsi sisse ja katsu vaheseina.

Kui selliseid asju tuleb ka teha siis ma vist ikka enam pottsepatöödega isegi omaks tarbeks ei tegele.

On olemas korsten lõõridega 14*25 ja 14*14.Väiksem lõõr oli kuivkäimla ventilatsioonilõõriks.Kas on mõislik ülemise korruse ahi,alumise korruse ahi ja pliit panna kõik selle suurema lõõri järele nagu enne oli ja kasutada väiksemat pliidi ventilatsiooniks või jätta kaks ahju suurema lõõrile ja pliit 14*14cm lõõrile. See väiksem lõõr peaks muidu kuni max 5kg-se puudekoguse koldega sobima.Soemüüriga pliit sinna piiridesse ju jääb.Mida asjapulgad eelnevast kirjapandust arvavad?

Soomes oli see 14x14 tavaline lõõrimõõt ka ahjudel... Üldiselt ka toimis. Seega...ise kasutakse seda kindlasti ära pliitale.

aa,no siis tean sellega arvestada.

Robi 1 kirjutas:Soomes oli see 14x14 tavaline lõõrimõõt ka ahjudel... Üldiselt ka toimis. Seega...ise kasutakse seda kindlasti ära pliitale.

Soomes 14x14?
Seal ju korstnakivid teises mõõdus ja vastavalt ka lõõrid.

Soomes on olnud väga eri mõõduga telliseid kasutusel ja väga palju Eestis toodud varem... Üldiselt on seal kasutusel ligi poole väiksemad lõõrimõõdud kui meil kombeks. Tahtsin õelda seda, et kui umbes selline, nagu Aivardil,on Soomes juba ahju lõõriks,siis ei mõelnud ma muidugi nii mm täpsusega...olgu Soomes kasvõi 15x15. Siiski fakt on see, et ahju kolle vajab tunduvalt suuremat lõõri kui mis tahes pliita.

Elu on õpetanud,et igasugune vana renoveerimine või uuendamine võib teadamiste puudumise tõttu küllaltki ohtlikuks saada.Olgu see majade vale soojustamine või mingi muu asja teisel otstarbel kasutamine või renoveerimine.
Siit tekkib ka küsimus: Algselt oli see 14*14 korstna lõõr mõeldud kuivkäimla ventilatsiooni lõõriks.Suitsulõõri ja ventilatsiooni lõõri vahe on laotud serviti tellisest.Siin peitubki minuarust oluline oht.
Niikaua kui väike lõõr toimib ventilatsioonilõõrina on see servikivi isegi õigustatud,kuna soojendab paremini ventilatsiooni lõõri ja tõmme seal paraneb.Kui aga see servi kivi korstnas hakkab nüüd mõlemalt poolt kuuma saama siis on ju reaalne oht et see kivi kuumeneb lappikivist palju enam ja lükkab korstnale praod sisse.
Või mida targemad arvavad?

Mingit päris ohtu seal ikkagi ei ole ja laiali ei lükka. Võin jällegi õelda, et Soomes varem tehti kõik vaheseinad servi kivist,mida mina olen näinud. Kuigi tänapäeval see pole enam lubatud.
Ma arvan, et kui lahtist kaminat ei tee sinn,siis nii suureks see kuumus ei lähe üht...

Siis on ok.Sinu arvamust on alati rahustav lugeda

See on üks väga vana korsten

Üks sajandist vanem korsten. Korstna lõõri vahesein 2 cm ja paekivist.
Ärgem võtkem tänapäeval eeskuju.
Igaks juhuks mainin ikka ära äkki muidu mõni..............

Lugupidamisega

Üks väga vana korsten ka minult.
Näide kuidas ei tohi, aga on kunagi tehtud ja sellisena töötanud ligi 100 aastat. See konkreetne korsten oli laotud tellistest, mille mõõdud erinesid tänapäeval kasutatavatest ca 2 cm.
Kaks lõõri mõõtmetega ca 25*25cm. Ja vahesein nende vahel oli servitellis, ehk 65 mm
Korstnapitsi osas oli see õhuke vahesein 3 rea jagu ära pudenenud, puudu. Ja allpool kulunud õhukeseks ning seisis vaevalt koos.
See korsten oli laotud pööningu osas savi-baasil seguga ja servikivi vahesein polnud seotud ühestki kohast ei traadiga, ega kiviga, aga püsis.
Lisaks oli puit-tala paigaldatud täiesti vastu korstent ja selle vastas oli kivi kohati poolest saati ära lagunenud, ehk kivist oli alles 5..6 cm, mis kaetud paksu pigikihiga. (mainin ka, et metallpliiti seal majas polnud, aga korstnalõõrid pigitunud)
Toonitan juurde, see on näide, kuidas ei tohi.

Kaks eelnevat postitajat mainisid, kuidas ei tohi. Minu pildil olev korsten on aga täiesti legaalne. Hiljuti käis tuletõrjeinspektor, vaatas üle kõik küttekolded, uuris taskulambiga kütteseadmete sisu. Käis ekstra ka korstna otsas, tegi igaltpoolt pilti ja kirjutas välja arve oma tehtud töö eest (arve ei olnud trahv). Pretensioone polnud, küttekollete osas hoopis vastupidi, ei hoidnud kokku kiidusõnadega. Pean mainima ka, et tegu ei ole Eestiga.
Ilmselt oli pildistamise mõte olemasoleva olukorra "kaardistamine". Ju siis midagi niisugust, millega meid Peetripoeg kusagil postituses "ähvardas". Kaardistamise arve ei ole väike.

Meil ei tasu praktiseerida nii kitsaste vaheseinte tegemist. Kusjuures kivid ei ole üldse kulunud. Lihtsalt paar ülemist kivi on ära kukkunud ühe kivi lagunemise tõttu. Ilmselt oli praak kivi. Ärakukkunud kivid olid lõõris ja täiesti terved.