Ehitusfoorum

Teame neid töid ja oleme nende vastu .!

Topelt ei kärise:

kaminahi kirjutas:
Ikka saime targemaks. Nüüd oskame küsida sellele jutule järge. Millest tuleb ahjud ehitada Eesti külades?


Väga madal viis pisarakiskujaks tuua eesti külad ja seal elabad memmed ning selle abil tsemendibuumile pinnast luua. tsemendi baasil seguga võib vabalt laduda nn lisavoodriga ahju välismüüritist, mille juures ei pea kivid isegi seotises olema, peaasi, et müüritis iseennast ära kannaks. Sealt sissepoole ei ole tsement küll teretulnud. Lisavoodrita ahjust hoiaks tsemendi kohe väga kaugel. Savivuuk ei pudise ühti, kui on õigesti tehtud segu ja ehirusviis õige. Kes soovib, võib ju vuugid kasvõi munavalge ja vee lahusega üle käia, et süda rahul oleks ja vuuk tolmuvaba püsiks.

Jöudu töömeestele ise aga puhkan ja aega kipub yle jääma.Viskasin siin pilgu
peale mönemehe firma kodulehele ja hakkan aru saama,kust see king pigistab.
Kui mönel kövamehel on raskusi puhasvuugi ladumisel,siis pole ju ime,et segu
ei kölba ja köik on ymberringi pahad.Pole viga,see korvatakse jälle plaatimisega,krohvimisega jne.Ja öige ta ongi,sest kasutades tugevaid segusi,liime,pysivad need ehitised vähemalt mönda aega koos.See selleks.
Oleks minu tegemine,siis mina vaataksin yle köiksepealt oma ehitatava
ahju konstruktsiooni.Ribikolle koos öhuavadega,hea kolle,tuli valus,päris
puhas pölemine.Milleks on sinna vaja veel järelpölemist?Ahju on vaja salvestavat
kivi,mitte öhku,ma arvan.Nyyd rootslane,vöi siis rohkem tuntud soomlasena,
pole möeldud pöhikytteks.Ahi ikka,ma mötlen.Järelpölemiskambri ja kyljelt
laskuvate lööride vaheline sein saab ikka sellise laksu,et lykkab välisseina lihtsalt
laiali,ei siin aita vill,ega issameie palved.Meistrid on sellest juba ammu aru saanud
ja igayks leidnud oma lahenduse lööristikus.See jutt rohkem neile,kes neid
ahjusi ikka löhki kipuvad ajama.Kui tahtmist on aga nupp ei noki,mine ja piilu
möne mestri tegemisi.Neid siin foorumis kyllaga,aga nad sindrid ysna vaiksed,harva,kui piiksu teevad!Edu!

teadja kirjutas:Jöudu töömeestele ise aga puhkan ja aega kipub yle jääma.Viskasin siin pilgu
peale mönemehe firma kodulehele ja hakkan aru saama,kust see king pigistab.
Kui mönel kövamehel on raskusi puhasvuugi ladumisel,siis pole ju ime,et segu
ei kölba ja köik on ymberringi pahad.Pole viga,see korvatakse jälle plaatimisega,krohvimisega jne.Ja öige ta ongi,sest kasutades tugevaid segusi,liime,pysivad need ehitised vähemalt mönda aega koos.See selleks.
Oleks minu tegemine,siis mina vaataksin yle köiksepealt oma ehitatava
ahju konstruktsiooni.Ribikolle koos öhuavadega,hea kolle,tuli valus,päris
puhas pölemine.Milleks on sinna vaja veel järelpölemist?Ahju on vaja salvestavat
kivi,mitte öhku,ma arvan.Nyyd rootslane,vöi siis rohkem tuntud soomlasena,
pole möeldud pöhikytteks.Ahi ikka,ma mötlen.Järelpölemiskambri ja kyljelt
laskuvate lööride vaheline sein saab ikka sellise laksu,et lykkab välisseina lihtsalt
laiali,ei siin aita vill,ega issameie palved.Meistrid on sellest juba ammu aru saanud
ja igayks leidnud oma lahenduse lööristikus.See jutt rohkem neile,kes neid
ahjusi ikka löhki kipuvad ajama.Kui tahtmist on aga nupp ei noki,mine ja piilu
möne mestri tegemisi.Neid siin foorumis kyllaga,aga nad sindrid ysna vaiksed,harva,kui piiksu teevad!Edu!

Vabandan, et alustan vaba aja põhjenduse selgituseta.

Teadja, proovi nüüd läbi lugeda, mida sulle vastan ja siis vasta palun, kas said aru.

Kui tahad avalikult "kahelda" minu müüriladumise oskuses, siis tule näiteks Haimre külla, ja saad kontrollida neli aastat tagasi laotud ahju, puhta vuugiga. Sinu poolt kiidetud vene ajast on mul IV kategooria müürsepa tunnistus alleski ja olen ladunud ikka tüütult palju seda puhasvuuki. Juba enne vene kroonusse minekut, restaureerimisvalitsuses VRV.
Kuni sa pole suutnud mõista Unibuildi ahju tehnilist lahendust, ära ole ka selle valgustaja. Sul puudub selleks pädevus. Unibuildi ahju vooder on kaitstud tulekindla sisevoodriga. Neid piltegi sellest on siin olnud mitmeid.
Unibuildi ahjus ei ole tilkagi põhjendamatut õhku, küll aga küpsetusahi sellel kohal, mida sina õhuks siin kirud. Küpsetusahi soojeneb min 230 kraadini vaid ahju kütmisega ja on nn. puhas küpsetusahi.
Kui sul on tõsine tahtmine minu ehitatud ahjudest veel kirjutada, siis palun tee seda peale nendega tutvumist.
Sul ju puhkuse aeg ja aega laialt käes. Ära siis kasuta seda lihtsalt solgi loopimiseks ja enda tolana näitamiseks. Tule julgesti!
Eriline tänu sulle kutse eest tulla vaatama Sinu ilma kelluta laotud puhasvuuk ahjusid. Veelkord tänu. Kindlasti tulen.
PS Mul on suur tutvusrinkond tasemel pottseppadest, kes siin foorumis vaikivad aga julgustavad mind jätkama

Ära nyyd kohe ärritu kui ennast puudutatuna tundsid.Millal mina olen kiitnud
Vene aega,näita seekoht.Kus ma olen lahanud unibuildi ahju,näita see koht?
Olen kyll kiitnud oma Meistritest öpetajaid,need aga olid koolituse saanud juba
esimese vabariigi ajal,nii,et sry.Nyyd väga hea kui on myyrsepa paberid.Siis
sa peaksid ju teadma,et myyrsepa vuuk ja pottsepa vuuk on kaks eri asja.
Need nn.unibuildi ahjud sa peadki seest vooderdama samotiga,muidu nad ei kestaks ju yltse,aga see vooderdus ei tähenda seda,et kivi ei paisu kuumas,vöi mida?Ja samotti on ikka kasutatud kohtades,mis vahetult puutub kokku tulega.
Vötan seda raskesamoti salvestusvöimet ja tulele vastupidavust ysna ettevaatlikult
Kergsamotist ei taha kohe rääkidagi.Edu!

teadja kirjutas:Ära nyyd kohe ärritu kui ennast puudutatuna tundsid.Millal mina olen kiitnud
Vene aega,näita seekoht.Kus ma olen lahanud unibuildi ahju,näita see koht?
Olen kyll kiitnud oma Meistritest öpetajaid,need aga olid koolituse saanud juba
esimese vabariigi ajal,nii,et sry.Nyyd väga hea kui on myyrsepa paberid.Siis
sa peaksid ju teadma,et myyrsepa vuuk ja pottsepa vuuk on kaks eri asja.
Need nn.unibuildi ahjud sa peadki seest vooderdama samotiga,muidu nad ei kestaks ju yltse,aga see vooderdus ei tähenda seda,et kivi ei paisu kuumas,vöi mida?Ja samotti on ikka kasutatud kohtades,mis vahetult puutub kokku tulega.
Vötan seda raskesamoti salvestusvöimet ja tulele vastupidavust ysna ettevaatlikult
Kergsamotist ei taha kohe rääkidagi.Edu!

Teadja, proovi nüüd oma postitustel ise ikka järge hoida, siis tead hiljem ka milles kõiges sa mind siin süüdistad ja "õpetad".
Ma tean mis vahe on vuukidel ja eelkõige seepärast laongi oma ahjud pottsepavuugiga. Viimistlen aga nii nagu kliendile meeldib.
Mis kuradi kivi kuumas paisumisest ikka veel jahud...või mida? Mis raskesamoti salvestusvõime sulle pähe lõi ja millest Mida sa tead kergsamotist?

Mul on sulle siiras ja heatahtlik palve. Suhtle nendega, kes sulle meeldivad ja ära lase minust ennast lõputult häirida.

Ja kõigest hoolimata kutsun sind omale tööjuurde külla.
Saad ennast kohapeal vahetult välja elatud



Kapteniahi " Viktooria I "

Ja siis põrutame Vancouverisse sinu ahjusi vaatama

Pädev mees,tänan,aga kyllaminekuks valin ma ikka meistrid,kes valdavad
teemat ja seda ka syvitsi.Ja neid ikka on,ka eestis.Seal on,mida körva taha panna.
Niisama vahukloppiate peale ei viitsi aega raisata.Aga äitahh kutsumast.Edu!

teadja kirjutas:Pädev mees,tänan,aga kyllaminekuks valin ma ikka meistrid,kes valdavad
teemat ja seda ka syvitsi.Ja neid ikka on,ka eestis.Seal on,mida körva taha panna.
Niisama vahukloppiate peale ei viitsi aega raisata.Aga äitahh kutsumast.Edu!

Just. Nendega suhtlegi ja ära raiska siin oma kallist aega . Noh, Leeviga jätkuks teil juttu kindlasti aastateks. Minagi eelistan suhelda ju teemat valdavate meistritega, mitte teiesuguste jura ja ennustustega siin maadelda.

Ole siis terve ja EDU sulle meistritega suhtlemisel! Räägi neile kindlasti ka sinu Vancouveris ehitatud ahjudest

punapart kirjutas:Paneks nüüd ühe punkti ära ja siis saate paugutamise lõpetada. Ahjutelliste segu on müürimört M5, savi 10% ja tsementi 10%, lisandid nagu kõigis müürimörtides 1%(plastifikaatior),täiteained 79%. Kumb ta siis on, savisegu tsemendilisandiga või vastupidi. See oleneb sellest kuidas vötta. Muud tehnilsed andmed ka üsna samad mis tavalistes müürimörtides. Hr. Kamin tee endale numbrid selgeks ja ära häma. Vahel tuleb Sinu sulest ilmalikku jutlust kah kus tõeteragi sees aga enamus aega on totaalne fundamentalism. Mammid ja papid külades on samasugused inimesed nagu iga teine ja lõpeta neile keele kõrva ajmine. Pottsepp suure algustähega annab oma töödele garantii ja need kes oma vigu ei suuda või ei taha parandad ei ole pottsepad. Sellest ei ole mõtet pidevalt jahuda. Enamus kes siin sõna võtavad ei ole pottsepad vaid asjaarmastajad. MOTT

Ajendatult sinu teise teema postitusest selgitan sulle ka veelkord, et ma ootan lihtsalt pilte puhtalt saviseguga ja armeerimata puhasvuuk tellisahjust, mis on kannatanud kütmist ja näeb tänapäeva arusaamadele vastavalt korrekne ja ilus. Ühesõnaga õeldes, et ei ole sitahunnik mida "meister" nimetab ahjuks. Just need nähtud "ahjude" pildid on nii koledad, et neid ei saa meie ameti huvides küll avalikult näidata.
Konkreetse näitena loobus üks klient tellitud uuest tellisahjust kui oli vana lammutanud, millega kaotas igasuguse usu ja ostis Nunnauuni.

Kas sa ei väsi kord vehkimast oma vigaste ahju piltidega,ta ju peabki löhki mineba!Ruttu köva liimi ja kivikettad ymber,siis väheke pysib.

teadja kirjutas:Kas sa ei väsi kord vehkimast oma vigaste ahju piltidega,ta ju peabki löhki mineba!Ruttu köva liimi ja kivikettad ymber,siis väheke pysib.

Ei väsi tõeti lõõritamist ? Nüüd leidsid äkki, et kõva liim ja kivikettad peavad ahju tervena. Kuhu siis see suure paugu teooria sul kadus

Nüüd siis äkki kõva liim ja kivikettad on see ime, mis imet teeb Ainult savist ei piisagi

Äkki on siin mõni valge kitliga hobipottsepp, kes sellist mees oskab aidata. Vaadates haiguslugu search.php?author_id=81&sr=posts , paistab mehel häda olema ikka päris suur ja kaugele arenenud, sest juba algus oli karm: search.php?st=0&sk=t&sd=d&sr=posts&auth ... &start=250

Lugupeetud Meistrihärrad!
Kuna ei ole peale solvumiste ja solvamiste muud vastust saanud,seda siis, et kõige meistritemalt, siis panen teema ergutuseks välja meelehea. Kes laadib siis üles ühe ontliku puhasvuuk tellisahju, mis on laotud puhtalt saviseguga, selle õigega ja mille ehitamisel ei ole tarvitatud ka mingit armeeringut ning mille vuugid on ka peale korduvat kütmist veel ikka nõuetkohaselt tihendatuna vaid kuni 3 mm sügavused , mitte suvalise karvasusega ja sügavusega haltuuravuugid, milliseid nägin ehitusmessil ,
siis tulen annan Wienerbergeri suvepäeval sellise ahju autorile kõige pidulsemas õhkkonna üle selle sajase, mis mul aina taskus alles on seisnud.

Olge aktiivsed

Ma juba mitmeid aastaid tagasi tegin sama üleskutse, kui hakkasin aru saama, et ahjud millegipärast kipuvad pragunema. Küsisin, siis paljude tuttavate käest, et kas keegi teab kedagi, kellel on keegi tuttav, kellel oleks ilma pragudetta tellisahi üleüldsedse. Sain, siis teada, et Albus olla üks vana meister teinud ahju, mis töötab ja kena ka välja paistab.Siiski mees oli just kivid traadiga sidunud hoolikalt. Ahi on nüüd juba 10 aastat pidanud. Lähen vaatama kunagi.
Teine ahi on Haapsalus, kus pragusid ei ole ja tundub olevat päris vana. Ainuke probleem on sees võlvi lagunemine ja see on ka ukse pealt kivi lahti kiskund. Muidu võiks sellega lagedale isegi tulla, sest tehtud saviseguga, traaditamise kohta andmed puuduvad.

kaminahi kirjutas:Lugupeetud Meistrihärrad!
Kuna ei ole peale solvumiste ja solvamiste muud vastust saanud,seda siis, et kõige meistritemalt, siis panen teema ergutuseks välja meelehea. Kes laadib siis üles ühe ontliku puhasvuuk tellisahju, mis on laotud puhtalt saviseguga, selle õigega ja mille ehitamisel ei ole tarvitatud ka mingit armeeringut ning mille vuugid on ka peale korduvat kütmist veel ikka nõuetkohaselt tihendatuna vaid kuni 3 mm sügavused , mitte suvalise karvasusega ja sügavusega haltuuravuugid, milliseid nägin ehitusmessil ,
siis tulen annan Wienerbergeri suvepäeval sellise ahju autorile kõige pidulsemas õhkkonna üle selle sajase, mis mul aina taskus alles on seisnud.

Olge aktiivsed

No solvutakse ikka nende peale,keda vähegi austatakse.Kas siis sellise teksti
autorit on vöimalik tösiselt vötta?

Robi 1 kirjutas:Ma juba mitmeid aastaid tagasi tegin sama üleskutse, kui hakkasin aru saama, et ahjud millegipärast kipuvad pragunema. Küsisin, siis paljude tuttavate käest, et kas keegi teab kedagi, kellel on keegi tuttav, kellel oleks ilma pragudetta tellisahi üleüldsedse. Sain, siis teada, et Albus olla üks vana meister teinud ahju, mis töötab ja kena ka välja paistab.Siiski mees oli just kivid traadiga sidunud hoolikalt. Ahi on nüüd juba 10 aastat pidanud. Lähen vaatama kunagi.
Teine ahi on Haapsalus, kus pragusid ei ole ja tundub olevat päris vana. Ainuke probleem on sees võlvi lagunemine ja see on ka ukse pealt kivi lahti kiskund. Muidu võiks sellega lagedale isegi tulla, sest tehtud saviseguga, traaditamise kohta andmed puuduvad.

Novot, see tõdemus, et 99% tellisahjudest on pragudega on veel liiga optimistlik.

Palun saa nüüd aru, millest jutt ja mis defineeritakse tellisahjuks
Nii saab samuti väita, et pottahjud on 100% pragudega.

Sinu õpetaja teooria järgi ei tohiks ükski näiteks minu ehitatud ahi terve olla. Saad kontrollida...

Ma saan aru, et jutt on tellistest ehitatud ahjudest ja kitsamalt siis puhta vuugiga laotud tellistest ahjudest.

PS Kas pottahju pragusid kutsutakse vist nullvuugiks?

Kahhel ja pottahjud tehti varem ikka ilma vuugita ja lihviti servad kokku.Tänapäeval on olemas erinevaid lahendusi ja harva näeb seda vanakooli poti raiumist ja lihvimist käiakivil käsitsi.
Mina seda pole väitnud, et 99 % pragunenud on...Saab ju ka teisiti teha, kes veidike viitsib pingutada.

Ilma vuugita ongi nullvuuk.

Nii ta on ! Ja isegi kui ahi üle kõeti veidi ja tekkisid ajutised paisumised, siis traadid ja klambrid vedasid potid jälle sinna nullvuuki tagasi hiljem.Tellisahjul peab ehitamisel olema tunduvalt hoolikam, sest paisumised vuugis kohe märgata kui midagi valesti tehtud. Siiski on igati loogiline, et ka tellisahi tasub traadiga omavahel kokku siduda, nagu pott.
Omakorda, pott laguneks ilma sidumisetta juba töö käigus.

Justnimelt!

See on hea, et nüüd enam vastu ei vaidle, sest vanasti meeldis sul päris ohtralt sidumise vastu kirjutada ja oletada ei tea mida. Ma olen ikka mitu ahju endale uuesti ümber lappind, et õppida sidumise algeid ja pärast siia foorumisse tulles oli tore üllatus, et leidub ka teisi selliseid traaditamise fänne .
Savisegust ütleks veel seda, et tegelikult olen näinud ise korduvalt( nii Soomes kui meil) palja savi ja liivaga( muud ju varem eriti polnudgi olemas) lapitud ahjusid, kus kasutatud normaalse jämedusega liiva ja piisavas koguses savi lisatud, aga tihtilugu mingi muu apsakas tehtud, mis ikkagi asja ära rikkund( no, ega keegi eriti tervet ahju vaatama pole ju kutsund...). Ma põõraks veel kord, erilist tähelepanu liiva omadustele ja soovitav oleks enne suure ahju ehitamist väike katsetus teha paari kiviga ( olgu, siis poest ostetud segu või mis iganes).Pärast kivid lahti murda ja vaadata, et vuugis pragusid ei ole, segu ei jääks vaid ühe kivi külge või oleks üldse erali lahti, ega ka pudise liiga kergelt ( ühel objektil ladus pottsepp värske kotiseguga suure ahju ja kaks korstna sooja osa, mis lihtsalt põrandale hiljem jooksid ).
Kui on olemas hea valmissegu, siis miks mitte seda kasutada.Mis siin vaielda...

kaminahi kirjutas:Lugupeetud Meistrihärrad!
Kuna ei ole peale solvumiste ja solvamiste muud vastust saanud,seda siis, et kõige meistritemalt, siis panen teema ergutuseks välja meelehea. Kes laadib siis üles ühe ontliku puhasvuuk tellisahju, mis on laotud puhtalt saviseguga, selle õigega ja mille ehitamisel ei ole tarvitatud ka mingit armeeringut ning mille vuugid on ka peale korduvat kütmist veel ikka nõuetkohaselt tihendatuna vaid kuni 3 mm sügavused , mitte suvalise karvasusega ja sügavusega haltuuravuugid, milliseid nägin ehitusmessil ,
siis tulen annan Wienerbergeri suvepäeval sellise ahju autorile kõige pidulsemas õhkkonna üle selle sajase, mis mul aina taskus alles on seisnud.

Olge aktiivsed

Pakkumine endiselt jõus ja palavate ilmadega seoses niisutuseks liiter rummi lisaks.




NB! http://www.mutineermagazine.com/blog/20 ... -oakheart/

Ahjuehituses on välja kujunenud regiooniti erinevad tehnoloogiad ja ehitusviisid, mis sõltuvad kohalikest tavadest, kliimast, meistritest ja materjalidest. Kõikide kütteseadmete ehitamisel peab aga kindlasti kehtima üks kriteerium - kvaliteetne toode( s.t kütteseade) peab vastama tehnika kaasaja tasemele. Meie soovitused ja üksikud töövõtted erinevate operatsioonide puhul rajanevad firma kogemustele. Ühiseks ülesandeks võiks olla diskussioon problemaatiliste küsimuste üle ja teretulnud on kriitilised märkused

Lugupidamisega
Josef Ortner

kaminahi kirjutas:

kaminahi kirjutas:Lugupeetud Meistrihärrad!
Kuna ei ole peale solvumiste ja solvamiste muud vastust saanud,seda siis, et kõige meistritemalt, siis panen teema ergutuseks välja meelehea. Kes laadib siis üles ühe ontliku puhasvuuk tellisahju, mis on laotud puhtalt saviseguga, selle õigega ja mille ehitamisel ei ole tarvitatud ka mingit armeeringut ning mille vuugid on ka peale korduvat kütmist veel ikka nõuetkohaselt tihendatuna vaid kuni 3 mm sügavused , mitte suvalise karvasusega ja sügavusega haltuuravuugid, milliseid nägin ehitusmessil ,
siis tulen annan Wienerbergeri suvepäeval sellise ahju autorile kõige pidulsemas õhkkonna üle selle sajase, mis mul aina taskus alles on seisnud.

Olge aktiivsed

Pakkumine endiselt jõus ja palavate ilmadega seoses niisutuseks liiter rummi lisaks.




NB! http://www.mutineermagazine.com/blog/20 ... -oakheart/

Saan aru, et suvepuhkused kestavad, aga seda enam oleks aega välja võtta teenitud tunnustus oma sõnadele vastavale tööle!
Olge aktiivsed!