Ehitusfoorum

Häid jõule minugi poolt kõigile kaasarutlejatele ja oponentidele

madis64 kirjutas: ...kuid voodrilauda on kaks erinevat seltskonda (juhtimistasemelt - mitte just esimese päeva algajad) soovinud lüüa nii, et laudade jätkud täpselt kohakuti on. Saan aru, et nii on tegijale mugav, kuid ma ei oleks enne neid uneski selle peale tulnud, et maja voodrit paigaldava firma käest küsima hakata "kas te ikka laudise nihutatud jätkudega teete?"

Just, just - seltskonda. Juhtimis tase... ja mitte algajad...jne..
Ehitamine pole raketiteadus, nagu tavatsetakse öelda. Ei ole jah. Aga ei maksaks alahinnata, et õige tulemuse saamiseks on siingi valdkonnas vaja teadmisi. Lisaks ärialastele oskustele ja teadmistele vaja ka ehitusalaseid teadmisi.
Juhiksin tähelepanu, et ehitajate hulgas on olnud ja on ka edaspidi väga mitmesuguseid "seltskondi". Nii, nagu kõik muugi, on ka ehitamine saanud äriks. Äriga aga kaasnevad riskid.
Meil viimastel aegadel kõik tahavad olla suured ärimehed ja tõsimeeli arvavad, et ongi seda. Aga mina arvan, et kui vastavas valdkonnas sügavuti teadmised puuduvad, siis kaasneb kohe selle võrra suurem risk. Ja seda üks-kõik, kas tellija või ehitaja poolt vaadatuna.
Nii et kui ajad äri tundmatus valdkonnas, siis lepi sellega, et ongi risk nagu tundmatus kohas vette hüpates.
Kui ei taha, et halvasti läheks, siis tegele nende asjadega, mida tunned ja tead.
See on asja üks pool.
Majandus"targad" ütlevad, et tööpuudus ja turg loksutab hinnad ja kvaliteedi paika. Aga on ju nii, et kui inimesel pole tööd, siis peab ta hädaga mingit muud tööd tegema. Elama ju millestki peab.
Suur tööpuudus ongi üheks mootoriks, mis ehitusturgu pidevalt varustab oskusteta tööjõuga, aga ka teadmisteta ehitusjuhtidega.
Ja teisalt, võttes enesele ajada äri, juhtides oma enese kinnisvara ehitamist, arendamist, selles valdkonnas end eelnevalt kurssi viimata.... Siis ongi nii, et laudade jätkud ühel samal roovil. Keegi ajas äri hästi, keegi aga halvasti. Ja see on selle äri juures kõik köki-möki tegelikult. Hea, et kellegile lagi, sillus jne kaela ei varise.
Nii, et turumajandus, mis nagu võluvitsaga pidi asjad paika loksutama nagu ei toimiks. Või, kui kaua peab ootama, kuni hakkab loksutama. Esialgu on loksutanud kaootiliselt, siiapoole-sinnapoole. Tulemuseks, ehitusinsener müüb autoosi, rätsep tegeleb koristamisega, taksojuht ehitab, suur hulk inimesi "põgeneb" välismaale, nagu sõja ajal... .
Mitte ainult buumi süüks ei maksaks ka ka kõike ajada.
Ja kui laiemalt vaadata, võib-olla on hea ehitamise tava mingil määral seotud ka hea riigijuhtimise tavaga.
Kala pidavat hakkama mädanema peast.

vuuk kirjutas:Just, just - seltskonda. Juhtimis tase... ja mitte algajad...jne..

Väljendusin nimme ebakonkreetselt, tegemist firmadega, kes ehitanud seda, teist, kolmandat ja ehitavad praegugi - lihtsalt objektike oli väikene ja suurt kamariljat peale ei toodud - seepärast kasutasin "seltskond" väljendit.

Protsess oli üldiselt mõlemal juhul korrektne ja tulemus hea, ainult see üksik "ootamatus" ronis mõlemal juhul sisse.

vuuk kirjutas:Ehitamine pole raketiteadus, nagu tavatsetakse öelda. Ei ole jah. Aga ei maksaks alahinnata, et õige tulemuse saamiseks on siingi valdkonnas vaja teadmisi. Lisaks ärialastele oskustele ja teadmistele vaja ka ehitusalaseid teadmisi.

Usu mind, meil peres neid teadmisi (mitmel tasemel erialaselt diplomeerituna ka) jagub kuhjaga - nii et ei ole asi teadmises, vaid ilmselt ajas muutuvates kommetes.

vuuk kirjutas:Nii et kui ajad äri tundmatus valdkonnas, siis lepi sellega, et ongi risk nagu tundmatus kohas vette hüpates.
Kui ei taha, et halvasti läheks, siis tegele nende asjadega, mida tunned ja tead.

Mis nüüd tädi Maali peab enne majakese välisvoodri vahetust ehituskooli õpilaseks minema või veel ehitusjärelevalvegi palkama

vuuk kirjutas:selles valdkonnas end eelnevalt kurssi viimata.... Siis ongi nii, et laudade jätkud ühel samal roovil.

Tunnistan oma sügavat rumalust, kuid ma ei saa mitte aru, millega ma oleksin end kurssi pidanud viima (et lauajätkud ikka vanal moel nihkes oleksid saanud olema)?

vuuk kirjutas:Ja kui laiemalt vaadata, võib-olla on hea ehitamise tava mingil määral seotud ka hea riigijuhtimise tavaga.
Kala pidavat hakkama mädanema peast.

Sul on nii palju õigus, et riigijuhid on samasugused inimesed nagu sina ja mina - oma sisemuses ei kröömigi paremad ega halvemad. Samas riigijuhtimise apsakaid enda apsakate vabanduseks tuua oleks ikka üsna hale vaatepilt.

Minu postituste eesmärk pole kunagi kedagi rünnata. Seega poleks nagu põhjust kaitsesse tõmbuda.
Viidates näitena kellegi postitatud tekstile, püüan tavaliselt oma teksti illlustreerida.
Mitte võtta isiklikult. Me pole keegi maailmanabad, ehkki see meile niiviisi võib tunduda.
Võib-olla näitena toodud "illustratsioon" pole alati kõige õnnestunum ja erinevatest lähtepunktidest vaatavate inimesteni olenevalt empaatiavõimest jõuab erinevalt kohale. Või siis minu väljendusoskus vajab veel lihvimist... . Mittesihilikud pisiapsakad postitamistel võiksid olla andestatavad, juba kasvõi sellepärast, et teeme seda "ajakirjanduslikku tööd" siin foorumis ühiskundlikkus korras.
Tagasi teemasse.

madis64 kirjutas: Mis nüüd tädi Maali peab enne majakese välisvoodri vahetust ehituskooli õpilaseks minema või veel ehitusjärelevalvegi palkama

Ei pea, aga võib. Kas nüüd just ehituskooli õpilaseks... on ka muid viise enese harimiseks. Palju oleneb, millist tulemust eeldatakse. On ka vahet, kas Maali telllijana on oma isikliku kuuri tellija, või tegutseb kinnisvaraäris ettevõtjana-arendajana.
Mina olen oma töise tegevuse raames näinud väga mitmesuguseid "tädiMaalisid".
(Tädi Maalidel paluks siinkohal mitte isiklikult võtta)
Vigu töös saab olla mitmet laadi. Suur vahe, kas tegemist pisinäpukaga, või põhimõttelise veaga.
Kui tuua näitena samal kinnitustoel kõrvutiasetsevate voodrilaudade jätkukohad, siis ehkki sellel võib olla vaid visuaalne tähendus, mina loen seda kui põhimõttelist viga. Selline viga kõneleb mulle tegijast üheselt - ei ole ennast teooriapoolega kurssi viinud. Ja muide minu tähelepanekul leidubki väga palju ehitajaid (ka ehitusjuhte, arendajaid...), kes teooriat ei pea millekski.
Vabandust, kui tahtmatult jälle kellelegi kanna peale astusin.

vuuk kirjutas:Suur tööpuudus ongi üheks mootoriks, mis ehitusturgu pidevalt varustab oskusteta tööjõuga, aga ka teadmisteta ehitusjuhtidega.

"Põhimõttel on kaalu alles siis, kui kõht on täis söödud." (Mark Twain)

Lihtsalt komistasin sellele. http://lemill.net/content/webpages/vali ... ate-2/view

vuuk kirjutas:Minu postituste eesmärk pole kunagi kedagi rünnata. Seega poleks nagu põhjust kaitsesse tõmbuda.

Kuna sa viitasid keskustelupartneri võimalikult puudujäägile teoreetiliste teadmiste osas (ehitusalal), siis ma lihtsalt soovisin osundada, et seda teadmist on mõnikord "väga lähedal" saada "piisavas mahus", et see argument edasist arutelu ei segaks - kaitsessetõmbumisega siin küll mingit pistmist pole.

vuuk kirjutas:Tagasi teemasse.

madis64 kirjutas: Mis nüüd tädi Maali peab enne majakese välisvoodri vahetust ehituskooli õpilaseks minema või veel ehitusjärelevalvegi palkama

Ei pea, aga võib. Kas nüüd just ehituskooli õpilaseks... on ka muid viise enese harimiseks. Palju oleneb, millist tulemust eeldatakse. On ka vahet, kas Maali telllijana on oma isikliku kuuri tellija, või tegutseb kinnisvaraäris ettevõtjana-arendajana.

Kuna selle konkreetse teema sisuks on hea ehitustava, siis peaks ee puudutama eelkõige eraobjektide tellijaid - elukutselised "askeldajad" peaksid ikkagi projektile, standarditele ja ehitusnormidele tuginema.

vuuk kirjutas:Kui tuua näitena samal kinnitustoel kõrvutiasetsevate voodrilaudade jätkukohad, siis ehkki sellel võib olla vaid visuaalne tähendus, mina loen seda kui põhimõttelist viga. Selline viga kõneleb mulle tegijast üheselt - ei ole ennast teooriapoolega kurssi viinud.

Olen sinuga nõus - tegemist on põhimõttelise veaga, kuid kuna tegijad olid juba parimas keskeas töömehed (mõlemal juhul), siis ma küll ei usu, et asi on põhjustatud nende teadmatuisest. Pigem on õnnestunud seda võtet järk-järgult proovides tulemus klientidele "maha müüa"/"pähe määrida" ning on tekkinud/tekkimas mingisugune "lati alt läbijooksmise"-praktika, mida võimalusel üritatakse ka edaspidi rakendada (kuni õnneks läheb). Just selliste "ratsimiste" (kes NLiidu ajal elanud on, see teab, mida sellega silmas peetakse) vastu olekski vajalik üks lause stiilis:

"voodrilaua paigaldamisel laudade jätkud ei tohi sattuda kohakuti, kui ei ole kokku lepitud teisiti"

head ehituspraktikat eratellijale määratlevas juhendis (selles, mida meil veel olemas ei ole).
Ilmselt analoogne lause peaks seal ka müüriladumise kohta leiduma.

madis64 kirjutas: ...
Kuna selle konkreetse teema sisuks on hea ehitustava, siis peaks ee puudutama eelkõige eraobjektide tellijaid - elukutselised "askeldajad" peaksid ikkagi projektile, standarditele ja ehitusnormidele tuginema.

vuuk kirjutas:Kui tuua näitena samal kinnitustoel kõrvutiasetsevate voodrilaudade jätkukohad, siis ehkki sellel võib olla vaid visuaalne tähendus, mina loen seda kui põhimõttelist viga. Selline viga kõneleb mulle tegijast üheselt - ei ole ennast teooriapoolega kurssi viinud.

Olen sinuga nõus - tegemist on põhimõttelise veaga, kuid kuna tegijad olid juba parimas keskeas töömehed (mõlemal juhul), siis ma küll ei usu, et asi on põhjustatud nende teadmatuisest. Pigem on õnnestunud seda võtet järk-järgult proovides tulemus klientidele "maha müüa"/"pähe määrida" ning on tekkinud/tekkimas mingisugune "lati alt läbijooksmise"-praktika, mida võimalusel üritatakse ka edaspidi rakendada (kuni õnneks läheb). Just selliste "ratsimiste" (kes NLiidu ajal elanud on, see teab, mida sellega silmas peetakse) vastu olekski vajalik üks lause stiilis: "voodrilaua paigaldamisel laudade jätkud ei tohi sattuda kohakuti, kui ei ole kokku lepitud teisiti"
head ehituspraktikat eratellijale määratlevas juhendis (selles, mida meil veel olemas ei ole).
Ilmselt analoogne lause peaks seal ka müüriladumise kohta leiduma.

Tere! Madis, aga kust Sa võtad, et need Sinu parimas keskeas töömehed, olid elukutselised ehitajad,
rääkimata nende "kubjastest"! Just nimelt, need olid elukutselised "askeldajad", kelledel taas "õnnestus" vastavalt neile kehtivatele standarditele, GOST´ile, SNiP´le v. pagan teab millele, järjekordselt üks objekt valmis saada.
Selles teemas on sõna võtnud paljud omaala meistrid: betooni- ja müürimehed, krohvijad ja maalrid...jt.
Ma väidan, et ükski neist poleks tulnud selle pealegi, et sedasi laudu seina ja virna laduda.
See, mis Sinul juhtus, see on kahtlemata , aga sa tükid oma pahameelt valama nende peale, kes on elukutselised ehitajad ja teevad oma tööd täie pühendumusega! Andres

madis64 kirjutas:Kuna selle konkreetse teema sisuks on hea ehitustava, siis peaks ee puudutama eelkõige eraobjektide tellijaid - elukutselised "askeldajad" peaksid ikkagi projektile, standarditele ja ehitusnormidele tuginema.

Ma küll ei näe põhjust, miks ainult eraobjektide tellijaid. Esiteks olen üsna kindel, et enamik väiketellijaid pole heast ehitustavast kui sellisest kuulnudki. Paljud ehk saavad sellest teada siinsest foorumist.
Hea ehitustava puudutab ikka kõiki, nii suuri kui väikseid ehitajaid, aga ka igasuguseid tellijaid. Ja muide ehituse tellijat tuleb ka lugeda ehitajaks. Isegi enam, kui haamri- või kellumeest. Sest tellija on selle konkreetse objekti peamine juht, ehitusprotsessi läbiviija. Kõik apsakad, mis objektil tehakse on sisuliselt ka tema apsakad. Ja enne kui juht hakkab süüdistama alluvaid, peaks ta vaatama endasse. Kes palkas vale mehe (või vale personalitöötaja, kes omakorda palkas vale mehe), või firma? Juht. Miks? Ei osanud õigeid otsuseid teha. See ongi ehitusjuhtimine. Mitte see, et võtad pudrukäpad objektile peale, ei taga kontrolli ja juhiseid, ning pärast pläägutad, et kõik on soss-sepad.

madis64 kirjutas:Just selliste "ratsimiste" (kes NLiidu ajal elanud on, see teab, mida sellega silmas peetakse) vastu olekski vajalik üks lause stiilis:
"voodrilaua paigaldamisel laudade jätkud ei tohi sattuda kohakuti, kui ei ole kokku lepitud teisiti"

Muide selle kohta on RYL2000-s leheküljel 269 punk 512.4 Puitvoodri paigaldamine.
Nõuded
...Kõrvuti asetsevate vuudrilaudade jätkukohad ei tohi paikneda ühel ja samal kinnitustoel. Jätkukohad tuleb hajutada ühtlaselt üle kogu voodri.
Samas arvan, et iga koolitarkust "nuusutanud" ehitaja jaoks on see voodrilaua jätkukohtade teema vaid visuaalse tähendusega, ehk teise- või kolmandajärguline. Konstruktsioonides tuleb samuti jätkukohad hajutada. Ja sellel on juba olulisem tähendus, sest sellest oleneb konstruktsiooni tugevus, jäikus. Kui ehitaja ja tellija kumbki seda ei hooma, siis juhtubki nii, et näiteks esimese suurema tuulega katused lendavad või, mis iganes...

vuuk kirjutas:Ma küll ei näe põhjust, miks ainult eraobjektide tellijaid. Esiteks olen üsna kindel, et enamik väiketellijaid pole heast ehitustavast kui sellisest kuulnudki. Paljud ehk saavad sellest teada siinsest foorumist.
Hea ehitustava puudutab ikka kõiki, nii suuri kui väikseid ehitajaid, aga ka igasuguseid tellijaid.

Eks igaühele ole tema oma särk kõige lähemal - seepärast ma seda teemat eratellija vaatepunktist lahkangi. Kuid seda enam oleks selleteemalist arutelu vajalik ehk Ehitusettevõtete Liidu tasandil vähemalt ärgitadagi?

Hea ehitustava juurde kuulub vast ka suhteliselt konkreetne teostavate tööde kirjeldus nagu siin viewtopic.php?f=35&t=32379. Mulle meeldis.

Toon passiivmaja teemast

viewtopic.php?f=15&t=2567&start=500

ühe Urmase poolt tähendatud "ratsimisvõimaluse" siia üle:

madis64 kirjutas:

Külaline kirjutas:Kas ma näen õigesti, et soomlased rikuvad nurgatugevduse paigaldamise tehnoloogiat seal http://www.omataloyhtio.fi/index.asp?s=/tv/e1885.aspx pildil nr.4?
Minu teada tuleb vist enne kanda kiht liimsegu, suruda võrk sisse ja katta /siluda seguga uuesti. Rockwool küll soovitab niimoodi teha.
...
Muidugi on võimalus, et ei saanud pildist päris täpselt aru.

Ilmselt su silmad ei peta sind - suumides osundatud pildil sisse tundub üsna üheselt näha olema, et armeerimisvõrk tervikuna ja ka nurgatugevdus on paigaldatud "halja villa" peale, ning seejärel alles surutakse liimsegu võrgust läbi. Iseasi, kas pildil olev töötegija ikka soomlane on - või hoopis äkki eestlane (poolakas, venelane, ...)?

Järele mõeldes, on selline töötegemise moodus - enne võrk üle puhta pinna paika, seejärel liimsegu selga - ilmselgelt kiirem, kuna saab ühe tööetapi (võrgupaigaldus) ühe soojaga ära teha ning alles siis segamatult teise etapi (liimseguga mässamine) kallale asuda. Ja ilmselt surutakse liimsegu levitamise käigus ka (suur?) osa sellest võrgust läbi nii et talupoja mõistus ütleb, et Rockwool on oma soovitusega ilmselt oma "juriidilist tagalat" katnud - et kui maha tuleb, siis nemad on kirjutanud.
Ning ehk on hoopis olulisem liimsegu kasutusjuhendis toodu - mida vedelam too on, seda paremini peaks ta läbi võrgu pressitama.

Jälle on leidunud üks koht, mis heas ehitustavas väärt fikseerimist oleks

ja Urmas kommenteeris vastuseks:

Külaline kirjutas:Sedand küll, et kiirem, aga sellise meetotdi kasutamisel vist kaob ära armeerimisvõrgu efekt. Samahästi võiksid põrandate betoneerijad visata armatuuri lihtsalt peno peale ja kaoks ära kõrgenduste panemine armatuuri alla(materjalide kokkuhoid ja töökiirus kasvab) . Minu viga! Sorry! See selleks ja ärme rikume "passiivmaja" teemat.
Urmas

Minu arvates on betooniga võrdlus antud juhul mitteadekvaatne - liimsegu kihipaksus on lihtsalt nii väike, et nii ühel kui teisel viisil paigaldades peaks armeerimisvõrk paigutuma "umbes" kihi keskele.

Tegelikult võiks ju keegi kodustes oludes selle katse ära teha - pool villaplaati katta võrguga ühel meetodil, pool teisel meetodil, seejärel saagida mõlemad kihid kuskil pooleks ja luubi all lõikepinda uurida (ehk isegi pildistada?)...

Katse tulemusest sõltumatu teema on tegelikult ikkagi see, et kui tellija tellib seina soojustuse, siis ta eeldab toodete kasutusjuhendite järgimist ja igasugused kõrvalekladed ("ratsid" ehk teiste sõnadega tehnoloogia rikkumised) peavad olema ette kokku lepitud (garantii kehtivus jne.).

Saagida ei ole midagi vaja. Tee valmis ning lõpuks tõmba võrk uuesti ära. Kohe näha kus on segu ja kus ei. Kas see tingimata oluliselt hilisemat kestvust mõjutab .....aga paigaldama peaks nii nagu tootja ette näeb.

rokikas kirjutas:Saagida ei ole midagi vaja. Tee valmis ning lõpuks tõmba võrk uuesti ära.

Sul on tegelikult õigus - kui tuleb ära "koos villaga" on kõik korras, vastasel juhul ei ole nake ilmselt piisav.

madis64 kirjutas:Sul on tegelikult õigus - kui tuleb ära "koos villaga" on kõik korras, vastasel juhul ei ole nake ilmselt piisav.

Kõigepealt head uut aastat kõigile!
Üks väike näide kogemustest- sooviti minult hinnapakkumist siseviimistluseks ja läksin objektiga tutvuma. Oli peremees dušši- ja sauna eesruumi oma tarkusest ise krohvinud armeerimisvõrgaga nii, et ülevalt oli millegagi kinnitanud võrgu ja siis krohvi surunud läbi võrgu. Kuna tal oli töö niivõinaa natuke pooleli, siis sikutasin seda võrku sutsu seinast lahti. Kas te arvate, et seal, kus olid võrgu niidid, oli seina peal segu? Ei olnud. Sellisel juhul armeerimise efekt? Juhtisin tema tähelepanu sellele, et nii ei tohiks teha, teadmata tema elukutset. Kõige toredam, mis hiljem välja tuli, oli see, et tööpakkuja oli tol hetkel ja on siiani õppejõud TTÜ ehitusosakonnas. Mida siis nõuda ehitajatelt?
Muide, seoses armeerimisjutuga julgen tunnistada ka oma lollust- algajana kunagi soovides ka kiiremat tulemust saavutada, ei tõmmanud paberteibile pahtlit alla, lootes, et küll pealmine kiht kinni hoiab. Sittagi hoidis . Nädala-pooleteise pärast tegin kõik uuesti. Õnneks mulle, kui algajale, ei olnud eriti palju m2 antud.
See on midagi sarnast kipsplaatide vuukimisel võrkteibi kasutamisega. Muidugi on lihtne tõmmata rullist võrku ja seda liimise poolega vajutada vastu vuuki ja pahtliga üle tõmmata. Loomulikult kasvab tööviljakus, kuid kuhu jääb sellisel juhul armeerimisvõrgu efekt? Tegelikult on selle kipsplaadi võrkteibi ühe liimja poole olemus hoida võrku rullis, mitte maalrite tööaja ja siseviimistluseks kuluva aja kokkuhoiuks.

Vaatasin huvi pärast ka Isoveri tootejuhist ja leidsin sealt sellise lause:
"8.1 Akna ja uksepaled
Akna- ja uksepaled tugevdatakse nurgatugevdusprofiilidega Weber 391 / Weber 392,
mis surutakse värskesse aluskrohvikihti / liimitakse soojustuse pinnale Weber.therm
310-ga enne aluskrohvimist." Allikas http://www.isover.ee/ee/Soojustamine/Kr ... +WeberMin/ See paigaldusjuhis on pdf-formaadis lehekülje üleval paremas nurgas.

Head uut kõigile!!!!

Vaatasin samuti neid paigaldusjuhiseid ning ei siin ole muud kui Urmasele kaasa noogutada segu+võrk+segu tundub nõutud lahendus olevat.
Samas jäi mul üks teine vastuolu silma.
" Esimesel soojustusplaatide ringil ümber maja tuleb lisaks
segupätsikestele panna keepsegu Weber.therm 305
ka ühtlase vaaluna soojustusplaadi servale. Nii välditakse lahtise õhukanali (tühimike) teket soojustuse
servades ja välisõhk ei pääse soojustuse taha seina
jahutama. Selline „suletud perimeeter“ tuleb teha
vähemalt iga 2,5 kõrgusemeetri järel – nii hoitakse ära
õhuringlus välisseina see"
http://www.maxit.ee/media/34/fassaad/We ... a_2011.pdf
"Iga plaat peab perimeetris olema aluspinnas liimiga kinni, ka väiksemad, lõigatud plaadid."
http://www.tarmatrade.ee/File/sspaigald ... loogia.pdf
"Liim kantakse pinnale niinimetatud lintpunktmeetodil, see tähendab, et plaadi äärtele kantakse kogu perimeetri ulatuses liimilint laiusega ligikaudu 5 cm (võimalikult plaadi servale),
plaadi keskosale aga kantakse 4 kuni 6 peopesasuurust liimimassipunkti.
Pealekantava liimihulk (liimilindi ja punktide paksus on ligikaudu 5 cm) valitakse lõplikilt seinapinna seisukorda arvestades nii, et oleks tagatud plaadi hea
nakkumine seinaga"
http://www.ehituskaubad.eu/files/Fassaa ... eem[1].pdf
Mida siis järgida? Kas peavad siis kõik plaadid olema perimeetrist kinnitatud või ainult osad? Kumba juhist järgides ehitaja eksib? Küsimus nagu ei ole eri toodete erinevastes omadustes vaid üldisemas põhimõttes.

Urmas kirjutas:Vaatasin huvi pärast ka Isoveri tootejuhist

Head uut ja alanut!

Võib olla oleme me lihtsalt ajast ja uuematest kommetest natuke maha jäänud - kiika Paroci tootejuhist:

http://www.betoniyhdistys.fi/index.php? ... &name=file

- pilt 52 leheküljel 25 - nurgatugevdus tundub küll olevat "pealtpoolt kinni mökerdatud"

Vaatasin. Tuleb välja, et Paroc tõesti lubab niimoodi välisnurka paigaldada. Huvitav oleks lugeda, kui nurga on lahti löönud, osapoolte argumente.
Urmas

rokikas kirjutas:Mida siis järgida? Kas peavad siis kõik plaadid olema perimeetrist kinnitatud või ainult osad? Kumba juhist järgides ehitaja eksib?

Talupojamõistusega lähenedes vastutab kleepesegu tootja selle eest, et plaadid seinas püsivad, soojustusplaadi tootja aga lisaks ka selle eest, et nad lubatud energiasäästu tagavad.

Nii et vastuolude korral lähtuksin mina soojustusplaadi tootja paigaldusjuhendist (valides sellele vastava paigaldussegu).

rokikas kirjutas:...Vaatasin samuti neid paigaldusjuhiseid ning ei siin ole muud kui Urmasele kaasa noogutada ...

Nagu Madise viitest selgus, ei pea sa midagi kaasa noogutama. Pole ma mingi kallis kadunuke Kim Jong-Il, kelle suust purskus fontäänina välja ainult "ülimat tõde"!
Urmas

Veel "uusi tuuli" põhjanaabritelt - et vana maja lisasoojustamisel jätame vana tuuletõkke (tõrvapaber) soojustuse sisse:

http://www.rakentaja.fi/index.asp?s=/se ... roc_se.htm

- prügivedu ju maksab

Tuleb meelde paar aastat tagasi mööda sõites jälgitud "renoveerimine müügiks", kus Tallinna ühe magistraali ääres paikneval väiksel puitkarkassiga eramajal ei viitsitud (ilmselt vanast välisvoodrilauast ca 2...3 cm tuulutusvahega eraldatud) servitellistest voodrit maha katkuda vaid lisasoojustus paigaldati selle peale. Ostjale võib kaasa tunda - sein ilmaasjata paks ja soojustus ka oluliselt kehvem kui sellise paksuse juures olla võiks (telliste paksuse oleks saanud ju villaga täita).

Külaline kirjutas:Huvitav oleks lugeda, kui nurga on lahti löönud, osapoolte argumente.

Aga võtame seda asja nii - kleepesegu surutakse läbi armeerimisvõrgu avade vila külge - ning armeerimisvõrgu avad moodustavad armeerimisvõrgus kogupinnast ilmselt ikka suurema osa?

Ehk peakski tegelikkuses sellest piisama ja ei löögi (segutootjate kurvastuseks - segukulu ju väheneb) lahti?

madis64 kirjutas:Nii et vastuolude korral lähtuksin mina soojustusplaadi tootja paigaldusjuhendist (valides sellele vastava paigaldussegu).

Üldjuhul kahjuks soojustusplaatide tootja ei paku süsteemset lahendust vaid segude tootjad teevad seda. Nii et pigem ikka segutootja soojustussüsteemi juhiseid järgida. Pigem siis valik millise tootja segusid ning sellega kaasnevat süsteemi/juhiseid kasutada.
Minupoolt viidatud vastuolu/erinevuse puhul tekib mul pigem tiba üldisem küsimus. Kas maxiti juhiseid järgides soojustatud sein on oluliselt halvema soojapidavusega ja vastupidavus omadustega võrreldes näiteks kreiseli juhendit järgides tehtud seinaga? Või on kreiseli süsteem koostatud ülisuure tugevusvaruga?
Kui ehitaja on tellijale pakkumise teinud maxiti materjalidega (pakkumisest näha et just neid plaanis kasutada) siis kas tellijal on töö käigus õigus ehitajalt nõuda näiteks selle http://www.tarmatrade.ee/File/sspaigald ... loogia.pdf üldise süsteemijuhendi järgimist (kallim) või on ehitajal õigus teostada tööd vastavalt maxiti juhendile?

Külaline kirjutas:Nagu Madise viitest selgus, ei pea sa midagi kaasa noogutama.

Antud juhul siiski noogutan. Piltidelt võib nii mõndagi jama märgata aga juhised siiski segutootjatel suht ühesed vist.

Külaline kirjutas:Pole ma mingi kallis kadunuke Kim Jong-Il, kelle suust purskus fontäänina välja ainult "ülimat tõde"!

1. jaanuari hommikul ..... mine sa tea

madis64 kirjutas:Veel "uusi tuuli" põhjanaabritelt - et vana maja lisasoojustamisel jätame vana tuuletõkke (tõrvapaber) soojustuse sisse:

Ja miks ka mitte? Pigem jäi silma et keegi võiks poistele õpetada haamriga ümberkäimist ning tööriided on neil samuti üpris nirud.

madis64 kirjutas: Ostjale võib kaasa tunda - sein ilmaasjata paks ja soojustus ka oluliselt kehvem kui sellise paksuse juures olla võiks (telliste paksuse oleks saanud ju villaga täita).

Paksus paksuseks aga hull on lugu siis kui tõesti see tellisfassaad oli tagant tuulduv ning ka selliseks jäeti. Siis on ju kogu see soojustamine mahavisatud raha. Kui aga tuulutusavad suleti siis üpris tõenäoline et see sein toimib seal aurutõkkena suht külmas tsoonis ning see on juba väga paha.

madis64 kirjutas: Aga võtame seda asja nii - kleepesegu surutakse läbi armeerimisvõrgu avade vila külge - ning armeerimisvõrgu avad moodustavad armeerimisvõrgus kogupinnast ilmselt ikka suurema osa?
Ehk peakski tegelikkuses sellest piisama ja ei löögi (segutootjate kurvastuseks - segukulu ju väheneb) lahti?

Ega esmane probleem olegi kinnituse nõrkus vaid EPSile/villale liibunud ning seguga mitte kaetud võrgu "tahtmatus" toimida armeerimisvõrguna.

rokikas kirjutas:

madis64 kirjutas:Veel "uusi tuuli" põhjanaabritelt - et vana maja lisasoojustamisel jätame vana tuuletõkke (tõrvapaber) soojustuse sisse:

Ja miks ka mitte?

Ehk seepärast, et ühte seina mitut tuuletõkkekihti jätta pole üldiselt kombeks?

Ning selle paberi mahavõtmine poleks neil noorhärradel ka kuigi kaua aega võtnud.