Ehitusfoorum

Jah...tere hommikust Sulle ja mõnusat suve algust kõigile!
Külmaga tuleb, siis arvestada edaspidi On kaks asja, mis mulle ei meeldi, üks on- paksud naised ja teine ongi -külm.Mõlemad lõhuvad.

Robi kirjutab kolmandal leheküljel...

Robi 1 kirjutas:Põhimõte peaks olema see, et soojad( märjad) suitsugaasid ei puutuks üldse kokku läbikümund pitsiga.Antud lahendus mind ei rahulda igatahes ja jään paremaid pilte ootama...

Täna tõmbasin plekist toru korstnast välja ja paigaldasin selle alumisse otsa suunaja, mis jäi alt tihedalt vastu lõõri seinu. Nüüd peaks olema korstnal neli viimast meetrit topelt seintega. Eks vahi, mis nüüd teeb? Või tuleb veel paremaid pilte oodata

Paar küsimust selle pasuna kohta.

Kas see on tavalisest tsinkplekist tehtud?
Kui korstnapitsi toru paigutada, siis kui palju võib toru läbimõõt väheneda? (Ühe ahju ja pliidi jaoks?) Selle pidi pealt tundub, et peaaegu poole võrra.

Oma kogemuste põhjal julgen õelda, et võib kitseneda poole võrra isegi jah. Olen kitsendanud lõõre võimalikult sujuvalt siiski.
Ümar toru tagab igati parema tõmbe ja ise kasutand viimases otsas kõige kitsamalt 12mm toru( sauna puhul), tavaliselt siiski 15- 20 mm.
Tz.pleki puhul tuleb toru ja seina vahe segu täis valada.

Robi 1 kirjutas:...kitsamalt 12mm toru( sauna puhul), tavaliselt siiski 15- 20 mm...

Et lugejatel segadust ei tekiks.
Ilmselgelt mõtles Robi cm. Eksimine on inimlik.

Scott kirjutas:Paar küsimust selle pasuna kohta.

Kas see on tavalisest tsinkplekist tehtud?
Kui korstnapitsi toru paigutada, siis kui palju võib toru läbimõõt väheneda? (Ühe ahju ja pliidi jaoks?) Selle pidi pealt tundub, et peaaegu poole võrra.

Rohkem vähenes 340 cm2 kivilõõrist sai 113 cm2 plekklõõr ehk järgi jäi üks kolmandik

Katsetan, uurin ja vaatan mis saab?

taastaja kirjutas:

Scott kirjutas:Paar küsimust selle pasuna kohta.

Kas see on tavalisest tsinkplekist tehtud?
Kui korstnapitsi toru paigutada, siis kui palju võib toru läbimõõt väheneda? (Ühe ahju ja pliidi jaoks?) Selle pidi pealt tundub, et peaaegu poole võrra.

Rohkem vähenes 340 cm2 kivilõõrist sai 113 cm2 plekklõõr ehk järgi jäi üks kolmandik

Katsetan, uurin ja vaatan mis saab?

Minu tuletis näitab diameetriks 120 mm. Kuna nelikant loetakse võrdseks ringiga siis võib öelda ka, et vähenes 144 cm2-le ja seega 2,36 korda. See oli nüüd teooria Ootan katsetuste tulemust.

Robi 1 kirjutas: Ümar toru tagab igati parema tõmbe ja ise kasutand viimases otsas ... tavaliselt siiski 15- 20 cm [toru].
Tz.pleki puhul tuleb toru ja seina vahe segu täis valada.

Nende mõõtude valguses sobiks korstnapitsi sisse jupp vihmaveetoru .

Korstnast ka - ahi ja pliit, ühelõõrilise korstna läblõige ruudukujuline, kahekivilõõr (on see õige nimetus, kui kihis 6 tervet tellist?), aga pööninguosa tervenisti šamotist (oli vist ehitamise ajal ainus saadaolev kivi), seega see osa on silikaadist pitsiga võrreldes veidi väiksema läbimõõduga. Kui nüüd sellele siseäärele panna "pasun" toetuma ja ümartoruga pitsist välja viia ning vahe mörti täis valada, peaks hea korstnaotsa saama Pealt lubikrohviga ka üle, et vihm vähem sisse imbuks.

Uut savitellisest pitsi, mis tegelikult plaanis oli, sel sügisel enam teha ei jõua.

See pasun e siirdetoru võib ju olla ka korstnapitsi kõrgune. Korstnapitsi pealne äär tuleks siis ka kinni katta, et vesi betooni ja silikaadi vahele ei pääseks. Silikaadile ja krohvile samuti parem. Ülemise ava soovitaks jätta mingi 160 mm

Vana-uus- ja mis sest järgi!

Külmad suitsugaasid...ja pole sisevoodrit...

..mine sa tea? Vahepeal värises maa ka väheke

Kahju muidugi,,,aga seal kõrval majal ka korsten samasugune.

Arvan, et peapõhjus on selles, et kasutatud on valesid materjale.
Näiteks mingeid vanu telliseid, mille omadused pole olnud teada ja mis korstnapitside ladumiseks pole ette nähtud (ahjutellised). Või/ja rammusat savisegu nii ladumisel kui krohvimisel.

vuuk kirjutas:Arvan, et peapõhjus on selles, et kasutatud on valesid materjale.
Näiteks mingeid vanu telliseid, mille omadused pole olnud teada ja mis korstnapitside ladumiseks pole ette nähtud (ahjutellised). Või/ja rammusat savisegu nii ladumisel kui krohvimisel.

Eks selleski või olla omajagu tõtt. Silikaat pole ju teab mis väärt korstnapitsikivi...Tsementsegule kelluotsaga savi sisse panna pole vast palju. Uninaksi kiudkrohvi savi sisaldust kahjuks kommenteerida ei
oska.
Eks siin sai see silikaadi katmine korstnapitsil jälle saatuslikuks...

Korstna ladumise ajal suri selle maja memm ära. Papi nüüd hõiskab, et poole vähem läheb kütet. Varem direktor käskis ikka palju rohkem kütta, tal oli koguaeg külm. Kütmiseks on ka ainult Pioneer pliit mille suitsugaasid lähevad tagant väikese plekkahju koldesse. Koldes olla kivid poole peale ette laotud, sest tõmme on äärmiselt vaevaline. Pikemaid puid, kui 20cm ei saa ka sinna pliidi alla panna ja neidki tuleb laduda vastu tagaseina, muidu hakkab uksest sisse ajama

Eks siis saidki kõik kehvad tegurid kokku ja nii läks, seekord

Asi läheb aina huvitavamaks.
No ei usu, et lihtsalt külm lõhub mõne talvekuuga silikaatkivi.
Täpsemalt, mis silikaatkiviga oli tegu?
Vääriksilikaatkivi? Reasilikaatkivi? Uued? Vanad?
Millist segu korstna ladumiseks kasutati?
Kas on võimalik, et köetakse mingi põleva "sodiga", mis tekitab happelist suitsugaasi?

Ei saa aru, mis siin järjest huvitavamaks läheb? Ja millest järeldatakse, et silikaat nii lõhki oleks?
Krohvi on ainult pealt maha visanud..

vuuk kirjutas:...Kas on võimalik, et köetakse mingi põleva "sodiga", mis tekitab happelist suitsugaasi?

Kas herr Vuuk oskab öelda, mis materjal klassifitseerub happetootja alla?

Krohv on seal muidugi ka lahti...aga üldiselt on nii, et kui läbi krohvi paistavad kivide kohad välja,siis ei ole viga krohvis, vaid kivid liiguvad või tuleb niiskust kivide vahelt ja külmub seal. Sarnase tulemuse võib jätta ka korstnapõleng, mis paisutab kive.
Arvan, et kui see uuesti krohvida, siis lahendust ei leidu ikka.

Taastaja, sinu galeriis esimesel pildil on tänapäeva tellisest lapitud korstnapitsist täiesti normaalne pilt. Pakun, et laotud on pits nii 3-5 aastat tagasi. Umbes sellise ajaga jõuab tänapäeva silikaat niisugusesse seisu. Olen ise sarnase loo läbi teinud.
Lappisin järgmise pitsi lolli peaga ka silikaadist. Peale ühte talve olid praod sees. Tänavu kevadel vedasin plaatimisseguga võrgu ümber. Nüüd vaatan jubedusega sinu pilte ja mõtlen, et kas tõesti seiseb suvel jälle pitsilappimine ees.
Iga süü peab omaniku leidma ja seepärast olen üritanud lagunemise põhjused omale selgeks teha. Esimene pits läks ilmselgelt külma suitsu nahka. Tegin soome tüüpi pliidi ja jätsin soemüüri alles. Suitsu siibri all üle 130 kraadi ei saanud ja nii see korsten pudiks läks. Uus pits oli esimesel talvel ilma mütsita ja ilmselt vedas seepärast praod sisse. Soemüür oli seksajaks juba päevakätte tiritud ja siibripealse tembi hoian nüüd küttes 180 ja 200 vahel. Muidugi eks suur süü on ka oma mugavusel. Ei viitsi iga päev kütta ja lasen selle töö ÕSPl ära teha.
Siin asjast vähe juttu ja pilti ka
viewtopic.php?f=1&t=24592
PS! see millisest kivist kestvat korstnapitsi lappida on kuidagi hull saladus. Igaljuhul pole minul õnnestunud kelleltki vettpidavat selgitust saada. Silikaat (tänapäevane) selleks tööks 110% ei sobi.

Eks need korstnapitsid kestavad, mis seest ahnelt kondensvett endasse ei ime, kui seda juhtub ülemäära seal tekkima. Mu ühel korstnal, mis samuti ei saa pliidi soemüüri väljundist üle 120-130 kraadist suitsugaasi, sai jupp toru korstnasse pandud. See talv on igastahes see 2m silikaadist korstnapits kuiv olnud.

motamees kirjutas:

vuuk kirjutas:...Kas on võimalik, et köetakse mingi põleva "sodiga", mis tekitab happelist suitsugaasi?

Kas herr Vuuk oskab öelda, mis materjal klassifitseerub happetootja alla?

http://www.toode.ee/?module=news&id=15
Näiteks sellest ja paljudest teistestki kirjutistest võib lugeda, et happeid leidub korstna kaudu väljuvates suitsugaasides peaaegu alati.
Põhimõtteliselt on kõik meie ümber keemia.
Happetootjateks klassifitseeruvad enamus kasutatavatest küttematerjalidest.
Küsimus aga selles, kui suureks happe kontsentratsioon ühe või teise kütteks kasutatava aine kasutamisel suitsugaasi koostises tõuseb. Ja milline kontsentratsioon ja kui kiiresti ja missugust materjali lagundab.
Siin erinevates foorumites on räägitud silikaatkivi viimase aja kehvemast kvaliteedist.
Kaldun arvama, et silikaatkivi kvaliteet on pigem aastatega paranenud.
Ebasoodsamaks on muutunud aga tingimused ja seda eriti silikaatkivile, sest selle koostises on üheks põhiliseks liitaineks lubi.
Happeaurud hakkavad kondenseeruma kivi pinnale veel 10..20 kraadi kõrgemate temperatuuride juures kui vesi. Liiguvad koos niiskusega kapillaarjõu ja diffusiooni teel kivimaterjali sisse. Kivis leiduva aluselise aine ja happe keemilisel reageerimisel tekivad soolad ja vesi, ehk teisisõnu kivimaterjal laguneb.

See ei vasta küll tõele, et silikaat paremaks oleks läind, sest raske on leida uut silikaatkorstent,mis ei lagune. Olen mõnda näinud,aga seal eraldi vooder sees jne. Olen,aga ise teinud vähemalt 2 pitsi vanadest silikaatidest ja nene puhul ei ole viimase 5 aastaga mingit muutust olnud, kuigi kasutuses.

Robi 1 kirjutas:See ei vasta küll tõele, et silikaat paremaks oleks läind, sest raske on leida uut silikaatkorstent,mis ei lagune. Olen mõnda näinud,aga seal eraldi vooder .

Kui ühel inimesel on raske leida mittelagunevat uut silikaatkorstent, siis see pole veel piisav tõendusmaterjal silikaadi kui materjali halvenenud kvaliteedi kohta. Enne, kui pole kaalukamaid tõendeid, näiteks laboratoorsed uuringud, saab niisuguseid jutte pidada kas külajutuks või peenemas keeles väljendudes spekulatsiooniks. Või lihtsalt kellegi arvamuseks.
Mitte aga kaugeltki tõeks.

Viimase 8 aasta jooksul ei olevat silikaadi tootmises mingeid sisulisi muudatusi tehtud. Kuidas ta saab, siis parem olla? Ainuke muudatus, millest olen kuulnud, on see, et 8 aastat tagasi vahetati tooraine kaevandust...