Ehitusfoorum

Ma ei küsinud neelu laiuse kohta vaid proportsiooni kohta (ukse kõrgus, peegel, "järelpõlemiskamber") .

Proportsioonidega ei ole siin midagi rehkendada ja eriti ukse kõrgusega. Koldest algab kõik. Malmuks on vaid laadimisava puudele ja õhule. Sellise kolde kõrgus võiks olla neeluni 800-900. Ülemine kamber, olenemata nimest, võiks minu arusaamiste järgi olla nii suur, et suits saaks hetkeks ennast ringi keerata ja vaadata kuhu edasi tuleb tormata. Ühtlasi oleneb sellest ka pinna suurus, mis soojendab esikülge. Lembitu ahjul on aga tähtis ka lae maksimaalne soojenemine ja siin polegi nii vale tule litsumine vastu ahjulage. Valesti pole siin midagi, käib igat pidi. .....ja teisiti annaks siingi iga kivi panna.

kaminahi kirjutas:

stupiduser kirjutas:Mina tooks neelu 6 kivi allpoole.

PS ma pole Meister vaid hobipottsepp

Mina ka tooks, aga 2 kivi. Neelu laiuseks sobib näiteks kivi laius.

Mis see annaks, et tuua neel alla poole?

Hakkasin teie neelupeegli juttu peale mõtlema, et kuidas on võimalik veel lamedam neel ehitada? aga siis taipasin, et ma olen pannud neelukivid risti mitte piki kollet . No tuleb ümber teha.

Teine küsimus mis tekkis, on see, et ega see vesi seal boileris keema ei lähe . Seda küll ei tahaks

Kas läheb keema või mitte, sõltub küttepinna suurusest (ja vee mahust boileris). Kõik tuttavad, kes on hirmsasti tahtnud saunakerist veesärgiga siis neil saab vee keema väga kergesti.

Jaa...peab selle sketsupi ära õppima. Aga mis Lembitu ahju puutub, siis ühinen Virgori arvamusega, et seal nurkades võiks ka ikka olla samoti tükike. Neelu tooks ise ca 4 rida alla poole. Suurus 10-15 cm ok. Hmmm, to esiseina paksus on küll liiast. 4ndal kütmisel hakkab vast leigeks minema küll, aa eks ta püsib ka siis. Aga mõranemine on vägagi reaalne, kui sa just üle ei krohvi, siis äkki veel pida. Oot, kas boiler lähebki päris ahju sisse ? Igatahes lagi tee paksem ikka kihi jagu. Jõudu igatahes!

Soovitan jõuda mõistmisele, et mitmest küljest see neel tuld saab ... ja ka selles, et kui külglõõri ots on 8 sm lai ja kuhu see soe sealt jaotub ja millistes suundades , ning palun mitte jääda lootma sellele, et krohv mingit ahju koos suudab hoida .

Kui aga keegi arvab, et selline ahi just kiirendusvõistluse võitjaks on seatud, siis olete petta saanud.

kena köik

raga kirjutas:... siis ühinen Virgori arvamusega, et seal...

Kas siis Virgoril on raske proovida seda ahju kohta käega ja tuua ka oma austajad tõe juurde tagasi?
Aga kordamine on tarkuse ema: lappi kivi puhul hajub see soojus seal täiesti ära. Loodan, et servi kivi variant saab lähiajal ka ära proovitud.

Lembitu kirjutas: aga siis taipasin, et ma olen pannud neelukivid risti mitte piki kollet . No tuleb ümber teha.

Neelukivid tuleb ikka siduda risti ja piki , nii et korralikult seotud oleks

heints kirjutas:Neelukivid tuleb ikka siduda risti ja piki , nii et korralikult seotud oleks

Hm, tundub, et kolmas on kohtu seadus. Nüüd peaks siis õigesti aru saama lõpuks.

raga kirjutas:seal nurkades võiks ka ikka olla samoti tükike.

No ega see paigaldamine sinna mingi eriline raskus ei ole, aga seda ei ole ka mõtet terve külje ulatuses panna. Ainult esi seina kaks kolm rida ülevalt.

raga kirjutas: Neelu tooks ise ca 4 rida alla poole.

Kas keegi oskab öelda, mida see neelu alla poole toomine muudab

raga kirjutas:Aga mõranemine on vägagi reaalne, kui sa just üle ei krohvi

Üle krohvin küll

raga kirjutas:Oot, kas boiler lähebki päris ahju sisse ?

Boiler läheb ahju sisse jah

raga kirjutas: Igatahes lagi tee paksem ikka kihi jagu. Jõudu igatahes!

Ma olen siin mõelnud küll, et järsku jääb see lagi liiga õhukeseks ja hakkab liiast kuumutama seda boilerit. Muud probleemi ma ei näe, kui see, et kui see seal pidevalt keeb, siis hakkab hirmsasti katlakivi tekkima. Tuleb vist üks rida kivirida juurde panna jah. Jõudu läheb tarvis küll

kaminahi kirjutas:Soovitan jõuda mõistmisele, et mitmest küljest see neel tuld saab

No kui mu loogika töötab, siis 3st.

kaminahi kirjutas: ja ka selles, et kui külglõõri ots on 8 sm lai ja kuhu see soe sealt jaotub ja millistes suundades

Eks kõige pealt saab kuuma see sisevoodri samotttellis, mis on kohe järelpõlemiskambri väljalaske vastas ja siis suundub gaas alla taha nurka. Eks see esi seina 8cm tavatellise osa saab ka oma osa. Kui see nüüd paisub, siis teistest kiiremini, siis võib ta lüüa alla ja ülesse prao. Alla võibolla mitte,sest eks kõik need tellised saavad seal oma osa, aga üles võib küll lüüa, kuna seal 200L külma vett. Ei tea kas peab arutluskäik vett?

Kalvis kirjutas:Kas läheb keema või mitte, sõltub küttepinna suurusest (ja vee mahust boileris).

No küttepind on 2,5x3,5 kivi ja veemaht ca 200L

Ma pakun, et peegel saab neljast küljest kuuma ja vesi seal üleval keema ei lähe. Boiler on ju ümmargune ja toetab vastu ainult keskosaga.

Neelu allatoomine ei ajaks sul esiseina kihti nii paksuks. Võrk +krohv= oluliselt tugevam, kui puhasvuuk. Paisumisjõud liigutab ju tegelt mägesi, suht sama tugev, kui külmapaisumine. Kui teed valuplaatidega, siis ma ei oska täpselt öelda, aga no julma kütmise korral võib ülevalt mõra ka sisseajada. Ja julma kütmist kipub ikka igal ahjul juhtuma-mõned korrad elus. Miks külgedele samotid, eks ikka selllepärast, et sealt tuleb karm kuumus, punane hakkab lihtsalt pudenema. Keskkoht saab kindlasti suurema löögi, järgmine ongi külg ja siis alla. Lagi muidugi kõige valusama!!!

raga kirjutas:... Kui teed valuplaatidega, siis ma ei oska täpselt öelda, aga no julma kütmise korral võib ülevalt mõra ka sisseajada...!!!

Elementaarne Vatson. Plaatide ümber pannakse ju villaribad.

Voi sinä tuhat ja tulikuuma. Nüüd opettavat meitä jänkid viroksi


http://www.pyromasse.ca/firing_ee.html

http://tulepesa.wordpress.com/2011/01/1 ... sti-kutta/

Tundub, et motamees pürgib tõlkijate pärusmaale juba

Lembitu kirjutas:Tundub, et motamees pürgib tõlkijate pärusmaale juba

Eks ta ole jah noores eas asja tõsiselt võtnud ja investeerinud ....

Lokko, et plaatide ümber pannakse villaribad. Mõtlesin viimast tellise kihti. Lihtsalt tobe tunduks jätta sinna "ülikuuma kohta" punasetükk. Samahea, kui kolle. Ega suits ei voola seal rahulikult nagu allikavesi alla. Või keegi kütab nõnda aeglsase minekuga? Ega ma siis kurjasti..

Usun, et sina kurjasti ei mõtle , aga ütle, mitmel ahjul oled sina sinna üldse selle lisavoodri pannud , sinna kurjalt kuuma tsooni? Eestimaa on ilma külgmise lisavoodrita ahjusi täis ja kahjuks on ikka väga paljud ka pragudega just küljel. Mina olen siinse projekti põhimõttel lappinud kümned ja KÕIK on terved ja soojendavad ühtlaselt soojeneva pinnaga.
Kindlasti ei hakka minagi kurjalt ütlema, et seda kivitükki sinna panna ei tohi. Olen isegi seda teinud ja Marcus Flinn teeb tänagi. On ka poole kohaga seadus nagu Eestiski, et suitsulõõrid peavad olema tulekindlast tellisest. Jälgime selle seaduse edenemist.
kena köik

No see rekord kuulub kindlasti sulle:) Sinult üldse ma liikusin voodrile, muidugi kuna see tundus loogiline suund ka, mida mu meister muidugi eriti ei kiitnud-to tolleks. Aaa, kas on olnud võimalust kiigata ka rohkem kui 5a küttestaaziga kaminahju ülaossa? No puhas uudishimu, tahaks isegi vaadata, a kus sa läed lammutama. Murettekitav on see asjaolu, et kivipartiid ikka väga ebaühtlase kvaliteediga.

KURAT, ega siis Eiffeli torni ka ennem 1:1-na ei katsetatud aastakümneid, küll aga võeti selle ehitusel arvesse kõik eelnevalt kogetud ja katsetatud tarkused. Mina üksi olen koheselt lagunenud tellisahjude asemele ehitanud uue miskit viis korda ja nüüd ütles Soome proua hetkega lagunenud tellisahju asemele uue ehitamise üles just selle töö lammutamisel kogetu põhjal. Ostis Nunnauuni, olgugi, et ei meeldinud selle hind ega välimus. Usalduse tellisahju oli kohalik sosssepp üles poonud.
Ma ei saa siin midagi muuta, ka sinu õpetaja arvamust ja igaüks teeb oma ja sitakeerajad situvad ka teiste lauale süüdimatult edasi.

kena köik

Rahu, loll küsimus kukkus välja. Plekika fänni vist naljalt ei murra. Kena päeva ja jõudu!

kaminahi kirjutas:Mina üksi olen koheselt lagunenud tellisahjude asemele ehitanud uue miskit viis korda ja nüüd ütles Soome proua hetkega lagunenud tellisahju asemele uue ehitamise üles just selle töö lammutamisel kogetu põhjal.

Pilte?

Uhke asi...

Minu tönts silm ei seleta nendelt kribupiltidelt muud kui, et lammutamist ei alustatud uste eemaldamisest.

Pliidiukse ümbruses on praod?

stupiduser kirjutas:...Pliidiukse ümbruses on praod? ...

...ja ahjuukse ümbrus on puhta lõhki.

motamees kirjutas:

stupiduser kirjutas:...Pliidiukse ümbruses on praod? ...

...ja ahjuukse ümbrus on puhta lõhki.

...pildil nähtava müürsepahaamri tubli töö tõttu.
Lõhki on see vist ettepoole
Kuigi võib oletada, et seal oli eelnevalt pragu.