Ioonküte

[betoonieri]

Tekitaks sellele vanale teemale lisa.
Lugedes selle eelneva siin läbi ja tundub, et ioonkatel ongi jonnakas. Jama värk, aga olen ka ise selle ohver.
Ei ole küttemees, aga olen põhimõtteliselt kogu küttesüsteemi peaaegu üksi üles ehitanud torude asetusest saadik. Kogu majal vesi põrandaküte.
Eelmine talv oli esimene kütteperiood. Hakkas jamama! Pidevalt peksis katla kaitsmeid välja, praegu ka katel natsa tilgub. Paistab, et süsteem vajab korrastamist.
Kogu süsteem vee paasil. Tegin kiire cad joonise, et aru saada minu lihtsast süsteemist. Ja püüaks Teie abiga see asjandus tööle saada. Andke nõu kas olen õigel teel!

Ka mulle tundub, et see kaitsmete välja peksmine on seotud Ouman kütteregulaatori ja katla enda sisse-välja lülituse temperatuuride ja süsteemis oleva vee jamast. Kui olid külmemad ilmad,
siis töötas katel ilusasti, aga kui läks soojaks ja põrand vajas küttegraafiku alusel vähem kütet läks katel hulluks (peksis erinevaid faase välja).
Toimis mingil määral kui katlaringi temperatuuri muutsin. Ei meeldinud ka mulle see teema, et 3-T uhas edasi-tagasi. +/- 3-5 kraadi iga katla tsükliga.
Mingil määral aitas, kui tõmbasin kontrolleris 3-T reageerimiskiiruse kõige aeglasema peale.
Mõte oleks, et aretaks soojusvaheti vahele. Saaks nagu eelmainitud teemas juttu katla ringi mis iganes etanooli, vedeliku baasile. 3-T suudaks ehk seega korralikult etteantud temperatuuri hoida. Kui keegi teab mõistliku soojusvahetit soovitada, siis andku tulla. Kuidas see joonisel välja näeks?
Äkki oskab keegi öelda, et mida saaksin selle oumani kontrolleriga tarka ette võtta antud katlaga. Praegu katel koos sees oleva pumbaga pidevas töös kui 3-T sulgunud. 3-T järgne pump lülitub välja kui ajamid kollektoril sulgunud. Äkki saaks ka katla läbi releede kuidagi sedasi- sisse välja töötavaks teha.
Elektrik olen ma sama palju kui santehnik! Mis kuradi päralt ei võiks katla võimsus vastavalt vajadusele, ehk astmeliselt kaasa tulla? Praegu hoian ainult ühte faasi sees, et vannitoa põrand soe oleks. Lisaks uhab majas tutikas mitshubishi Kirigamine.

[Veikko]

Kas sul on katlal ees igal faasil kaitse või ikka üks 3 faasile? Mis on kaitsme suurus? Milliseid kaitsmeid siis välja loobib kas katla omas kilbis või kilbist must toidetakse 3 faasiga? Ouman kindlasti ei saa tekitada kaitsmete väljapildumist. Kas ole kaitsmeid proovinud vahetada võib olla need vigased.

[betoonieri]

Kas sul on katlal ees igal faasil kaitse või ikka üks 3 faasile? Mis on kaitsme suurus? Milliseid kaitsmeid siis välja loobib kas katla omas kilbis või kilbist must toidetakse 3 faasiga? Ouman kindlasti ei saa tekitada kaitsmete väljapildumist. Kas ole kaitsmeid proovinud vahetada võib olla need vigased.

Katla küljes on põhikaitse 3faasiline A40. 3 ühefaasilist C16 ja 2tk. C2-te. Neid 16-id loobib täiesti erinevas järjestuses.

[Küülaline]

3 ühefaasilist C16 ja 2tk. C2-te

Mis nende kaitsete mõte on, st. mida nad kaitsevad?

[Veikko]

Kas sul on katlal ees igal faasil kaitse või ikka üks 3 faasile? Mis on kaitsme suurus? Milliseid kaitsmeid siis välja loobib kas katla omas kilbis või kilbist must toidetakse 3 faasiga? Ouman kindlasti ei saa tekitada kaitsmete väljapildumist. Kas ole kaitsmeid proovinud vahetada võib olla need vigased.

Katla küljes on põhikaitse 3faasiline A40. 3 ühefaasilist C16 ja 2tk. C2-te. Neid 16-id loobib täiesti erinevas järjestuses.

Katla küljes olev 40A on liiga võimas, mis sul maja peakaitse on. Ei saa aru nende teiste kaitsmete funktsioonidest.

[trebla]

Mul on kuri kahtlus, et A40 näol on tegemist lihtsalt pealülitiga, mitte kaitselülitiga ja C 16-ned on igale faasi kütteelemendi jaoks oma ning c 2-d on elektroonika toite(juhtmete) kaitseks.

[timmu2345]

Äkki saad soojusvaheti sellisest kohast
http://www.abctoru.ee/index.php?option= ... 12&lang=et

[külakülaline]

Ioonkatla sääst on tavalise elektritenniga võrreldes alla 1%. Sellele küsimusele andis sellise vastuse TTÜ, kui meil oli seal koolitus.

Tavaliselt on elektrikütte kasutegur 100%, kui voolumõõtja asub hoones sees, ehk 1kWh elektrienergiat võrdub 1kWh soojusenergiat. Ioonkatla kasutegur ei saa olla mitte kuidagi üle 100%. Pigem on see sama, mis tavalise elektrikütte puhul. Vahe saab olla VÄGA väike.

Vot tekkiski see mõte, et ioonkatlal ju pole mõistet COP nagu on soojuspumpadel ja energia võimendusefekti ei teki, et ühest kwh võrguenergiast toodetakse tagasi rohkem, maailma jahutades. Seega, ioonkatlaga hoone elektrienergia kulunumbreid uurides võib ju teha ka järeldusi hoone energiatarbe kohta, kas pole? Hiljaaegu sattus ette ühe ca 270m2 hoone energiaarved, majas ioonküte, 200 liitrine tarbeveeboiler jmt ja näiteks 2015 jaanuari energiakulu 4676 kwh (päeval 1696 ja öösel 2980). Rahaliselt 465 €. Aastane hoone energiakulu ca 40 000 kwh, energiaarvete summa ca 3600 €. Suured numbrid, kas pole. Kuid küsin hoopis, kas pelgalt nende kwh numbrite pealt võib teha oletusi hoone üldise soojapidavuse kohta? Kas oleks vale väita, et põhimõtteliselt pole ju vahet, kuidas need kilovatid toodetakse, küsimus on, kui palju neid hoones püsib? Mõnes mõttes on ioonkatla või muu elektsilise otsekütte kuluarvestus ju parimal moel jälgitav (võrreldes näiteks tahke- või vedelküttega), mis reeglina on automatiseeritud hoidmaks toas konstantset soovitud temeratuuri. Aga lõpuks loeb ikkagi välispiirde soojapidavus.

[Küülaline]

pole ju vahet, kuidas need kilovatid toodetakse, küsimus on, kui palju neid hoones püsib

See ei ole meile tõesti uudiseks, et "kilovatte" tuleb toota täpselt nii palju, et kompenseerida hoone soojakaod.

[Külaline]

Soojapidavuse kohta ei saa järeldusi teha kui ei tea sooja vee tarbimist ja ruumides hoitavat temperatuuri ning kas on sundventilatsioon.

[Külaline]

Soojapidavuse kohta ei saa järeldusi teha kui ei tea sooja vee tarbimist ja ruumides hoitavat temperatuuri ning kas on sundventilatsioon.

Kas arvad, et tegu on linnasaunaga?
Paistab nagu tavalise, "odava energia" aegse, tondilossina.

[Külaline]

Ei ole mõtet mitte mingeid järeldusi teha. m2 ei ole mingi näitaja, m3 on. Pole öeldud, et tegu on u. 2,5 m kõrguste lagedega 2-kordse majaga, mitte 6 m kõrguse viilhalliga. Juba sama põrandapinnaga samasuguse soojustusega 1-kordsel ja 2-kordsel hoonel on suur küttekulu vahe.

[Küülaline]

m2 ei ole mingi näitaja, m3 on

Tegelikult on näitaja siiski m², nimelt välispiirete m².

[Külaline]

Otseelektriküte elektriradikatega tubades on soosam, sest jäävad ära kaod torustikesmja nn "katlamajast" saab jaheda hoiuruumi teha..
See on nüüd objekt kus pumbamüüjad saavad oma toodete maksimaalset kokkuhoidu näidata?. Paned SCOP 5 pumba ja 32 000 kWh nigu niuhti maast leitud.....

[külakülaline]

Ei ole mõtet mitte mingeid järeldusi teha. m2 ei ole mingi näitaja, m3 on. Pole öeldud, et tegu on u. 2,5 m kõrguste lagedega 2-kordse majaga, mitte 6 m kõrguse viilhalliga. Juba sama põrandapinnaga samasuguse soojustusega 1-kordsel ja 2-kordsel hoonel on suur küttekulu vahe.

Tegemist on kahekordse kivimajaga (kergbetoonplokk + 100 peno + krohv), 2x pakettaken, u 2,5m kõrguste lagedega, alumisel korrusel vesipõrandaküte, üleval radikad, lisaks el.põrandaküte ja vent niisketes ruumides. Hoone maht ca 800 m3.
Tegemist ei olnud tõesti linnasaunaga, tavaline pereelamu. Seega siis, teades hoone aastast energiakulu (ca 40 000 kwh), mis sisaldab eelnimetatud tarbijaid, on tõesti üks variant võtta moodsaim ÕV soojuspump ja maamehe mõstusega reaalne COP ütleme 3, no max 4. Sellise süsteemi väljaehituse kulu pakun umbes 8k€. Teoreetiliselt jääb siis aastane tarve sinna 13 000 ... 10 000 kwh vahele. Juba parem eksole. kwh/m2 kohta tuleb siis ju samuti päris ilus number (alla 100, mis peaks vastama A-klassile). Kas selline teoretiseering oleks tõenäoline? Mida jätsin arvestamata või millega panin puusse, parandage.

[Riio12]

(2015 jaanuari energiakulu 4676 kwh. Kuid küsin hoopis, kas pelgalt nende kwh numbrite pealt võib teha oletusi hoone üldise soojapidavuse kohta? )
https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kuukokkuvotted/
2015 jaanuari keskmine õhutemperatuur oli -0,8 °C
Arvutus: -400kWh olme ja soevesi saame soojusvõimsuseks (270m2) 21W/m2, mis on ok soojapidavus kahekordsele majale.

[Kalvis]

Hoone soojakaod kuus ongi kuine elektritarve. U arvu teadasaamiseks peaksid teadama välistemperatuuri, sest pindala saad ära mõõta või projektist teada.