Ehitusfoorum

trumm kirjutas:oleksin tänulik, kui mõni asjatundja leiaks lahenduse fresh-klapi parimaks paigalduseks.

esialgu plaanisin küll korralikku sundventi, kuid kuna tundub, et eesti vabariigis mingit majanduskriisi küll pole ja kellelgi pole aega sellega tegelda, otsustasin vähemalt esialgu panna magamistubadesse fresh-klapid. Ei ole aga saanud täit selgust, kuhu see parem paigaldada oleks - kas a) üsna lae alla toa nurka või b) akna alla radiaatori kohale.

Ise arvasin, et äkki radika kohale akna alla pannes tõstab radika soe õhk selle klapist tuleva külma õhu üles ja külm ja soe õhk segunevad omavahel kenasti. Nüüd aga mõtlen, et äkki hakkab hoopis selle ava kaudu radika soe õhk õue minema?

Lisaks tekkis selline mõte: toa kohal on külm pööning. kui puuriks ava seina hoopis pööningul ja tooks värske õhu toruga toa keskele läbi lae. Kas selline variant töötaks või tekib seal hoopis korstna efekt, s.t. väljatõmme? Pööningul saaks see toru küll horisontaalis joosta, kuid läbi lae toomiseks tuleb ju toru alla suunata ja ta läheks min 50 cm vertikaalis, nagu korsten.

Palun head nõu!

Mul miskid projekteerijad pannud akende kõrvale ülemise ääre juurde ehk siis ~ 30-40cm laest alla poole. Kas paned ainult klapid või on mingi väljatõmbe vent.aparaat ka olemas? Missugused freshid ostsid? Ise olen käinud 2x System Airis, aga pole suutnud ära otsustada, et kas osta need mingid magnetiga? temperatuurile reageerivad asjad või miskid odavamad....

Fresh klapid on jah soovitav panna radiaatori kohale akna alla või ülespoole akna sillust kui kardinaid ei planeeri kasutada. Soovitaksin väljaspool tuule ja vihmakattega reste, nende tööd mõjutab tuul vähem ja müra levik väiksem. Ka filter peaks olema kindlasti. On olemas ka radiaatorid, millel komplektis õhupilud välisõhule ja õhusuunajad.
See pööningult õhu toomine on riskantne. Eeldab kogu aeg alarõhku majas, et tagurpidi tööle ei hakkaks, s.o sundväljatõmme peaks kogu aeg töötama ja lisaks külm õhk "kukuks" ka ülevalt kohe põrandale.
Kas tõesti kõik ehitajad on Soome putkanud, et ei leia soojusvahetiga süsteemi paigaldajat. Kui oled ikka huvitatud ja Lõuna Eestist, anna teada 5172192, otsin paigaldaja.

suur tänu nõuannete eest!
ei ole kahjuks lõuna-eestist. ja ega nüüd enne jõule ja aastavahetust ei oleks ka endal aega sellega tegelda. seega hetkel ikkagi fresh päevakorral.

sellised küsimused veel:
- kui laes oleva sissepuhkeotsa kaudu sisenev külm õhk "kukub" kohe põrandale, siis kukub ju seinas oleva ava kaudu sisenev õhk ka? ei?
- kas akna alla radika kohale pandava freshi kaudu ei hakka soe õhk välja minema?
- akna kõrvale ei saa ma freshi panna, seal on kaablid seina süvistatud.
- ülespoole akna sillust ehk isegi saab... pean ainult meelde tuletama, kus on kaablid ja kust algas betoonvöö... selle sisse ma auku freesida ei tahaks. esiteks keeruline, teiseks ei taha armatuure läbi lõigata.

Nõuka ajal, kui temperatuur radikates oli kõrge, siis oli radikate peal olev õhupilu omal kohal. Soojad, tõusvad õhuvoolud suutsid külma, värske õhu kaasa haarata ja lae alt tuppa juhtida. Tänasel päeval, hästi soojustatud hoonetes, on norm radikate suuruse korral küttevee temperatuur päris madal. Kui nüüd see värske õhu pilu teha kohe radikate peale siis hakkab külm õhk ebameeldivalt põrandal ringi kondama. Sobivam koht oleks sellele põrandast kõrgemal, soovitavalt radikate kohal või lähedal, siis jõuab külmem õhk paremini soojema õhuga seguneda. Püsivat istekohta ei maksaks sellegi poolest selle ava lähedale luua, võib vahest ebamugavaid külma õhu voogusi tunda. Magada, aga on päris hea. Minule vähemalt meeldib.

taastaja

Kuhu kõrgusele põrandakütte puhul pannakse fresh klapid ?

Maik-vil kirjutas:Kuhu kõrgusele põrandakütte puhul pannakse fresh klapid ?

Krt võimalusel vist freshi ei pandagi aga kui siis kes paneb lakke kes seina.. aga äkki on ka õige kõrgus olemas, mine tea.

Võimalikult lae alla, tavaliselt akna kõrvale.

Kuna teema on taas mul aktuaalsemaks muutunud, siis soojendan siin vana lõime üles:

rokikas kirjutas:Tuleb tunnistada et füüsika ja matemaatika ei olnud mul koolis just lemmikained . Seoses sellega eelnev link mind palju targemaks ei teinud.
Hinnaklass mida olen vaadanud on max 30000 eek. See seab valikule mõningad piirangud.
Kas olen rootosoojusvaheti tööpõhimõttest õieti aru saanud. Alumiinium lehed liiguvad seest tuleva sooja õhu ja väljast tuleva külma õhu vahel. Soe õhk soendab seda lehekest ise seejuures jahtudes ja külmal poolel leheke jahtub sellega soendades õhku. Kui soojusvahetit läbivad õhu hulgad mõlemal suunal on samad ( kui viskan 300 m3 " musta" õhku välja siis pean ka 300m3. puhast õhku sisse viskama) siis ma ei mõista kuidas saab tuppa minev õhk olla soojem kui õue minev õhk.
http://www.comfort.ee/index.php?page=32 siin mingi seletus rootorsoojusvaheti tööpõhimõttest. Seal olev joonis väidab et kui õues on -10 ja toast lahkub +22 siis tuppa mineva õhu temperatuur on +16,3 ning õue läheb 0C. õhk. Mis trikiga ta seda teeb . Kas tõesti selle süsteemi juures peab toas olev küttekeha ( ahi, radikas, põrandaküte, jne.) soendama sisenevat õhku ainult 5,7 C. Tundub liiga hea et tõsi olla.

Uurisin natuke üle seda asja ja tuli meelde, et tookord jäi läbi lahkamata see asi. Panen siia ühe lihtsalt selgitava lingi wikipediast:
http://en.wikipedia.org/wiki/Countercurrent_exchange

rokikas kirjutas:Tuleb tunnistada et füüsika ja matemaatika ei olnud mul koolis just lemmikained . Seoses sellega eelnev link mind palju targemaks ei teinud. .......
.... siis ma ei mõista kuidas saab tuppa minev õhk olla soojem kui õue minev õhk.
http://www.comfort.ee/index.php?page=32 siin mingi seletus rootorsoojusvaheti tööpõhimõttest. Seal olev joonis väidab et kui õues on -10 ja toast lahkub +22 siis tuppa mineva õhu temperatuur on +16,3 ning õue läheb 0C. õhk. Mis trikiga ta seda teeb . Kas tõesti selle süsteemi juures peab toas olev küttekeha ( ahi, radikas, põrandaküte, jne.) soendama sisenevat õhku ainult 5,7 C. Tundub liiga hea et tõsi olla........


...http://en.wikipedia.org/wiki/Countercurrent_exchange

see vastuvoolusoojusvaheti seletab küll ära, et tuppa jõudev õhk on soojem kui õue minev, küll aga mitte seda, kuidas toast lahkuv õhk jahtudes 22 C võrra (+22-0) soojendab sama (?) kogust õhku 26,3 C võrra (+16,3 - (-10))?

Õhuniiskuse kondenseerumise arvel? Kas keegi viitsiks selleks vajaliku veekoguse välja arvutada?

hakkasin erisoojusi otsima ja komistasin sellise materjali otsa..
paistab, et siin teemas(isegi foorumis) pole sellele veel viidatud..

http://www.hevac.ee/systematic/files.php?id=8

muidu aga selle eelmise postituse energiapuudujäägi kohta (ma ei viitsinud eile sisse logida)

ρõ - õhu tihedus 1,2 [kg/m3]
cõ - õhu erisoojus 1005 [J/kg·K]

seega kuupmeeter õhku toast õue (1,2 kg) on andnud tuppatulevale õhule kuskilt 1,2 kg x 1005 x 4,3 K = 5185 J energiat eitea kust.

Veeauru kondenseerumisest?

Vee aurustumissoojus ; L = 2260 kJ/kg = 2 2600 000 J/kg .
Seega kuupmeetri õhu 100% soojusvahetusele peab lisaks kondenseeruma umbes 2 g = 2 ml = 2 cm3 vett...

Mu 130 ruuduses majas tuleks vahetada kogu õhk 2,5 tunni tagant (nagu spetsid soovitavad) - kui ruumid on 2,5 m kõrged, ehk siis põrandapinnale vastav kuupmeetrite hulk tunnis, ehk 130 kuupi tunnis ja seal peaks siis kondenseeruma vett 260 cm3 ehk veerand liitrit tunnis.....

ööpäevas siis 6 liitrit...
Et tegelik õhu soojusvahetus pole 100% vaid pigem 80%, siis umbes teine 4 kraadi jääb veel puudu - seega topelt veekogus ehk 12 liitrit.


Tegelikult peab toaõhus oleva vee kogus olema veelgi suurem, sest majast lahkub 0C temperatuuril 100% suhtelise niiskusega õhk(sest alles see niiskus, mis üle 100% oli, kondenseerus) aga majja tõmmatakse õuest -10 C temperatuuril olev õhk. Kui see viimane ka ise 100 % suhtelise niiskusega oleks, siis on ikkagi vaja veel õhku juurde lisada -10 C ja 0 C 100% suhtelistele niiskustele vastavate absoluutsete õhuniiskuste (ehk max. niiskuste) vahe....

(siit leitud tabelist:
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repo ... %20osa.pdf
näeme , et max, õhuniiskus -10C puhul on 2,3 ja 0 C puhul 4,9 g/m3 - vahe seega 2,6 g/m3 kohta ja ööpäevas seega täiendav 8-10 liitrit vett (viimane juhul, kui suhteline õhuniiskus -10 kraadises õhus oli alla 50%)

Kõik kokku seega 20-25 liitrit vett ööpäevas.


?

Kuidas ma sellise koguse vett toaõhku saan aurustada, et müüjate lubatud energiabilanss paika peaks?

Panen duššitrapile kaane peale, et hommikune dušivesi ära joosta ei saaks..?

Sooja duššivee energia jääb kah siis tuppa - topelt kasud sees...




PS

Ega ma kuskil arvutustes ometi viga ei teinud...?

Selles vanas teemas viewtopic.php?f=9&t=21813 sai ka tiba seda asja torgitud.

seal leiti kah, et summa ei klapi, ma üritasin nüüd siis sellele põhjust leida...

Ehk Comfort'i mehed seletaks selle asja meile (või Tarbijakaitsele) ära...?

Mis oleks, kui kasutaks õhu juurdevoolu soojendamiseks ja jahutamiseks maasees olevat soojust?

Vundamendi sisse auk, kust läheb plast toru põlvega keldri põrandaalla ning maasees teeks näit. 10 meetrise ringi ning sealt ülesse, tuppa või toa põranda alla.

Selline asi võiks talvel külma asemel tuua + kraadi tuppa, mis oleks tunduvalt soojem, kui väljas olev õhk.
Ning suvel oleks justkui konditsioneeri asemel.

Tere. Idee tundub esmapilgul ahvatlev, aga... Enne kui ehitama asuda võiks natuke teoorias targemaks saada. Kõigepealt mitu m3 tunnis õhku oleks vaja läbi pumbata? Kui suur on selle toru ehk "soojusvaheti" pindala, millest tuleneb selle "soojusvaheti" võimsus ehk kui palju soojusenergiat oleks võimalik sealt kätte saada? Oletan, et tegemist saab olema mikrokogustega, ehk praktiliselt väljendatuna on efekt 0. Selleks, et tekiks efekt tuleks "soojusvaheti" pindala ikka kordades suurendada. Lisaks tekib torus suvisel perioodil kondens -> hallitus jm, mis siis talvel sisse tõmbate. See mõte pole sugugi uus, selliseid lahendeid on olemas, isegi Eestis on mõned insenerid sellega tegelenud. ISeehitamise raames jääb tõdemus, et hea idee ei rakendu.
Lugupidamisega. Mitte ventinsener Alar Piirfeld.

Tõnu... kirjutas:Mis oleks, kui kasutaks õhu juurdevoolu soojendamiseks ja jahutamiseks maasees olevat soojust?

viewtopic.php?f=9&t=26131&start=50#p137145