küttekeha pliidi sees

[vots]

küsin vasest spiraaliga küttekeha kohta(mõtlen siis tsirkuleerivat süsteemi radiaatoritega).et kui selline isend on paigutatud tellistest pliidi sisse.kas see tekitab korstnas pigitumist?mulle nii väideti.et tekib kondensvesi ja pidi korstnat ja lõõre pigitama?küsisin sama küsimuse kütteseadmete alafoorumis.seni pole vastust saanud.

[juhan]

Anna minna,aga kuivade puudega!

[Hiid]

kas vabrikutoodangut ka müügil on või tuleb need kehad kõik ise üllitada?

[kaminahi]

Ei pea sellistest, koldesse asetatud soojusvahetitest, lugu enam ükski selle eriala insener. Põhjus on lihtsalt see, et need tõesti alandavad koldetemperatuuri selliseks, et sealt tuleb üle normaalse põlemata saastet. Austerlased ei lase leeki isege pliidirauaga kokkupuutesse ja kui algul olid nende pottsepad sellest väga , siis nüüd , nähes, et see võimaldab aga edaspidi kasutada pliiti ilma saastenorme ületamata on jälle kõik need samad mehed sellega täiega
Ka Heikki Hyytiäinen ei pea sellist soojusvaheti asetamist koldesse võimalikuks.
Ka meie "klassikaline" soemüür ei ole näiteks Soomes olnud sarnasel põhjusel kunagi kasutusel.

[heints]

Austerlased ei lase leeki isege pliidirauaga kokkupuutesse

Milline see austerlaste pliit välja näeb ?

[vots]

tänan vastamast kõigile.kiusatus on radiaatorid panna küll..aga mina nüüd veidi mõtlen selle asja üle järele.seda austerlaste varianti oleks hea teada küll

[juhan]

Tere päeva!Töötab juba kaks talve.Aga,jah,tuli peab all olema suht intensiivne.

[pottkivi]

Koldega on tõesti nii, et mida vähem jahutajaid, seda parem, kuid soojamüüri kohapealt tuli hr. Kaminahju suust küll "pommuudis". Mismoodi jahutab mingi kolde taga asuv lõõristik kütteprotsessi käigus kollet? Tasuks ikka asjad lõpuni selgeks teha enne foorumisse paiskamist. Tegu lihtsalt erinevate kultuuriruumide lähenemistavadega. Soomlastel ehitatakse lõõrid pliidi enda sisse. Saksamaal on olnud traditsiooniks soemüür veraldi välja ehitada,Austerlastel kombineeritud süsteemid ahjuga või siis pliidi enda sees, mis meenutavad natuke soomlasi. Kusjuures 2009. aastal Austrias kursustel olles väitsid sealsed tegijad, et nemadki on järjest enam kasutusele võtmas .nn saksa soojamüüri süsteemi. Põhipostulaadiks tuleb koldest järgneva lõõristiku ehitamisel võtta see, et soojushulk, mida koldes produtseeritakse oleks piisav lõõride soojaks kütmisel või siis vatupidi, et lõõristikust ei suunduks korstnasse liiga kuumad suitsugaasid.Jälgima peab muidugi ka tõmbeparameetreid. Ainuke asi, mis veidigi pudelite paigaldamist kompenseeriks, oleks termostaadi või elektroonilise termoklapi lisamine. See ei laseks koldesolevatesse pudelitesse liiga palju külma vett ning hoiaks protsessi kontrolli all.
Lugupidamisega Mati Malm

[kaminahi]

Täpselt nagu Tartus, kurustel. Sajab see mees suvaliselt , pisteliselt, sisse ja kukub lahmima, ilma et suvatseks arvata, kas keegi kursuse 40-st kuulajast teda kuulatagi jaksab... või soovib ehk kannatab.
"Pommuudisena" mainisin, et s a r n a s e l põhjusel ei ehitata pliitidele soemüüre, mis pliidi kolde vähesest võimsusest ja ebapuhtast põlemisprotsessist, kuna pliidiraud jahutab leeki ja tekib palju põlemata "produkte", pigitavad lisaks ja seeläbi liigse lööripikkusega soemüüri ja ka korstna. Kui ennemuiste oli tagajärjeks näiteks korstnapõleng või seeläbi isegi maja maha põles, siis nüüd on nagu selle vastu piiravad normid ju tehtudki.
Sellist soemüüri pliidi järel, nagu Eestis, ei tea mina küll Saksas ega Soomes. Sul on hea võimalus neid meile näidata, küll minul kontsentratsiooni jätkub Kirjuta teistele ka kui pika lööriga on austerlaste pliidil löör....ja soomlastel...ja sakslastel.....
Näita pommuudisena praeahjuga pliiti, millel 4m lööriga soemüür järel ja korstnatemperatuuridega ka kõik korras.

[juhan]

Huvitavad pliidid nendel austerlastel!Tuli kütab vist slovakkide küttekehasid!Ja pliidiplaadid kõik poodi tagasi.

[nõginina]

.
"Pommuudisena" mainisin, et s a r n a s e l põhjusel ei ehitata pliitidele soemüüre, mis pliidi kolde vähesest võimsusest ja ebapuhtast põlemisprotsessist, kuna pliidiraud jahutab leeki ja tekib palju põlemata "produkte", pigitavad lisaks ja seeläbi liigse lööripikkusega soemüüri ja ka korstna. Kui ennemuiste oli tagajärjeks näiteks korstnapõleng või seeläbi isegi maja maha põles, siis nüüd on nagu selle vastu piiravad normid ju tehtudki.
See põlemata produktide teke sõltub otseselt ka sellest kui hea on tõmme korstnas(mida madalam põlemistemperatuur seda rohkem produkte)ja ka sellest kui õieti on pliit ehitatud.Olen näinud külasosssepa poolt tehtud pliiti mis oli peale 3kuist kütmist sügisel täiesti umbes.On ette jäänud kõigest kaks pudelitega pliiti millel soemüür pigitas,mõlemil pudel lekkis ja ühel oli pottsepp soemüüriga puuse pannud,kõigil ülejäänutel on ok.Pooldan ka pottkivi mõtet paigaldada süsteemi termostaatklapp,maksumus peaks kuskil ca1000.- olema.

Näita pommuudisena praeahjuga pliiti, millel 4m lööriga soemüür järel ja korstnatemperatuuridega ka kõik korras.[/quote]
Meil siin Eestis klassikalise soemüüri lõõristiku pikkus peaks jääma kuhugi 5m kanti(pole ise mõõtnud)ja paljudel veel slepe 1,5-2m taga kui tõmme korralik ja kuivade puudega õieti kütta siis pole pigi kuskil.

[kaminahi]

.
"Pommuudisena" mainisin, et s a r n a s e l põhjusel ei ehitata pliitidele soemüüre, mis pliidi kolde vähesest võimsusest ja ebapuhtast põlemisprotsessist, kuna pliidiraud jahutab leeki ja tekib palju põlemata "produkte", pigitavad lisaks ja seeläbi liigse lööripikkusega soemüüri ja ka korstna. Kui ennemuiste oli tagajärjeks näiteks korstnapõleng või seeläbi isegi maja maha põles, siis nüüd on nagu selle vastu piiravad normid ju tehtudki.
See põlemata produktide teke sõltub otseselt ka sellest kui hea on tõmme korstnas(mida madalam põlemistemperatuur seda rohkem produkte)ja ka sellest kui õieti on pliit ehitatud.Olen näinud külasosssepa poolt tehtud pliiti mis oli peale 3kuist kütmist sügisel täiesti umbes.On ette jäänud kõigest kaks pudelitega pliiti millel soemüür pigitas,mõlemil pudel lekkis ja ühel oli pottsepp soemüüriga puuse pannud,kõigil ülejäänutel on ok.Pooldan ka pottkivi mõtet paigaldada süsteemi termostaatklapp,maksumus peaks kuskil ca1000.- olema.

Näita pommuudisena praeahjuga pliiti, millel 4m lööriga soemüür järel ja korstnatemperatuuridega ka kõik korras.

Meil siin Eestis klassikalise soemüüri lõõristiku pikkus peaks jääma kuhugi 5m kanti(pole ise mõõtnud)ja paljudel veel slepe 1,5-2m taga kui tõmme korralik ja kuivade puudega õieti kütta siis pole pigi kuskil.[/quote]


Olen sinu aruteluga üldiselt nõus aga teema sai alguse just uutest saastenormidest ja nende alla ei mahu sellised soemüüriga pliidid kohe kindlasti. Aga jäägu see siis lihtsalt minu arvamuseks esialgu .Kursustel austerlaste näidatu põhjal on mul võimatu teisiti arvata. Pommarvamuseks

[heints]

Austerlased ei lase leeki isege pliidirauaga kokkupuutesse

Püüan siis oletada.
Asja mõte on kolde resti ja pliidiplaadi vahelises kõrguses, mida kõrgemal pliidiplaat, seda vähem jahutatakse leeki koldes.
Võibolla 4-5 kivi jagu .
?

Head uut aastat ka kõigile

[kaminahi]

Austerlased ei lase leeki isege pliidirauaga kokkupuutesse

Püüan siis oletada.
Asja mõte on kolde resti ja pliidiplaadi vahelises kõrguses, mida kõrgemal pliidiplaat, seda vähem jahutatakse leeki koldes.
Võibolla 4-5 kivi jagu .
?

Head uut aastat ka kõigile

Sinu oletus ei ole päris täpne, kuid see on . Vanasti küll keegi nii ei julgenud arvata. Sootumaks siis, et austerlastel on nüüd kolde ja pliidiraua vahel veel nn. koldelae plaat (40 mm) ja kolde eesmisest servast päästetakse soe pliidipaadi alla, sealt ümber praeahju ja siis pliidi sees väikesed löörivonksud, ning ongi korstnasse mineku aeg rehkendustes käes.

Miks mulle tundub aina, et köik tehniliselt taibukamad on ühelt saarelt

[Hiid]

Austerlased ei lase leeki isege pliidirauaga kokkupuutesse

Aga pliidil süüa teha ikka saab? Ahjuseintega ka ei lasta tuld kokkupuutesse? Leek on vaid nö. korstna all ja kogu kuum tõuseb tohutu kiirusega taevasse?

[motamees]

Aga pliidil süüa teha ikka saab?

Nüüd ka Austerlaste pliidi saladus lahenenud.
Vat Austerlaste pliidi kohta ei oska midagi õelda aga pudelitega "pliidi" kohta on küll arvamus...
... ja see om väga sitt. Sellist pliiti nimetaks ma pigem kesküttekatlaks. Süüa seal peal teha ei saa. No tegelikult saab, aga tohutu aeg läheb selleks. Meie peres oli kaua aastaid pudelitega pliit. Maja hoidis sooja, aga süüa tehti ikka elektripliital. Vaatamata sellele, et tuli oli koguaeg pliita all.
Mida universaalsem on üks asi, seda sitem ta on.

[nõginina]

Pioneer pliidiga on jah see jama,et süüa teha kehva.Kui tavalisel pliidil madal pudel koldes ja termostaat klapp pudeli taga siis ei tohiks see küll söögitegemist segada.

[kaminahi]

küsin vasest spiraaliga küttekeha kohta(mõtlen siis tsirkuleerivat süsteemi radiaatoritega).et kui selline isend on paigutatud tellistest pliidi sisse.kas see tekitab korstnas pigitumist?mulle nii väideti.et tekib kondensvesi ja pidi korstnat ja lõõre pigitama?küsisin sama küsimuse kütteseadmete alafoorumis.seni pole vastust saanud.

Võtaks korra selle asja algusest.
Sinu soov paistab olema ehitada keeduplaadiga pliit mis kütab ka radikad. Panen sulle tutvumiseks ühe suurema projekti aga see annab ilusti ka pliidina ehitada ja siin on tõsine alus arvata, et on võimalus rahuldavaks tulemuseks. Vaata üle ja ütle. Sama ka teistele arutada.

http://heatkit.com/html/lopezs.htm

kena köik

[motamees]

Jah, aga seal köetakse põrandaga, mis vajab oluliselt madalamat vee temperatuuri. Muidugi ei muuda see gaaside jahtumist. Tuleb lihtsalt muuta siis pliita ehitust.
Ja panna paika prioriteedid, kumb on tähtsam. Kas kütta põrandat, või keeta süüa.
Hm, äkki söögitegemisest ikka jääb niipalju üle, et põrandasse suunata midagi?

[kaminahi]

See on see Austria pliit siis. Mõni mööt on ka mille järgi saab teisi umbkaudselt tuletada. Esialgu ehk sellest piisab.



Muide, kurustel leidus kohe üks ja teine eaks pottsepp, kes olid kohe põnevil seda ka valmis ehitama.

[heints]

Tänud. Nüüd saan aru