Põrandakütte automaatika

[ain raba]

vesipõranda küte maja suurus 100 ruutu ,tahkekütte katel mida eelistada kas põrandakütte automaatikaga või käsitsi juhtimsega, miinused ja plussid ja kindlasti ka tasuvus kuna rahaga laiutada ei saa

[vaaderman]

automaatikaga ikka, hoiad hiljem kütte pealt kokku
milleks siis muidu automaatikat toodetakse

[ain raba]

paigaldajad kiidavad automaatikat kasutajad jälle vastupidi keda siis uskuda- või piisaks ainult välisõhu temp andurist jne

[vaaderman]

tahaks väga teada mida kasutajatel on vastupidist väita.
olen ise kah kasutaja ja ütleks sedasi, et mida rohkem
automaatikat seda vähem soojust kaduma läheb.
jään huviga vastuväitei ootama

[ain raba]

no aga seleta siis lähemalt oma süsteemist ja selle hinnast- nagu kirjutasin siis rahaga laiutama ei hakka

[vaaderman]

endal kah rahamäed puuduvad ja olen aastate jooksul vastavalt reaalsetele vajadustele küttesüsteemi täiustanud.
et mingi säästu süsteem teha, tuleb täpselt lähtuda sinu olemasolevast süsteemist, tema tõhususest ja lähiaja investeeringute
suurusest. minu enda süsteemi seletamine sinu majas sooja ei anna. kindasti on ka meie majad vägagi erinevad.
kui reaalset abi vajad võin mõõduka tasu eest aidata. kindlasti on meie foorumis ka teisi häid ja abivalmis küttetehnikuid.

[külamiis]

Tee kuidas tahad, aga paari aasta pärast on sul ikkagi välisõhu temperatuurist sõltuv 3(2)-teeventiili juhtimine, ajamite ja termostaatidega lahendus.
Automaatiku mängimine tüütab lihtsalt ära.

[Katlakütja]

tubade(kontuuride)põhise automaatikaga saab kokku hoida nii: kui mõnes toas soovitakse madalamat temperatuuri, samuti arvestab automaatika lisakütteallikaid - nt kamin, inimesed, elektriseadmed, päikseküte läbi akna jne.
Samas ei tasu ära unustada ka põrandakütte väga suurt inertsi.

Tee kuidas tahad, aga paari aasta pärast on sul ikkagi välisõhu temperatuurist sõltuv 3(2)-teeventiili juhtimine, ajamite ja termostaatidega lahendus.
Automaatiku mängimine tüütab lihtsalt ära.

Automaatikut pole ju tarvis mängida, selle jaoks on automaatika, mis iseendaga 'mängib'.

[freoon]

Oleme teinud mõne maja puhul katse ning julgen ise väita, et põrandakütte automaatika kasutusotstarbekus on täiesti suhteline.

Nagu me teame, võtab alati pikemas perspektiivis vähem energiat mistahes asja soojashoidmine kui selle taasüleskütmine. Ehk teinekord on lihtsam, kui temperatuuri hoiab ja sätib soojusallikas ning põrandaküte vaid manuaalselt paika reguleerida. Kaob ära igakord termostaadi sulgumise ja avanemisega tekkiv üles- ja ülekütmisefekt. Põrandaküte on väga uimane, vältida tuleks ülekütmist. See võib juhtuda ka automaatika olemasolul. Süsteemi seadistamine algab ikka manuaalsest reguleerimisest, siis on võimalik ka automaatikaga säästa. Selleks ongi projektid ja projektipõhised TKV-d vms ventiilid millega manuaalselt asi paika reguleerida. Sealt edasine, kas säästa või mitte sõltub juba hoonest.

[vanakala]

freoon
pole sinuga päris nõus sest kevadeti,suvel ja mõningates ruumides pole vaja nii kõrget ülesse kütmist. ka on erinevad ruumid erineva soojusvajadusega. mis võib sellest automaatikast välja jätta on kindlasti õue andur aga eraldatud ruumid peaksid olema nii küttelahenduselt kui ka automaatikal eraldi lahendatud. teid ei pea huvitama mis õues toimub. igatahes gaasikateldega on gaasikulu kohe märgata. kui puudega kütta ja radiaatori thermostaatidega siis vast suurt aru ei saa.

[freoon]

Oioi, nüüd kas mina ei sanud aru, mis sa mõtled või olen ma tõesti veits ohmu

Hea küll, ma seletan siis

Erinevad ruumid on muiudgi erineva soojusvajadusega, selleks on aga eelkõige projekt ning selleks pannaksegi erinevatesse ruumidesse erinev hulk kontuure erineva tihedusega jne jne. Kõigepealt ikka soojusarvutused, siis selle järgi vastavalt torukogus maha. OK, KUI seda isegi tehtud pole, siis on võimalik taaskord manuaalselt teed kogused paika reguleerida, kui seda tunde järgi teha ei suuda on selleks vastavad riistad olemas.
Loomulikult ei ole mõtet põrandaküttele panna välisandurit, pidasin ma silmas ikka soojusallika välisandurit, mis regulerib siis küttetemperatuuri sõltuvalt välistemperatuurist. Iga toa eraldi reguleerima juba küttevoolu järgi.

Ja veel, automaatika puhul tuleb arvestada veel teisi nüanse. Ka selle maksuvust ja tasuvusaega ning kulusid (võtab voolu, vähe küll aga ikka). Eriti absurdne minuarust on see, et eestis kasutatakse samade normide järgi kütteautomaatika lahendusi nagu euroopas, ehk ajam-mootor on siis normaly closed, ehk ilma pingeta suletud. Minu statistika näitab aga seda, et kui küttesüsteem tasakaalustada võimalikult õkonoomselt töötama, siis ajam eesti ja põhjamaade oludes on üle 50% avatud, mis tähendab et peaks tegelt kasutm normally open ajameid, saavutab ka sellega mingit kokkuhoidu ju.Rääkimata sellest, et kui ajam läbi põleb on tuba külm. Eesti oludes ons ee paha, võib-olla jah kuskil mujal euroopas on loogiline kui olukord vstupidine... a see on juba nokkimine siin teemas

Automaatika suur eelis on siis, kui on realselt vajadus väga tihti muuta toa temperatuuri (hotellid, külalistemajad jms). Inimene kes hoiab aastaringselt ühes asendis termostaati peaks suuta seda ka seadistda manuaalselt, kui kütteallikal on normaalne automaatika välisanduriga. Loomulikult on automaatika hea ja annab teatavaid lisvõimlausi, aga küttesüsteemi tasakalustmine ning säästu saavutamine algab manuaalsest reguleerimisest!

[vanakala]

välisandurit vaja ainult madalatel temperatuuridel töötavatel kütteallikatel.... teistel pole vaja ja iga ruumi andur saab ise ka aru kui õues jahedamaks läinud.
projekti järgi paned toru maha max vajaduse järgi konkreetsesse ruumi kui aga nüüd kevad päike sulle poetab tuppa oma kiired siis ei saa sa kuidagi kütet vähemaks ilma ruumi andurita. tahtsin seda öelda.

[freoon]

Nojah, tõesti. ma vaatasin asja liialt oma mätta otsast.
Kütteallikad mis kütavad nö üle ja kõrget temperatuuri, nende puhul on kokkuhoid tõesti automaatika näol suur. Ja kindlasti on ka sisekliima oluliselt stabiilsem ja normaalsem. Soojuspumpade, elektrikütte, ioonkütte jms täisautomaatsete kütteallikate puhul mis töötavad välisanduri põhjal, on minujaoks asi endiselt küsitav. Seega... keera automaatika vahele ja saad ikka võitu.
Muidugi automaatikal ja automaatikal on kaa vahe, vaata et üle ei maksa

[madis64]

Nagu me teame, võtab alati pikemas perspektiivis vähem energiat mistahes asja soojashoidmine kui selle taasüleskütmine.

Vaidleks nüüd natuke.

Vanasti väitis koolifüüsika, et soojakadu läbi piirde ajaühikus on võrdeline temperatuuride vahega.
Ehk teiste sõnadega - mida kõrgem on külmaperioodil temperatuur hoone sees (loeme hetkel välistemperatuuri konstantseks), seda rohkem soojusenergiat ajaühiku kohta läbi seina õue kaob.
Seega hoiame energiat ööpäeva lõikes kokku kui suudame mingiks ajaks hoone sisetemeperatuuri langetada.

KUID see kehtib ainult sellise kütteviisi kohta, mille kasutegur ei sõltu oluliselt väljundvõimsusest s.t. mille kasutegur reaalselt ei lange sel perioodil kui me mahajahutatud ruumi kiirkorras üles kütma hakkame - heaks näiteks oleks elektri-otseküttekatel.

Nii et "alati" ei ole sugugi mitte alati "alati".

[vanakala]

eks ta ole jah ja oleneb ka kliendist. mul osad kliendid kes nõuavad magamistoas ühte temperatuuri ja vannitoas jälle teist ja koridorides kolmandat temperatuuri siis ei saa ka muidu kui peab ikka andur reguleerima selle inimese mugavuse erinevas ruumis ja pole ka haruldus kus klient haigena tahab temperatuuri tõsta näiteks siis... toast hea mugav seda teha. elektrikateldel siis igat liiki pean silmas ja teeb ka tarbevett siis panen katlamajdesse vahele releed , et elektrikatel ei hoiaks endas kui näiteks põrandaküte teeb oma sisemist ringi üle 50 kraadist vett ja kui lülib tarbeveele ringi siis lubab ka katlal kütta 85 kraadiga. tarbeveeboileris temperatuuri saavutades lülib ka välja laadimispumba ja läheb ringi küttele.