Elektripirni kestvus.

[Elentino]

Millele viitab see, et elektripirnid kestavad vähe. Majapidamises üsna tihti annavad pirnid valgusti sisselülitamisel otsad. Kas probleem on pirni tootjate sooviga rohkem müüa, või on viga majapidamis elektrisüsteemis. Mõni pirn ei kesta pool aastatki.

[sashaobrok]

Sama värk. Muudkui vaheta aga pirne. Lapsepõlvest mäletan, et see oli ikka eriline sündmus kui mõni pirn pimedasse jättis.

[dumbuser]

Füüsika koha pealt võib seda seletada umbes nii, et kui pirn põlema panna siis on selle niidi takistus väiksem kui kuumal niidil. Seega on ka vool suurem. Ju siis on moodsad niidid peenemad ja ei kannata seda voolu. Mul pole aga aimugi, kas see ka õige teooria on.

[Imelik]

Teooria ei valeta voolutugevuse kohapealt - hõõgniit katkeb alati selle tõttu et ei kannata teda läbivat voolutugevust. Põhjusi miks selline voolutugevus tekib võib aga olla palju- ülepinge, halb ühendus, liigne temperatuur (jahtumisruumi puudulikus-halb valgusti konstruktsioon)vibratsioon jne. Välistatud ei ole ka muidugi dumbuseri poolt mainitud tootmiskulude kokkuhoid.
Kas probleem on terves majas või teatud kohtades ning milliseid tooteid ja koguseid vahetate?
Siin on juba selline teema olnud ?

[Elentino]

Hetkel kasutan Osrami, äkki oskate soovitada parema tootja toodangut. Kui nüüd hästi mõelda, siis ei olekski tootjal kasulik toota pirne, mis kestaksid 10 aastat, ei oleks kasulik ka nende müümine edasimüüjal. Kasulikum on teha odavamalt ja vähe kestvaid asju. Nii on ju kõik õnnelikud: tootja mahud suurenevad, edasimüüjad lajatavad käibega, ainult tarbija käib käsikaudu.

[Elektrotehnik]

Üks võimalus võib olla ka lülitis eneses. Teatavasti käib elektriahela sulgemisega kaasas nn. siirdeprotsess, mille vältel vool võib hetkeliselt jõuda kuni kahekordse nominaali väärtuseni, sõltuvalt paljudest asjaoludest. Hea lülituse puhul toimub sulgemine võimalikult kiiresti.
Halb lülitus on see kui sulgemise aeg venib pikaks vahepealsete katkestustega. See võib esile kutsuda resonantsnähtusi vooluringis ehk suuri hetkelisi voolu pulseerimisi lülitamisel.
Seega tasub tähelepanu pöörata ka lüliti kvaliteedile.

[mg3]

Kui rahaliselt kannatab - siis pange lüliti asemel dimmer. Saate sujuva valgusregulli ning kui tuld süüdata miinimumiga sisse siis ei põle pirn läbi. Näiteks põrandalambi 300W halogeentoru, on 3a vastu pidanud aga tööprože 1000W - see peab maks 1 kuu vastu. Esimene siis dimmeriga, teine pistik seina lülitus.
Lisaks kontrollige olemasolevad lambipesad ja lülitid üle - et kontakt oleks puhas ja hea .

[Kalvis]

Hõõglambil on eluiga 99% seotud vaid töös olnud ajaga ja ei sõltu LÜLITAMISEST. Kuigi lamp põleb läbi just lülitamisel (kuni soojustemperatuuri saabumiseni on vool kordades suurem nimi omast ja sel hetkel on lamp tundlik igale jõule, mis killib koheselt hõõgniidi) siis ilma lülitamatagi põleb vaid mõnisada tundi rohkem ning hõõgniit katkeb väljavenimise tagajärjel.
Luminofoorlampidel (säästukad) on eluiga palju rohkem sõltuvuses ümbruse mõjudest. Peamine killer ongi lülitamine. Edasi järgneb külm keskkond. Ma olen vaid ühte lampi näinud, mis põles 24 h ööpäevas ja kulus ca 10 aastat, kui see lamp kulus läbi põlemisest. Odavsäästukatel loeb ka hiina valmistuskvaliteet, kus sisseehitatud drossel või elektroonika annab mingil hetkel otsad.

[Elektrotehnik]

Hõõglambil on eluiga 99% seotud vaid töös olnud ajaga ja ei sõltu LÜLITAMISEST.

Ma ei väitnudki, et hõõglambi eluiga sõltub LÜLITAMISEST. Ma väitsin, et hõõglambi eluiga sõltub LÜLITAMISE KVALITEEDIST.

[vaaderman]

olen sellel nädalal jäänud ilma 7 pirnikesest
osasid lülitab tava lüliti
osasid releed
üks pirnikene käib läbi hirmkalli elektroonilise lülituse
ja lõpuks ka sealt pirn puru
raiskani kuratini
türi, paide

[vtl]

Hõõglambil on eluiga 99% seotud vaid töös olnud ajaga ja ei sõltu LÜLITAMISEST. Kuigi lamp põleb läbi just lülitamisel (kuni soojustemperatuuri saabumiseni on vool kordades suurem nimi omast ja sel hetkel on lamp tundlik igale jõule, mis killib koheselt hõõgniidi) siis ilma lülitamatagi põleb vaid mõnisada tundi rohkem ning hõõgniit katkeb väljavenimise tagajärjel.

Kas see on Sul teooria või praktika? Arvamus või põhjendad ka kuidagi?

Mul on majas ajaloolistel põhjustel kolmes ruumis lühtrid, milles 40W E14 ehk nn. väikese sokliga pirnid. Kahes neist vahetan pirne iga paari kuu tagant. Olen proovinud erinevaid firmasid, Osramist ja Philipsist kuni Poola tundmatute markideni, kõik põlevad läbi üsna kiiresti. Kolmas lühter on sellise dimmeri taga, mida peab väljalülitamiseks sujuvalt maha keerama. Hoolimata sellest, et see lühter töötab enamasti maksimumheledusel, peavad pirnid seal aastaid vastu. Ei mäleta, millal tuli viimati vahetada - rohkem kui paar aastat tagasi igatahes.

Pirnid on samad, võimsused on samad, elektrivõrk on sama ja lülitid on korralikud, mis ei sädele.

OK, teoreetiline võimalus on veel, et dimmer võtab ka maksimumasendis tänu türistori siirdetakistusele voldi või paar vähemaks, aga see peaks niivõrd tühine vahe olema, et vaevalt, et lampide elueale olulist mõju avaldab.

[Kalvis]

Ma pole sellest jutust sõnagi ise välja mõelnud vaid see pärineb Endel Ristheina valgustehnika konspektist. Samuti sai valgustehnika laboris nii luminofoorlampe kui hõõglampe dimmerdatud ja üles võetud karakteristikud. Lühidalt - hõõgniit kuumenedes venib ja sureb ükskord (see on funktsioon töös olnud ajast). Luminofoorlamp sureb just katood-anoodi kulumisest ja seda kulutab väga intensiivselt külmast lülitamine. Kui lampi ei lülitataks siis luminofoor ise kulub kah ükskord ära.
Hõõglampi dimmerdatakse pingega (valgustugevuse sõltuvus pinge ruudust), luminofoorlampe sagedus või impulsi laiusega. Pinge mõjub luminofoorlambi valgustugevusele väga vähe.

[vtl]

Ma pole sellest jutust sõnagi ise välja mõelnud vaid see pärineb Endel Ristheina valgustehnika konspektist. Samuti sai valgustehnika laboris nii luminofoorlampe kui hõõglampe dimmerdatud ja üles võetud karakteristikud. Lühidalt - hõõgniit kuumenedes venib ja sureb ükskord (see on funktsioon töös olnud ajast). Luminofoorlamp sureb just katood-anoodi kulumisest ja seda kulutab väga intensiivselt külmast lülitamine. Kui lampi ei lülitataks siis luminofoor ise kulub kah ükskord ära.
Hõõglampi dimmerdatakse pingega (valgustugevuse sõltuvus pinge ruudust), luminofoorlampe sagedus või impulsi laiusega. Pinge mõjub luminofoorlambi valgustugevusele väga vähe.

Ühesõnaga, Sinu väited põhinevad kellegi teise (konspekti)tarkuse edasirääkimisel. Teoreetiliselt võib kõik tore olla, aga see tarkus (vähemalt minu puhul) pirne ei säästa. Dimmeriga lülitamine aga küll.

Arusaamatuks jääb, miks Sa teab-mitmendat-korda tood sisse täiesti irrelevantse võrdluse luminofoorlambi suremise kohta, kui kõik räägivad (või vähemalt tundub, et räägivad) hõõglampidest.

Ebakorrektne oleks öelda, et hõõglampi dimmerdatakse pingega. Ütleks, et pigem pinge ja impulsilaiuse kombinatsiooniga. Türistorregulaatoris muudetakse muutuva faasiga türistori (õigemini sümistori) lahtioleku aega iga poolperioodi ajal. Vähemalt poolperioodi esimese poole jooksul pinge amplituudväärtus ehk siinuse kõrgeim punkt ei muutu, küll aga "pimeda" osa pikkus selleni. Kui me jõuame lülitusega üle siinuse haripunkti, alles siis hakkab pinge kahanema sõltuval sellest, kui hilja me türistori avame.
Igatahes saame sellise koleda impulssväljundi juures rääkida ainult pinge efektiivväärtusest. Iseasi, kui me pinge (enne või pärast türistori) ära alaldaksime ja filtriga ära siluksime, aga siis saaksime rääkida juba alalispingeväljundist. Kuna tänapäeval kasutatakse sümistore, siis pole selleks vajadust.

Tõelisi pingega reguleeritavaid regulaatoreid nägin veel 80-te lõpus Noorsooteatri Laia tn. saalis, kui prozektoreid juhiti läbi tohutu suurte trossidega liigutatavate reostaatide (või olid nad autotrafod, pigem jah viimased).

[Kalvis]

Kui sulle ülikooli professori, suurema osa EE (ENE) tehnilise sõnastaja jutt ei sobi, pole mul midagi rohkem kosta. Galilei Galileo ütles kah "aga ta pöörleb siiki".
Dimmerdamise juures ei saa foorumi ja minu aja piiratuse tõttu kõiki asju koos valemitega ära rääkida, sest suurem osa ei saaks nagunii aru integraalist ja veel mitmekümnest lisavalemist. Kogu valgustustehnika jutt on ju terve semester, mitte 5 minutit foorumit.

[vanakala]

polegi vaja midagi leiutada sujuvaks hõõglambi käivituseks kuna ikkagi tegemist praak partiidega, autoavariis osalenud ja põrutada saanud partiidega, mitte kvaliteetse wolfram hõõgniidiga või liiga suur hapniku sisaldus hõõgniidi ümber. kui on pirn põlenud ühes kohas siis ei ole soovitav tõsta seda hiljem ringi mõnda teise valgustisse kuna kuuma saanud wolfram ei kannata raputamist seda õpetasid mulle nooruaspõlves elukogenud elektrikud. kunagi oli vaja väliskülaliste tulekuks panna uued pirnid ühes suurfarmis... mingi 300tk. aga pirne polnud saada ja 150 asemele läksid 100W sed ja kuskilt hangiti nädala jooksul 150W sed ja vahetasime siis uuesti ringi ja need 100W mis olid põlenud seal nädala..... kästi hävitada või siis viia kontorite laualampidele tagavaraks kus neid lihtsam ja mugavam vahetada. üks kolleeg olevat eelmisel aastal mõõtnud hõõgniidi takistusi ja koormust ühe markeeringuga pirnidel ja olid kõikunud tulemused üsna palju.

[vtl]

Kui sulle ülikooli professori, suurema osa EE (ENE) tehnilise sõnastaja jutt ei sobi, pole mul midagi rohkem kosta. Galilei Galileo ütles kah "aga ta pöörleb siiki".

Sobivas seltskonnas sobib mulle igasugune jutt, rääkigu seda siis professor või parm õllelauas. Nagu aga Toots Kiirele ütles - see oli praegu teooria, nüüd tuleb aga praktika:

Ostan karbi pirne ja panen need kahte kõrvaltubades olevasse lühtrisse, mis saavad voolu ühe ja sama faasi pealt ja põlevad õhtu jooksul ligikaudu sama aja. Üht lülitatakse lülitiga, teist dimmeriga. Esimeses põlevad pirnid paari kuuga läbi, teises kestavad aastaid ja jutt ei ole ei 10% erinevusest ega ka 50% erinevusest, vaid suurusjärk 10x vahest. Keda ma peaksin uskuma, lugupeetud professori loengut (kes on kindlasti erudeeritud ja tore inimene) või oma aastatepikkust praktikat ja kogemusi?

Siit tulevadki need dogmad stiilis "hõõglambi eluiga on 1000 tundi ja lülitamine eluiga oluliselt ei muuda". Professor rääkis, EE/ENE kirjutas ja karbi peal on kah nii kirjas. JOKK ehk juriidiliselt oleks nagu kõik korrektne.
Miks need pirnid mul siis ei kesta?

polegi vaja midagi leiutada sujuvaks hõõglambi käivituseks kuna ikkagi tegemist praak partiidega, autoavariis osalenud ja põrutada saanud partiidega, mitte kvaliteetse wolfram hõõgniidiga või liiga suur hapniku sisaldus hõõgniidi ümber.

Sellisel juhul teevad kõik kaubaautod, mis pirne poodidesse veavad, pidevalt ainult avariisi, või on kõik meil poes saadaolevad pirnid pärit praakpartiidest, kuna mul ei ole õnnestunud saada pirne, millede kestvus oluliselt ülalkirjeldatust erineks. Olen mõõtnud ja arvutanud, kuid lubatud 1000 töötundi ei paista kusagilt.

Kui ELFA(elektroonika) foorumis hädaldati teemal, kuidas nüüd sunnitakse neid vastikuid vilkuvaid ja siniseid säästupirne ostma, siis minul selle üle ainult hea meel, et tavalised odavad ja ebakvaliteetsed hõõglambid ära kaovad. Uued E27 ja E14 sokliga 220V halogeenid paistavad teisest puust olevat ja kvaliteetsäästukad on viisaka ning sooja valgusega. Philipsi Warm White näiteks.

kui on pirn põlenud ühes kohas siis ei ole soovitav tõsta seda hiljem ringi mõnda teise valgustisse kuna kuuma saanud wolfram ei kannata raputamist seda õpetasid mulle nooruaspõlves elukogenud elektrikud.

Sellega olen jällegi nõus. Mul on ehitustööde juures vahel kasutuses 220V tavapirniga kandelamp kitsasse kohta ronimiseks ja see raisk ei pea uue pirniga teinekord paari päevagi vastu, kuigi olen hoidunud liigsest liigutamisest, raputamisest ja löökidest rääkimata.

[vanakala]

jah nende pirnidega on nii nagu on. ise käin ka ühes korterelamus viimsis kus koridoride valgustites pirnid ei pea ka ühte kuud vastu aga seal renoveeriti maja ja mitu erinevat elektriku käis tegemas lisaks veel mõnes korteris omaniku poolt tellitud elektrikud, nüüd seal paras pudru koos.
endal üks kogemus aastaid tagasi kus sõber tellis arendajalt maja ja arendaja pidi tegema ka majakilbi korda. minul jäi ainult maja sisene osa. mingi kuu peale sissekolimist hakkas anomaalia pihta ja kord hõõgusid pirnid ja siis jälle põlesid väga eredalt. avastasin vea kui hakkasin pingeid kontrollima faaside ja neutraali lati vahel ja imestuseks sain 380V neutraalilt ja ühelt faasilt. selgus , et plastiku sees oli kaks neutraali latti mis omavahel polnud sillatud ja olid otsapidi koos. nu nii need seal toimisid vahest olid koos vahest lahus ühendusest omavahel.ega silmaga polnud algselt viga näha ka. hea ,et midagi tõsisit ei juhtunud ja kodutehnika jäi ka terveks.
pirnidel ikka jah ja kogu tehnikal kehtib sama , et igasugused käivitamised on asja kiirem surm. veneajal oli pirni kastis otk ja kiri juures, et pirn peab põlema vaähemalt aasta ja kui vähem või kauem põleb siis tegemist praagiga,

[iffoniff]

Oma kogemusest võin öelda ,et tuleb lampi ennast vaadata ,mul lamp sedavõrd kinnine ,et pirn kuumeneb ilmselt üle ,pirnid ei pea vastu üle nädala ,vahetasin säästu pirnide vastu ,probleem kadunud.

[Imelik]

Jah, neid "kurja juuri" võib olla mitmeid. Valgusti tehniline lahendus (konstruktsioon) kaasaarvatud, miks mitte ka töökeskond. Samuti juhin tähelepanu,
et see 1000h on arvestuslik tööiga (see tähendab et teatud osa lampidest kustub juba 500h möödudes ja osad võivad kesta ka 1500h. Väiksemate võimsuste hävimise tõenäosus on suurem- hõõgosa mehhaaniline tugevus on juba väiksem. Lülimise kohta (sujuv versus hetkeline) ei oska midagi arvata kuid kindlasti mingi mõju on (suurust ei oska hinnata). Lülimise ja ühenduste kvaliteet, mõjutab küll eluiga (endal oli juhus, kus tehase praak N ahelas, hävitas hetkeliselt kõik lambid valgustis).

[Blondiin007]

Minul on parim kogemus just ühe Tungsrami 150-vatise hõõgpirniga. Pidas vastu umbes 1 aasta ja 2 kuud ning põles vahel pea ööpäev läbi... Kust küll leiaks PRAEGU midagi samaväärset asemele?
Ostsin toona ka 2 Osrami oma - neil on jälgilt haisev kinnitusmastiks, pole selliseid varem kohanud ... Muidu ju korralik firma, aga eks igaühel juhtub ja ju see partii siis oli aia taha läinud.

[Küülaline]

Kõige suurem kurja juur on ülepinge. 5% ülepinge kahandab hõõglambi tööea 80%-le (valgusvoog suureneb sealjuures 150%-le) , aga 5% alapinge suurendab tööiga 250% (valgusvoog väheneb 20%). Nii et, kontrollige pinget, kellel lambid läbi ruttu läbi põlevad (ja kellel ei põle üldse läbi).

[vaaderman]

meil põles keldris pirnike, vist 40w cccp toodang, ühtejutti 7 aastat

[aivar00]

Huvitav arutelu jah- eks õigus ole kõigil...
Oli ka siin teema, et endal ka E14 sokliga ja 5 pirniga kaks armatuuri elutoas. Millegipärast tundub, et olen kah "elukutseline pirnivahetaja". Keegi soovitas ka siin foorumis paigaldada reostaat ja väideti, et E14 sokkel on üldse kehv.
Vaadates soklit- sokkel nagu sokkel ikka. Ei erine oma suuremast vennast mitte millegi poolest. Klemmid ka ilusti puhtad. Lüliti kah seinal sama, milline ennem lülitas vanu armatuure... ja seal pirnid ei põlenud tihti läbi-isegi siis kui lapsed nn. värvimuusikat tegid.
Tegemist kah 25 W-e pirnidega ja kupliteks lahtised "kellukad". Seega mingist ülekuumenemisest juttu olla ei saa (tootja lubab max kuni 60 W).
Väikseid lapsi ka enam elamises ei ole, kes lülitit pidevalt klõpsiks.
Ennem olid Osrami pirnid. Kuna Tallinnast neid pirne mattklaasiga ei leidnud, siis Raplas Elfi Elektrist ostsin ühe 10-se paki tagavaraks Osramit ja teise Philipsit.
Kokkuvõttes täielik müstika, millest oma kasinate füüsikaseaduste tundmisel tegin ainsa järelduse- pirnid on lihtsalt ebakvaliteetsed. Nagu ka kaasaja autode puhul ei ole nende remontimine rentaabel ja tootmine on orienteeritud mitte pikaealisele tarbimisele vaid lühikesele tarbimisele s.o. uue ostmisele.

[dumbuser]

Mul on kirjelduse põhjal vist sama valgusti ja polnud vahet ei dimmeriga ega tavalise lüliti puhul. Praegu on umbes aastakese ühed ja samad pirnid olnud. Vahepeal suri pari kuuga kaks pirni. Ju ma siis olen sattunud sellise elektrivõrgu külge, kus pole mingit olulist pingekõikumist.

[Imelik]

Arvutasin huvipärast oma koduse valgustuspaigaldise tõenäolise tõrkesageduse . Tulemuseks sain et peaks vahetama aastas kuskil
1-2 hõõglampi. Üllataval kombel see nii ongi. Kui nüüd keegi arvab et mul on elamine imevidinaid täis ja paigaldis on "tipp-topp" siis ta eksib (millal ennem kingsepal kingad olnud ). Küll aga julgen väita, et paigaldis on tehniliselt korras (ka renoveerimata osa) ja mõõdistatud. Ka pean pattu salgamata tunnistama et olen kõik valgustid (ka uued)"väikse valge käekesega üle käinud (on ka põhjust olnud)". Koridoris(renoveerimata osas) oli vahepeal ka probleem lambi vastupidavusega -vahetasin nii valgusti kui lüliti (mõlemad nõuka aegsed)- kummas täpselt viga oli ei tea aga aitas (lülitil kontakti surve olematu,lisaks kontaktpind kulunud; valgustil klemmid oksüdeerunud ja soojuse kahjustav toime rabestanud pinnad). Ühesõnaga aeg läbi.

Kokkuvõttes täielik müstika, millest oma kasinate füüsikaseaduste tundmisel tegin ainsa järelduse- pirnid on lihtsalt ebakvaliteetsed

Kus on loogika? Kui õieti mäletan oli uusi valgusteid 2 ja põhilised probleemid ühega? Kui kõik jäi samaks (vana lüliti ja kaabeldus) ja ennem probleeme polnud siis- mismoodi on valgusti vahetamisel ilmnenud probleemides süüdi lampide kvaliteet (kas see ka kuidagi muutus)? Vabandust kui kuidagi valesti aru sain või valesti mäletan.
Hõõglampide kvaliteet on kõikuv, selle vastu ei vaidle.