Küsimus gaasikütte kohta

[Mr.Brown]

Mul on kergelt selline loll küsimus, aga teema huvitab väga. Nimelt on kahekordne maja, umbes 210 ruutmeetrit pinda. Alumine korrus umbes 110-120 ja ülemine siis natu alla saja ruudu. Terve alumine korrus on kivipõrand (keraamiline plaat) ja üleval kõik parketi all (välja arvatud WC). Kogu majal on kütmiseks põrandaküte, veetorudega. Muud kütet ja radikaid majas pole, kuigi igaks juhuks on kamin olemas lisasoojuse andmiseks. Nimelt huvitabki, et palju ütleme kütteperioodil (talveperiood) on selle maja normaalne gaasikulu (ütleme temperatuuril 21-22 kraadi, kui kaminat koguaeg ei kütaks)? Eriti huvitab, aga küsimus, et kui palju kulub rohkem gaasi, kui see temperatuur on rohkem? Ütleme, et 23-25 kraadi juures või ekstreemumina näiteks 27 kraadi (tean, et see hakkab tervisele, eriti jagadele). Eks see natuke sõltub sellest ka, palju välitemperatuur on, aga praeguse sooja sügistalvega see vist eriti rolli ei mängi. Teema huvitab just seetõttu, et üks analoogne maja on ostmiseks välja valitud ja kõik muu sobib, aga kütte kohta on paar küsimärki enne ostu tekkinud. Endine omanik on andnud ka oma arvete suurused ja need olid suhteliselt kõrged. Ilmselt osalt ka seetõttu, et värske maja vajas niiskuse välja kütmist. Mõned kuud olid seal üle 3000 krooni, aga majas oli äärmiselt palav kah siis. See oli siis suhteliselt peale ehituse lõppu. Põrand oli lausa tuline, eriti kui väljast tulles otse põrandale astuda. Seega huvitabki väga palju gaasi kogus suureneb temperatuuri tõstes. Olen kuulnud, et üle normaalse temperatuuri (21 kraadi) küttes hakkab gaasi kõvasti rohkem kuluma. Senini pole kunagi gaasi ja gaasiküttega kokku puutunud.

Tänan igasuguste kasulike vastuste eest juba ette.

[Veikko]

mida soojem toa temp seda suuremad ka kulud, sellise maja küttekulu võiks olla praeguste ilmadega ca 350-450 m3 kuus. Mida külmem seeda rohkem ka gaasi, kesktalvel vast küünib kuni 600 m3 kuus. Need arvud normaalselt soojustatud maja korral ja toatemp ca 22-23 c.

[Kalvis]

Üldvalem on soojakulude kohta Q=UxAxdT, kus U on seina soojusjuhtivustegur, A pindala ja dT sise ja välistemperatuuri vahe. Valmisehitatud majal on U ja A konstant, seega jääb küttekulu sõltuma vaid sise ja välistemperatuuride vahest.
See valem ei arvesta tuulest tingitud täiendavat soojakadu.

Mingit äkilist soojakadude tõusu ei tohiks nüüd küll tekkida, pigem on see asi seotud kuidagi katla dimensioneerimisega - ju siis täisvõimsusel kütab katel liiga palju otse korstnasse. Sellele saaks kindla vastuse kui mõõta suitsugaaside temperatuuri peale katelt, kui tekib temperatuuri tõusmine sõltuvalt võimsusest siis tuleks automaatika niimoodi püüda programmmeerida, et katel töötaks pikemalt väiksemal võimsusel.

[trebla]

ühel korralikul majal peaks tänapäeval olema ikka soojusvahetiga ventilatsioonisüsteem..
kas on?

Ja energia hind saab tulevikus ainult tõusta.., seega maja ostmisel võiks energiakulu esimeses järjekorras vaadata. Äkki on pikemas perspektiivis odavam sama raha eest hoopis uus (ja kindlasti madala energiatarbimisega ) maja ehitdada.

[mmmm]

Kas siis sellise suurusega majale on 3000kr ligidased arved liiast? Ja kui veel see oli eelmisel talvel kui ilmad külmad ja gaas oli ikka megakallis?

[Veikko]

Sinu küsimusele raske vastata, võibolla on 3000 ülivähe kui aknad kogu aeg lahti. Normaalne kulu on see 2009 nonembri ilmade kohta.

Kas siis sellise suurusega majale on 3000kr ligidased arved liiast? Ja kui veel see oli eelmisel talvel kui ilmad külmad ja gaas oli ikka megakallis?

[Veikko]

Kas sellel maja mitte ei pea kaasas olema energiakulude pass, uus ehitusseadus nõuan ju seda.

[vaaderman]

iga kraad üle normaaltemperatuuri, teeb 5% lisaku
minu mäletamist mööda, loetakse optimaalseks ruumi temperatuuriks
eluruumides +18
magamistoad +16
pesuruumid +22

[Küülaline]

On olemas selline dokument:
Eluruumidele esitatavate nõuete ja üüri arvestamise korra kinnitamine. Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määrus nr. 38.
Selle järgi EI TOHI eluruumide temperatuur olla alla 18 kraadi, mis minu arvates ei tähenda sugugi, et see normaalne oleks. Seda enam veel 16 kraadi.

[Kalvis]

Tore seadusandlik akt, kuid omaniku enese suhtes see ei kehti (Parun münhausen tiris ennast ka juuksepidi välja, omaniku isenda karistamine ongi külmetamine alla 18 kraadi). Üürikorter üürnikule on teine asi.

[Mr.Brown]

Tänan kõiki vastuste eest. Antud maja puhul on küte küsimärk just seetõttu, et ta on maru halvasti reguleeritav. Esialgu pole seal igas toas regulaatoreid ja kogu kupatust saab reguleerida ainult katlaruumis katla pealt ja siis muutub korraga kogu maja temperatuur. See katla reguleerimine on suhteliselt täpisteadus praegu, sest iga pisemgi liigutus mõjub väga trastiliselt. See tähendab, et nupp mida keerata on olemas, aga seda nagu eriti keerata ei tohi. Päris lihtne on panna asja üle kütma või siis vastupidiselt hoopis kütet üldse kinni panna. Selline poolik lahendus ühesõnaga ning puudub täielik ülevaade, kui palju hetkel kütab. Üldiselt on plaan panna igale toale oma regulaator, et saaks mugavalt vastavalt vajadusele ja tujule temperatuuri muuta. Mitmed on väitnud, et siis muutub maja ökonoomsemaks ja paremini juhitavaks nagunii, sest hetkel on ikka nii, et mõni tuba on natuke liiga soe, teine jälle kergelt jahedavõitu. Olen natuke jälginud ka igapäevat gaasikulu, enne praeguste väga krõbedate miinuste tulekut kulus kuskil 22-24 kuupmeetrit gaasi, mis teeks umbes 4000 krooni kuus ning mis minu arvates on sellise senise suht sooja kliima kohta natuke paljuvõitu. Maja ise on hästi soojustatud kivimaja, aga allkorrusel on kaks hästi suurt maast-laeni akent ja hetkel pole seal ka kardinaid veel ees ning mööblit ja vaipu toas pole. Kuigi vähemalt külma tuult nende akende ümber suuremate tuultega pole küll täheldanud. Majas on umbes keskmiselt 23-24 kraadi sees (mõnes toas on see jahedam, teises jälle soojem), mis on minu maitse jaoks isegi liiga soe. Võiks vabalt mõned kraadid allpool olla, aga nagu ma mainisin, on hetkel väga raske seda parajaks timmida. Kindlasti on plaan lähiajal kutsuda asja üle vaatama ka spetsialist, kes asja üle vaataks ning vajalikku nõu annaks ja võibolla ka vigu aitab näha. Seniks lihtsalt tahaks enne natuke ise ka asjast paremini aru saada ja lihtsalt natuke end harida, sest nagu ma mainisin, on gaas minust senini väga pika kaarega mööda käinud. Samuti huvitab, et kas sellist süsteemi annab kuidagi inimkõlbulikumaks tuunida ilma, et peaks kõik välja vahetama? Vabanduseks ütlen veel seda, et maja praegune omanik on selles suhtes paras friik, kelle jaoks ongi selline küttesüsteem täitsa normaalne.

[Küülaline]

Uurige kindlasti, kas kütte projekt on tehtud. Kui seda ka pole, võib veepõrandakütte tubade kaupa reguleeritavaks tegemine võimatuks osutuda (ilma põrandaid lahti lõhkumata).

[mmmm]

No 4000 enne praegusi külmi oli minu meelest kindlasti üle mõistuse kallis ja näitab et gaasi kulub millegile väga palju.

[vastaja]

Mul 170m2, 2,8 ja 2,7 - lagede kõrgused I ja II korrus, all korrus ca 100m2, ülal 70m2, viilkatusega maja
Eelm. aasta vaatasin et kulus keskm. 330-380 talvel koos sooja vee tegemisega (kaminat vm kütet pole), sooja vee tegemisele võib vähemalt 50 m3 gaasi kirjutada. 20-22C on sees, kuna ka väike laps.

Lihtsalt infoks - siia foorumisse sattusin sest jamasin just hiljuti kyttega, temp. langes majas ja küttesüsteem hakkas ebastabiilselt toimima, algul ei saanud aru mis jama, siis pika jampsimise peale selgus et katla mudakogur oli umbes ja katla imemispump ei tõmmanud korralikult, põrandaküte ajas oma ringi, ei võtnud soojust peale, kuna see oli ehitatud pudeliga ja 3-t ventiiliga ja lükkas sealtkaudu tagasi.
Radikad veel kuidagi funkasid sest seal pressis midagi läbi, kuid madalamatel kraadidel oli ka see ebapiisav ja II kor. oli jahe. Majas ainult 16C, laps sai nohu. Nii kui koguri puhastasin, hakkas kõik perfektselt tööle ja saan jõulud soojas olla.

[vanakala]

vastaja
selleks , et poleks ootamatusi tuleks aastas korra hooldusmees lasta katla ja küttesüsteemi juurde.