Palkmaja seestpoolt soojustamine tselluvillaga

[naf]

Tere!

Inimene soovib palkmaja soojustada seestpoolt. Kiledest ei taha midagi kuulda. Palkseinad on väljast kaetud tuuletõkkega, edasi 20mm õhkvahe ja välisvoodri laud.
Plaanib ka ehitada majja sauna ja niiskeid ruume.
No mineraalseid villasid kasutades seest soojustamisel ja veel ilma aurutõkketa - see oleks vast palkseinte kiire surm. Aga kui kasutaks tselluvilla. Sellel omadus siduda endaga niiskust.
Kas asi toimiks, või oleks ikkagi maja surm?

Tänan vastajaid.

[naf]

Küsimus on vist liiga keeruline? (Eestis ilmselt ei leidugi spetsialisti kes sellele vastata oskaks).

[Külaline]

Võib-olla on vastupidi, et ei osata nii küsida, et spetsialist saaks küsimusele üldse vastata! Samas stiilis vastates võid ju kõigega seest soojustada ja ei juhtu midagi. Sõnal soojustamine ei ole ühest tähendust ja kindlat suurust, et sellele üheselt vastata

[Andresto]

Tere! Mu meelest küsitud väga selgelt! Nii palju, kui lugenud olen, on tselluvill ja vist oli ka kanepivill need soojustusmaterjalid, mis ei vaja kiletamist ega sundventilatsiooni. Osades konstrktsioonides peaks neid katma ehituspaberiga, osades ehituspapi v. armeeritud paberiga! Palkseinte soojustamisel, kasutaksin märga pritspuistet! Sauna- ja dušširuumidesse, peab ikkagi eraldi lähenema, seal ju hüdrod - vendid kõigil juhtudel vajalikud! Hea, kui keegi veel arvamust avaldaks, ise olen nii aru saanud!? Andres

[naf]

Lähtuvalt oma senistest teadmistest olen ühest küljest küll Andrestoga samal arvamusel.
Aga kas pole nii, et kui maja jääb peremeheta, see tähendab seda enam ei köeta, hakkab maja kiiremini lagunema.
Üheks põhjuseks on see, et maja konstruktsioonidesse sigineb rõskus. Öeldakse, et maja vajab ka suvel aeg-ajalt kütmist Meie kliimas on tihti pikka aega madalrõhkkonnad ja suhteline niiskus 100% lähedal. Seest soojustamisel (10...1Scm) jääb seina palkidest osa sisuliselt ju samasse olukorda, kus soe selleni kunagi ei jõua. Seespool asuv soojustus takistab aga mõnevõrra niiskuse väljakuivamist. Või näen siinkohal kolli, mida tegelikult ei ole.

Teine halb külg seestpoolt soojustamisel on ka asjaolu, et sel juhul ei saa ära kasutatud puidu kui massiivsema materjali soojasalvestus võimet, mis aitaks ühtlustada ruumis temperatuuri kõikumisi.

Me oleme siin ilmselt kõik rohkem teoreetikud. Hea oleks kui teooria ja praktika kokku saaksid.

Ootaks veel arvamusi, poolt ja vastu väiteid sel teemal.

[Külaline]

Et nii lihtne see ehitusmaterjalidest võileiva tegemine siis ongi! Kui oled mingit reklaami, mingist ehitustootest lugenud, mis lubab antud toodet kasutada kus iganes ja mil viisil iganes, siis kohe seda ka teed. Ei vaja kiletamist ja sundventilatsiooni...see ju ehtne tekst mõnest toote reklaamist ...ja Andrese suust ma küll selliseid soovitusi kuulda ei lootnud. 10-15 cm seestpidist soojustust palkmaja(palgi paksus?)sees on ikka tõsine soojustamine ja tõsine väljakutse seina heale niiskusrežiimile.

[Andresto]

Et nii lihtne see ehitusmaterjalidest võileiva tegemine siis ongi! Kui oled mingit reklaami, mingist ehitustootest lugenud, mis lubab antud toodet kasutada kus iganes ja mil viisil iganes, siis kohe seda ka teed. Ei vaja kiletamist ja sundventilatsiooni...see ju ehtne tekst mõnest toote reklaamist ...ja Andrese suust ma küll selliseid soovitusi kuulda ei lootnud. 10-15 cm seestpidist soojustust palkmaja(palgi paksus?)sees on ikka tõsine soojustamine ja tõsine väljakutse seina heale niiskusrežiimile.

Tere! Ei, mina pole midagi soovitanud, miks külaline minuga pahandab - olen eri puistevillade, ka Isover`i ja Paroc`i tootjate juhiseid lugenud ja sellest just nii aru saanud!? Tselluvill, mis koosneb siis vanapaberist, neist enamik ajalehed ja mille tootmist alustati P.-Ameerikas, ligi 100a. tagasi ja meile Eestisse jõudis kusagil 80datel. Tselluvilla lubatakse tõesti palkmajale, nii sise- kui välissoojustuseks ja aurutõkkeid ei nõuta! Tegel. meeldib mulle, ka roomatt v.plaat 50mm + savi- v. lubjakrohv!

Aga kas pole nii, et kui maja jääb peremeheta, see tähendab seda enam ei köeta, hakkab maja kiiremini lagunema.




Me oleme siin ilmselt kõik rohkem teoreetikud. Hea oleks kui teooria ja praktika kokku saaksid.

Ootaks veel arvamusi, poolt ja vastu väiteid sel teemal.

Omal ka maakodu (palkmaja) ja olen arvamusel, et majale "meeldiks", kui peremees temas aastaringselt sees elaks. Kindlasti on halvim variant, kui näit talvel vaid korra nädalas-kuus käia ja kütmata, läbikülmunud maja taas korraks üles kütta. Pigem siis juba las tal olla, jätta küttekollete siibrid-uksed e. veel midagi avatuks (seda, ka suvel...) ja ilmselt kahjud väiksemad. Andres

[Kalvis]

Enamus ei taha väljapoole soojustust teha palkmaja väljanägemise pärast. Sisse saab hästi teha vahtplastiga.
Kui aga välja teha siis ainult villaga.