Millal lõpeb eesti ehituse masu?

siia käivad üldised teemad, mis teistesse foorumitesse ei sobi
Kasutaja avatar
ehituskaup.com
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 52
Liitunud: 18 Nov 2009, 12:36
On tänatud: 1 korda
Kontakt:

Re: Millal lõpeb eesti ehituse masu?

Lugemata postitus Postitas ehituskaup.com »

Tere, Imelik

Vabandan aga teisiti ei pea võimalikuks Teie poole pöörduda!

Esiteks tänan asjakohaste märkuste eest, milledele siinkohal vastata püüan.

Ehitusettevõtja ehitusseaduse mõistes on tõesti väga üldsõnaliselt defineeritud. Reaalselt on lihtne luua või osta firma, palgata vastutav spetsialist ning töö võibki alata. Olen nõus, et selliseid ehitusfirmasid on palju (kui mitte enamus). Kuid tuleb teha vahet ehitusfirmal ja korraliku referentsiga ehitusfirmal. Esimesel juhul on tegemist ettevõttega, millel on nimi, registrikood, juhataja, paar töölist ja heal juhul koduleht. Teisel juhul on tegemist ettevõttega mis on tegutsenud stabiilselt pikemat aega. Vastutav spetsialist on reaalselt olemas (teeb firmas tööd), samuti korralik referents, mida on võimalik tõendada endiste tellijate abil. Google otsing on positiivne nii firma kui ka juhatuse liikmete osas. Seda kõike on võimalik väga lihtsalt kontrollida. Selline firma ei ole üldjuhul loodud üheks hooajaks. Sellisel juhul tagab kvaliteedi esiteks asjaolu, et garantiitöid ennetatakse ja põõtakse kvaliteetse tööga uusi kliente. Firma kes on võtnud eesmärgiks kaua ja edukalt tegutseda, ei saa lubada omale mõttetuid kulutusi garantiitööde näol või siis kehvasti tehtud tööde eest negatiivset kuulsust. Selge on ka see, et ilma väiksemategi probleemideta ehitust on raske ette kujutada. Tegijal ikka juhtub! Aga tegija peab ka vastutama ja asjad korda tegema.

Mis katsetamisse puutub, siis sellega ma nõus olla ei saa. Iga sõlm on teostatav kui kasutada õigeid materjale ja mõelda hoolega läbi, kuidas sõlm töötama peab. Selleks ongi vastutav spetsialist kes vastavalt oma haridusele lahenduse välja mõtleb ning targematega läbi arutab kui omal mõistus otsa saab. Selliseid sõlmi on aga ehituses palju. Arhitekt küll joonistab paberile ilusa asja, kuid seda asja korrektselt tööle panna ta ei oska. See on juba projekteerija töö. Aga kui palju individuaaleramute Tellijad on omale konstruktiivse projekti tellinud? Üldjuhul ei tellita projekti eriosadelegi, rääkimata konstruktiivsetest lahendustest. Ehitusseaduse mõistes peab projekt olema selline, et selle järgi saaks ehitada. Põhimõtteliselt on võimalik ehitada ka eelprojekti järgi. Täna ei julge ükski eramuehitaja tellijalt kõikvõimalikke projekte juurde nõuda sest tellija ei sõlmi lepingut sellise ehitajaga kes ehitushinda projekteerimise maksumusega tõsta tahab. Nii ongi tekkinud olukord, kus ehitaja ehitab arhitektuurse või eelprojekti järgi (pere vajab ju toitmist). Ilma hariduseta ehitaja seda korralikult teha ei suuda, see on fakt. Kui on palgatud omanikujärelevalve, siis on asi natuke lihtsam. Ainult, et puuduliku projekti puhul peab omanikujärelevalve 24h objektil olema ja juba töödejuhataja kohuseid täitma.

Olen päevast päeva selliste asjade sees kui ehitaja ja samuti omanikujärelevalve (loomulikult mitte nende objektide juures mida ise ehitame) ja tean kuidas need asjad täna käivad.
Soodne ehitusmaterjalide e-pood aastast 2007 - http://www.ehituskaup.com/
Eramute ehitus aastast 2005 - http://www.profeld.ee/
Omanikujärelevalve - http://www.omanikujarelevalve.com/
Imelik
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1360
Liitunud: 13 Dets 2008, 00:41
On tänanud: 33 korda
On tänatud: 83 korda

Re: Millal lõpeb eesti ehituse masu?

Lugemata postitus Postitas Imelik »

Tere. Tänan järjekordse ammendava ja põhjaliku vastuse eest.
Tegijal ikka juhtub! Aga tegija peab ka vastutama ja asjad korda tegema.
See on raudne ja ainuõige põhimõte, mille eiramine tegijate poolt (põhjustatuna ka tellijate vähesest "kirjaoskusest" ;) ) ongi tekitanud turul segadust (milline firma on Firma ja milline "firma"). Samuti osalevad muidugi turul "kliendid", kes ei peaks seal osalema
või osalema väiksema mahuga (otsuse teevad ikkagi tegijad ise). Riik muidugi ka, ebaseadusliku majandustegevuse tõkestamise ja
õiguskorra järelvalvega (see viimane on muidugi naljanumber, loodetakse rohkem turu isereguleeringu peale).
Katsetamise koha pealt ei nõustu jällegi- peale modelleerimist/arvutamist, tuleb siiski teha katse (kas konstruktsiooniline lahendus uudsete materjalidega või teise tööpõhimõttega töötab igasugustes tingimustes [ka esineda võivad ekstreemtingimused] oluliste kahjudeta). Vastasel korral on tegemist katsemudeliga reaalsuses. Ehitamisse peab jõudma ikkagi 100% töötav lahendus.
Meenutagem kas või Vabadusristi ja Solarist (ei tea küll tagamaid aga paistab et lahendused ei töötanud- ometi ehitasid vist Firmad).
Korda tegemisega muidugi nimetatute puhul vist probleeme ei ole aga mainele tekitatud kahju on korvamatu?
Siit edasi tuleb muidugi mängu kulude optimeerimine (et vastata turu ostujõule). Kustmaalt muutub asi aga ohtlikuks või põhjustab
ettenähtavalt majanduslikku kahju (kvaliteet hakkab ohustama turvalisust ja ehitise eesmärgipärast kasutamist)? :hello:
Kasutaja avatar
ehituskaup.com
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 52
Liitunud: 18 Nov 2009, 12:36
On tänatud: 1 korda
Kontakt:

Re: Millal lõpeb eesti ehituse masu?

Lugemata postitus Postitas ehituskaup.com »

Tere,

Tundub, et oleme ühel nõul:)

Katsetuse poole pealt tunnistan, et tõlgendasin seda teemat natuke teisiti. Pidasin silmas materjalikasutust sellselt, et kasutatud materjalid on teada ja tuntud ning viimaseid on kasutatud pikema aja jooksul, mis annab kinnitust tootja poolt antud omadustele vettpidavuse. Selge on see, et uudsete ja testimata (pahatihti ka serdita) materjalidega tuleks erirti hoolikalt ringi käia. Tunnistan, et oma praktikas ma selliseid matrejale kasutanud ei ole. Samuti ei ole ma selliseid materjale oma veebipoodi müüki võtnud, kuigi pakkujaid on pea iga päev. Lihtsalt ei ole mõtet oma pead panti panna asja eest, mille omadustest midagi suurt teada ei ole.

Solarise kohta saab lõpliku vastuse anda vaid kohtunik, tuginedes kohtuekspertiisile. Minu isiklik subjektiivne arvamus kipub jääma sinna kiirustamise ja lohakuse kapsaaia lähedale.
Soodne ehitusmaterjalide e-pood aastast 2007 - http://www.ehituskaup.com/
Eramute ehitus aastast 2005 - http://www.profeld.ee/
Omanikujärelevalve - http://www.omanikujarelevalve.com/
Imelik
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1360
Liitunud: 13 Dets 2008, 00:41
On tänanud: 33 korda
On tänatud: 83 korda

Re: Millal lõpeb eesti ehituse masu?

Lugemata postitus Postitas Imelik »

Tere jälle.
Ega ei ole vist jah, erilisi erimeelsusi arusaamistes. Katsetuste osas pidasin siiski ka silmas, "tavapärasest" tehnoloogiast erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, ka juba tuntud (serditud) materjalide kasutamisel. See viitaks nagu tootejuhendi ja kasutamistehnolooga
rikkumisele. Samuti on ka mõningad erudeeritud vihjanud, et kasutatakse kohati konstruktsioonilisi lahendusi (kaasaarvatud materjale),
mille kasutamine meie tingimustes teatud otstarbel, on küsitav (puudub kogemus).
Solarise kohta on TJA andnud karmi hinnangu - rikkumine igas etapis (käis uudistest läbi). Kuidas on see võimalik, jääb mulle selgusetuks?
vwman
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 273
Liitunud: 11 Jaan 2009, 23:23
Asukoht: Kasemetsa
On tänanud: 7 korda
On tänatud: 3 korda
Kontakt:

Re: Millal lõpeb eesti ehituse masu?

Lugemata postitus Postitas vwman »

Tegelt pole ju vahet, kas ehitab mingi "jõmm" või 40 000 osakapitaliga OÜ, kellel on vara veel vähem "jõmmil".

Oluline oleks, et ehitajal oleks tahtmine oma tööd hästi teha, et mina kui tellija saaks pärast öelda, vot see on " kuldsete kättega ja mõtlev mees " ( ediselt otsin sellist meest, kui keegi teab kedagi siis pange PS. )

Aga enamasti lõppem meie riigis asi nii http://www.kadunud.ee/?s=374
Maksan nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Aga korralikku tööd on vaja
Külaline
külaline

Re: Millal lõpeb eesti ehituse masu?

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Mõni meister võib-olla viitsib ennast kundele pähe määrida... e on ikka vale koht kust abi otsida või õigemini ehk otsijale ka loterii!

taastaja
Vasta