Soojusvahetiga ventilatsioon

[Külaline]

Ärge nüüd maha lööge, aga kas selline skeem hakkaks tööle: väljatõmbe toru 100mm panna 200mm sissetuleva õhutoru sisse, nii umbes 5-6m pikkuselt, ehk siis väljuv õhk peaks idees soojendama mingil määral sisenevat õhku. Kogu krempel ära isoleerida+ ventikas toru otsa.

[Koristaja]

Ärge nüüd maha lööge, ...

Olen ise ka midagi sellist mõelnud, aga ei ole viitsinud arvutusi teha ...
Mõtlemisainet:
Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika alused SOOJUSVAHETI
HOONETE VENTILATSIOONI PROJEKTEERIMISNORMI 2. OSA

Millegipärast kardan, et torude seinapindala ei taga piisava soojuse ülekandumist, vbl kui 4 toruga teha ...
Kui väljajuhitav soe võetakse lae alt, edasi läheb "soosusvahetussahtis" korra alla ja katusele, väljast külm tuleb kuskilt räästast läbi "sahti", hargneb põranda alt seinaradiaatorite alla ... peaks nagu toimima vbl isegi ilma ventilaatoriteta.
Tegelikult huvitav, miks nii ei tehta, vähemalt pole tähele pannud ...
Kas see siis ainult ruumi ja torude raiskamine?

[ppol]

Põhimõte on õige ja nii tehakse ka, ainult kasutegur jääb nende torumõõtude korral väieseks. Praktikas algab sellise soojusvaheti sisetoru
läbimõõt 315-nest

[sundehitaja]

Ventilatsiooni puhul kasutatakse niikui nii pikalt torusid ja nende kasutamine teineteise sees on väga õige,eriti kui õnnestub tööle panna ilma ventikata.Ainus asi on see kuidas teha sooja õhu toru pindala võimalikult suureks.Ajada taga plaatsoojusvahetiga sarnast kasutegurit on ilmselt üsna raske ja milleks:iga kraad soojendatud õhku vähendab küttekulu.Vaatasin poes plaatsoojusvahetit:12000 EEk.Õuevariant oli paar tonni kallim(vahe selles ,et eelmise variandi ümber oli paar cm vatti,mis maksab võibolla 20 krooni.Nii lüpstakse klienti).Seega kui viitsid arvutada, vaata millal see plaatvaheti(ventikate ja lisatenniga mis kulutab elektrit)
ennast ära tasub ja siis saad otsustada.Samas on plaatvaheti kuubik tehniliselt üsna lihtne asi.Kui oled meistrimees saad hakkama.12000 EEK on mõjuv raha ja tasub arvutada,siis saad otsustada.Arvestades lihtsate süsteemide madalat algmaksumust ja töökindlust,pole ma kindel ,et kaasaegne kunstlikult keeruliseks ja kalliks tehtud tehnoloogia ennast nendega võrreldes üldse ära tasub.

[Koristaja]

...Samas on plaatvaheti kuubik tehniliselt üsna lihtne asi.Kui oled meistrimees saad hakkama ...

Ma kunagi uurisin seda ja nuputasin, et milline see valtsimisrakis peaks olema ...
Ei suutnud head lahendust välja mõelda.
Kui keegi on näinud seda tööpinki, protsessi või netis kohanud õpetust siis võiks ju kamba peale näit 10tk neid kuubikuid teha. Väiksema koguse pärast poleks mõtet rakist teha ja suurema koguse turustamisega tuleks probleeme, puuduvad ju sertifikaadid, testimised või krt. teab mida seal vaja läheb.
Õigem oleks vist lasta kuskil firmas detailid teha ja siis paneb igaüks ise kokku.

[Külaline]

Viitsib keegi plaatsoojusvaheti ehitust kirjeldada.

[Koristaja]

Viitsib keegi plaatsoojusvaheti ehitust kirjeldada.

[shade]

Mõtlesin ka selle asja valmis ehitada. Tuleb lahendada probleemid seoses kondensaadiga ja külmumisega. Esimesel juhul vast piisab mingist rennist soojusvaheti all, kus ribidelt tilgub vesi renni. Sellega on aga järgmine probleem, et siis hakkab õhku sealt rennist lekkima... Külmumise vastu aitab võibolla jupike elektriküttekaablit, millele juurde vaja elektroonikat, mis selle umbes 3C juures sisse lülitab ja temperatuuri langedes võimsust kergelt tõstab.
Soojusvaheti plaadid tuleb teha roostevabast terasest ning kanalid üle ühe kahelt poolt sulgeda, et soe ja külm õhk oleks kõrvuti. Suure tõenäosusega sama kõrget kasutegurit ei saavuta, kui toodetud variandiga, aga siiski mingit säästu peaks see andma.
Kommentaare ja soovitusi?

[ull17]

Mõtlesin ka selle asja valmis ehitada. Tuleb lahendada probleemid seoses kondensaadiga ja külmumisega. Esimesel juhul vast piisab mingist rennist soojusvaheti all, kus ribidelt tilgub vesi renni. Sellega on aga järgmine probleem, et siis hakkab õhku sealt rennist lekkima... Külmumise vastu aitab võibolla jupike elektriküttekaablit, millele juurde vaja elektroonikat, mis selle umbes 3C juures sisse lülitab ja temperatuuri langedes võimsust kergelt tõstab.
Soojusvaheti plaadid tuleb teha roostevabast terasest ning kanalid üle ühe kahelt poolt sulgeda, et soe ja külm õhk oleks kõrvuti. Suure tõenäosusega sama kõrget kasutegurit ei saavuta, kui toodetud variandiga, aga siiski mingit säästu peaks see andma.
Kommentaare ja soovitusi?

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Kui on soov ise ehitada plaatsoojusvaheti on minu meelest kõige sobilikum ära kasutada autode radiaatoreid.
Võta veoauto radikas (maks paksusega või kasuta mitut radikat kombineerituna teineteise taga) lõika vannit alt ära ja kombineeri sinna alla mõlemale poole vent torud muidugi vastavate koonustega. Soovituslik oleks sissetulev õhk suunata lõbi endise veesärgiks olnud torude. See peaks olema piisav takistus, kuna sundventilatsiooni puhul peab olema ruumides väike alarõhk.Ettesoojenduse saab lahendada nt. kolme radikat teineteise taha paigutades. Katlast radikatesse jookseb soe vesi . Edasi suunatakse õhk läbi vent.torude ruumidesse.

Head kombineerimist.posting.php?mode=quote&f=10&t=2737&p=14411#

[tuutu]

Unustage ära plaatsoojusvaheti eramajas. Selle ürituse kasutegur on nii 60% kanti (tingimusel, et soojusvahetit hetkel ei sulatata). Efektiivsem on rootorsoojusvaheti. Samuti ei ole sellel ka kondensaadijama ja jäätumisprobleeme.

[ull17]

Sain Sunair soojusvaheti kätte. Tehnoloogiliselt on asi väga lihtne, et ise selline asi valmis meisterdada. Kindlasi tuleb odavam, kui 25 000.- Muidugi ajakulu siin arvestada ei saa.
Plaatsoojusvaheti kasutegurit on võimalik ka tõsta erinevate variantidega.
Esiteks : paigaldada täiendav radikas ettesoojenduseks lisaks (tegu siis vesisüsteem ettesoojendus). Teiseks on võimalik MX süsteemi puhul suurendada rinleva õhu hulka (rootoril sellest ka soorem kasutegur).

[jal]

Uute plaatsoojusvahetite kasutegur kisub ikka 80% peale. Rootor muidugi parem, aga enam suurt vahet ei ole.

[aivar]

Kõige parem oleks rootorsoojusvaheti. Külm ja kondens ei mõju eriti.(ära külmunud koos eraldatava õhuniiskusega soojuskandjad soojendatakse teisel pool kohe üles) Ainuke viga, et gabariidid suht suured. Teha oleks see ise kõige lihtsam - kogu kõik kasutatud longeropurgid kokku, ribasta, topi kettasse, mis pööreldes läbib kordamööda sisse ja väljatõmbepoolt ning kasutegur iga ilmaga ligi 90% olemas. Muidugi väikesi arvutusi teha ikkagi maksaks. Iseenesest sellised töötavad enamikes megahoonetes nagu ostukeskused jne. Kõva oleks kui keegi leiutaks - nublutaks piki õhuliikumistelge töötavat rootorit- gabariidid väheneksid ja saaks väiksematel hoonetel kasutada.

[Mac]

Autoradiaatorid on hea idee!
Keegi võiks välja arvutada, kuidas on õigem ühendada, kas järjestikku või teha suure üldpinnaga n.ö. paneel?

[Koristaja]

... piki õhuliikumistelge töötavat rootorit- gabariidid väheneksid ja saaks väiksematel hoonetel kasutada.

et kui peaks ropult õhemaseinalist aluprofiili kätte sattuma siis see kimpu tõmmata ja pooleksjagatud ~300mm torusse pöörlema ... ei tea, kas töötaks, alumiiniumi mass oleks vist liiga suur võrreldes pinnaga, pöörlemiskiirust ei oska ennustada, matemaatiliselt väljaarvutada ka mitte.
mis seal auto katalüsaatori sees on, kui 10-kond või rohkem katalüsaatorit lammutada, pesta, kas nendest ei saaks rootorit valmistada?
sikutasin hiljuti omale garaazi ühe nõukaaegse töökorras konditsioneeri (e. õhk-õhk soojuspumba), kas seda saaks kasutada majast väljuva õhu jahutamiseks?
kopirait: koristaja@hobiprojekt

[Erki123]

Tundub et tänapäeva tehnoloogiaga on võimalik saavutada ka plaadiga 95%. Leidsin päris huvitava toote Vaillant VAR275 ristvoolu soojusvahetiga http://www.citykliima.ee/index2.php/2/7 ... uct_id=249. Uurisin väheke asja - Saksa toode, kvaliteet ja disain on ok, täiesti viisakas juhtimispult. Kui olen paika saanud, siis jagan kogemusi. Erki

[trebla]

Tundub et tänapäeva tehnoloogiaga on võimalik saavutada ka plaadiga 95%. Leidsin päris huvitava toote Vaillant VAR275 ristvoolu soojusvahetiga http://www.citykliima.ee/index2.php/2/7 ... uct_id=249. Uurisin väheke asja - Saksa toode, kvaliteet ja disain on ok, täiesti viisakas juhtimispult. Kui olen paika saanud, siis jagan kogemusi. Erki

kas on juba kogemusi?

[Koristaja]

katalüsaatorit lammutada, ..]

ma vahepeal niipalju targemaks saanud, et auto katalüsaatori sees on väärismetalli ja selle eest võib kokkuostus head hinda saada ...
Soojusvaheti isetegemist edasi arendades, skitsisin autucadis peltieridega lahendust (nagu umbes autokülmik), ebayst uurides võib kW jagu termokuplereid 500.-eek kätte saada, ainuke jama, et toiteplokk läheks mitu korda kallimaks

[Külaline]

Ventilatsiooniagregaadi plaatsoojustagastit saab eraldi ka osta, kõige väiksem maksab mingi 1500.- (paljas kuubik, mis agregaadi sees käib)

[Ardi]

Kas plaatsoojusvahetit ei saaks valmistada tsinkplekist ja puitliistudest?
Lõigata ruudukujulised plekitükid.Valmistada liistud,nt 2 x 1cm x plekitüki küljepikkus.Kinnitada 2 liistu pleki servadesse(naeltega,silikoniga või kruvidega) ja nii laduda torn,risti-rästi.Liistud peaksid olema immutatud või vähemalt värvitud.Teha kast ümber.Soojusvaheti peab jääma väikse kaldega,et välja tõmmatava siseõhu jahtumisel tekkiv kondents saaks alla valguda.Siis oleks,nii,ühest küljest tuleb sisse välisõhk,mis väljub vastasküljest ja külgede pealt siis siseneb ja väljub siseõhk.
Asi oleks suurema kasuteguriga siis,kui sissetõmbeõhu plekk oleks 3 liistuga.
Et sissetõmbõhk liiguks alguses ühes suunas väljatõmbeõhu väljumise osas ja siis liiguks tagasi väljatõmbeõhu sisenemise osas.Siis oleks väljatõmbekanalid vastastiku,kuid sissteõmbekanalid ühel pool kuubi(tinglikult nimetan torni kuubiks) küljes.
Ise-enesest võib pleki asemel kasutada ka vana klaasi.

[element]

...Samas on plaatvaheti kuubik tehniliselt üsna lihtne asi.Kui oled meistrimees saad hakkama ...

Ma kunagi uurisin seda ja nuputasin, et milline see valtsimisrakis peaks olema ...
Ei suutnud head lahendust välja mõelda.
Kui keegi on näinud seda tööpinki, protsessi või netis kohanud õpetust siis võiks ju kamba peale näit 10tk neid kuubikuid teha. Väiksema koguse pärast poleks mõtet rakist teha ja suurema koguse turustamisega tuleks probleeme, puuduvad ju sertifikaadid, testimised või krt. teab mida seal vaja läheb.
Õigem oleks vist lasta kuskil firmas detailid teha ja siis paneb igaüks ise kokku.

Plaatsoojusvaheti materjaliks on alumiinium - mitte tavaline ja õhukese seinaga ... nii saab kasuteguriks 50-70% see sõltub õhu liikumise kiirusest lamellide vahel. Paremad soojusvahetid on valmistatud mingist süsinik-plastiku segust (täpset materjali ei tea) Kasuteguriks on nendel 90 + % . Seda, et jõudu meisterdamisel.