vundamendi soojustus. kas nii võib?

[sass123]

Tervitused tarkade kogule.

Maja ärklikorrusega, ehitatud 50-nendatel püstpalgist.
Vundament (ca1,2m)laotud paekivist (väga eba ühtlane)ja toetub paepinnale. Kuid kuna aastaaeg juba hiline siis kardan et pae siledaks krohvimine enam ei õnnestu .
plaan järgmine ,
kaevata vundamendi äär lahti, panna maas kokku saalung, kinnitada sinna mummuline kile peno kaitseks ja siis eps 120 perimeeter plaat.
Veel taon pae vuukidesse metall latte.ca 10cm välja ulatusega. Salung kraavi fikseerin klotsidega kauguse vundamendist ,kerge tagasitäide ja pumbaga betoon peno ja pae vahele.
Sokkli soojustan siis hiljem.
Kas toimib? Või jäi midagi tegemata.



Tervitades Sass

[Elentino]

Kas peno ja betooni vahele ei peaks käima veel hüdroisolatsioon?

[Külaline]

Ei jäänud nüüd küll midagi tegemata,.....aga kulla peremees, miks sa seda kõike teed? Selle töö ja vaeva ja raha saad hoopis ehk kasulikumalt oma majasse investeerida. Räägi parem kuidas selle maja põrand on ehitatud?

taastaja

[Andresto]

Tere! Hr. Alar Piirfeld, saaks sellise lahenduse peale, vääääga "kurjaks"! Loe, kusagil allpool oli analoogilisi küsimusi ja häid vastuseid Alarilt. Selline lahendus, ei lähe mitte ehk siis: vundamendil puuduvad kõik hüdrod, vertikaal(ne)sed ja alumine horisontaalne. Andres

[sass123]

Vundamendi sokkel 60cm maapinnast. Sellele toetavud põranda laagid alt ülespoole tuuletõke vkl,klaasvill 100+50, ehitus papp põrandalaud. Niipalju õnnestus sisse piiluda.Laud, laagid ja soojustus jooksvast sajandist. Põrand alt tuulduv.
Kuna vundamendi taldmiku alla enam ei pääse ja drenaazi ka pae sisse ei paigalda teen seda kõike lihtsalt vundamendi tugevdamiseks ja ehk annab tiba ka soojust.

[sashaobrok]

Kuna põrand sul on alt tuulduv, siis on täielik absurd seda kivimassi mingi valge mudruga ümbritsema hakata. Aga tugevdamiseks, muidugi, tee saalung ja vala betoonvöö ümber. Peaasi, et paned veelaua ja et vee selle laia vöö pealt ära juhid.

[sass123]

ehk ei panekski aga meil ju talv tulemas ja mõeldes külmadele ilmadele vast siiski põrand tiba soojem kui vundament ja sokkel kaetud. Eks samal põhjusel suletakse ka õhutus avad suuremate külmade saabudes.

[Ivo2]

Tere, Sasss. No see kinnituskood on ikka üks silmamoondus välja mõeldud. Tahaks õelda, et ära sa mitte oma vundamendiavasid kinni pane. Siis sul alles probleemid algavad niiskusega. Kas sokliseina soojustamisel mõtet on kui põrandaalune tuulutatav-mõtle ise edasi. Mummukile on asjatu raha matmine. selle asemel tee drenaaž, kui võimalik, ja korja valgveed kokku. Väike pumpla, kui vaja, ei murra konti, aga kasu on suur. Vundamendi välispinna betoneerimine/krohvimine ei muuda ka midagi halvemaks, iseasi kui hästi ta sul seal kinni seisab kui vundament niiske on. Kui tahad viimistleda kasuta lihtsalt mingit plaati (minerit vm). Kui sul põrand külm, siis otsi vigasid põrandast. Vundament ei ole siin süüdi. Ja ära sa seda rumalust tee, et talveks tuulutusavad kinni topid ja suveks lahti teed. Pigem, kui tahad toppida, siis tee seda suvel ja talvel hoia lahti. Edu!

[Ivo2]

Lisaksin veel, et ka soklivöö ümber maja ei tee paha. Sul oli vundament paekvist. Kui krohvid tee ikka korralik lubikrohv, see mängib vundamendiga koos ühtlasemalt. Targad räägivad, et lausa 1:1, aga sobib ka 1:3.

[Külaline]

Tere. Kodanik Ivol pole lugenud klassikalisi ehitusõpikuid ja ei tea vundamendialuse tuulutuse põhimõttest midagi. Lugupidamisega. alar piirfeld

[Külaline]

Vana teema juba, aga jäi selgusetuks kuidas alt tuulduva põranda soojustamine käib. Kas klaasvill on piisav, et soojustamisel efekti anda, samas niiskust kinni ei hoia? Samas tuul puhub tuulutusavast sisse, siis villa mõte kaob...
Kas ja millal tohib tuulutusavd kinni toppida, mõni väidab, et talvel kinni hoides ja suvel avades teeb isegi rokem kahju kui kogu aeg kinni hoides. Minu talopojamõistus seda ei hooma.

[Külaline]

Hmm... Fassaadi- ja katusetuulutust ei taha keegi minuteada talveks kinni toppida, aga millegipärast põrandaalust tuulutust tahavad paljud kinni panna. Arumaisaa.

[Külaline]

Tere. Lühiloeng. Tuulutusvahe (ka põranda all) on vajalik liigniiskuse ärajuhtimiseks. Seinas ja katuses toimub siseniiskuse eraldumine eelkõige külmal perioodil. Sama toimub ka põranda all kui avad on lahti (ehk põrandaalune temp sama mis väljas). Selline süsteem toimib veatult. Põranda all aga on lisaprobleem - suvine kondensvee teke. Kui nüüd põranda all kasutada villa, siis see vettib täiega. Peno kasutamisel märgub pealispind ajutiselt. Avade sulgemisest pole kondensi vastu võitlemisel kasu - soe ja niiske õhk pääseb sinna alla igal juhul. Aga vajalikku tuulutust ajal, kui on võimalik kuivamine, ei toimu. Seega avasid võib üldse mitte sulgeda, kui põranda all on korralik soojustus. Avade sulgemisest on tsipa kasu siis, kui põrandaalune ei ole tuuletihe ja kehva soojapidavusega. Siis avade sulgemisega tõuseb põrandaalune temp , mille tulemusel soojaülekanne põranda alla väheneb. Samuti väheneb siseniiskuse väljumine põranda alla, kuna põrandaaluse temp on kõrgem kui välistemp. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[rokikas]

Tiba teemakohast juttu ja viiteid viewtopic.php?f=11&t=34246

[Külaline]

Tere. Lühiloeng. Tuulutusvahe (ka põranda all) on vajalik liigniiskuse ärajuhtimiseks. Seinas ja katuses toimub siseniiskuse eraldumine eelkõige külmal perioodil. Sama toimub ka põranda all kui avad on lahti (ehk põrandaalune temp sama mis väljas). Selline süsteem toimib veatult. Põranda all aga on lisaprobleem - suvine kondensvee teke. Kui nüüd põranda all kasutada villa, siis see vettib täiega. Peno kasutamisel märgub pealispind ajutiselt. Avade sulgemisest pole kondensi vastu võitlemisel kasu - soe ja niiske õhk pääseb sinna alla igal juhul. Aga vajalikku tuulutust ajal, kui on võimalik kuivamine, ei toimu. Seega avasid võib üldse mitte sulgeda, kui põranda all on korralik soojustus. Avade sulgemisest on tsipa kasu siis, kui põrandaalune ei ole tuuletihe ja kehva soojapidavusega. Siis avade sulgemisega tõuseb põrandaalune temp , mille tulemusel soojaülekanne põranda alla väheneb. Samuti väheneb siseniiskuse väljumine põranda alla, kuna põrandaaluse temp on kõrgem kui välistemp. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Hmm, kuhu see kondents suvel tekib, kui põrandaalune temp on sama kui väljas, põrandaaluse ventileerimine toimub pidevalt ja põranda peal on eluruumidele vastav soojus- ja niiskusreziim?

[Külaline]

Tere. Lühiloeng. ....................................................................................................................................................................................................................................................................................... Seega avasid võib üldse mitte sulgeda, kui põranda all on korralik soojustus. Avade sulgemisest on tsipa kasu siis, kui põrandaalune ei ole tuuletihe ja kehva soojapidavusega. Siis avade sulgemisega tõuseb põrandaalune temp , mille tulemusel soojaülekanne põranda alla väheneb. Samuti väheneb siseniiskuse väljumine põranda alla, kuna põrandaaluse temp on kõrgem kui välistemp. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kui on siin nn "korralik soojustus" ja avad suletakse, kas siis temperatuuril pole lootuski põranda alla tõusta? Kuskilt on jäänud arusaam, et maapinna enda soojus on ka olemas. Isegi külmakartlikud katulid elasid vanasti talve üle, kuhjas ja ainult õlekihi all (eeldas lisaks lumehange katteks)

taastaja

[rokikas]

Hmm, kuhu see kondents suvel tekib, kui põrandaalune temp on sama kui väljas?

Kas ikka on sama temp? Eriti kevadsuvel.

[Külaline]

Tere. Suvel maapinnaga ühenduses olev vundamendiseina temperatuur võib olla 14-18 C. Sellisel temperatuuril on viimasel 4 nädalal garanteeritud kondensvee teke vundamendi seinale, sõltumata avade suurusest ja tuulutuse intensiivsusest. Vastupidi, mida rohkem õhutada, seda rohkem viiakse vett keldrisse.
Kui on soov põranda all kartuleid hoida, siis ei maksa põrandat soojustada. Muidu võib avade sulgemisest ja maapinna soojusest väheks jääda.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[rokikas]

Sellisel temperatuuril on viimasel 4 nädalal garanteeritud kondensvee teke vundamendi seinale, sõltumata avade suurusest ja tuulutuse intensiivsusest. Vastupidi, mida rohkem õhutada, seda rohkem viiakse vett keldrisse.

Teisalt mida rohkem/intensiivsemalt tuulutada seda kõrgemaks/välistemperatuuri lähedaseks tõuseb põrandaalune temperatuur ning seda väiksem suhteline õhuniiskus ning vähem kondenseerumisohtu.

[Külaline]

Tere. Loogika on korrektne. Küsimus ainult selles õhuhulga koguses, mis annaks põrandaalusesse niipalju soojusenergiat, et suhteline õhuniiskus hakkaks vähenema. Selleks on reaaelus vajalik juba vähemalt 10 kW kuumaõhupuhurit 24/7 töösse. Õhutusavade kaudu loomulikul teel sisseviidav soe õhk ei suuda nädalaga mitte üle 1-2 C vundamendi temperatuuri tõsta. See aga jääb väheks, et vältida kondenseerumisprotsessi. Lugupidamisega.

[rokikas]

Juu ta vist nii on jah. Eelpool toodud viitel on lugeda soovitusi katta maapind ~50 mm. epsiga või ~200-300 mm. kergkruusaga et kiiremini saavutada suviselt soe temperatuur põrandaaluses. Samuti soovitatakse tõhustada kevadest kuni sügiseni mitmekordseks õhuvahetust võrreldes talvisega seal just temperatuuri kiiremaks tõusuks ning kuivamiseks.

[Külaline]

Kel rammusa betooniga vundament jääb maa sisse, tagasitäite varju, sel jääb see kondenseerumine põranda all küll vist nägemata. Küll ma olen käinud vahtimas, keraamilise kärgtellise pind, sokli seinas, on jätkuvalt tuhm ja helehalli karva. Ainuke kus niiskus kondenseerub on siseneva veetoru pind... vanad kartulid olid täna päris kortsus, peaks maale tagasi loomadele saatma.

taastaja

[Külaline]

Tere. Rammus või lahja betoon ei muuda kondenseerumisprotsessi karvavõrdki. Füüsikaseaduste mittekehtivust on paljud püüdnud tõestada. Seni Newtoni jt. klassikute seadused veel kehtivad. Kod taastaja seinas toimub samuti kondenseerumine (kui on keldrisein maapinnaga kokkupuutes ilma soojustuseta), aga seda ta õnneks ei näe. Kui näeks, oleks olukord katastroofiline - betoon ei võtaks enam vett vastu ja kartulid oleksid sigadele söödaks juba 1 kuu peale hoiulepanekut. Füüsikaseaduse kehtivuse kontrollimiseks tuleks lihtsalt üks seina osa (või põranda osa) katta vett mitteläbilaskva värviga - näiteks epovärviga. Ja võib koheselt näha kondensvett nirisemas. P.S. Sisenev vesi seal veetoru sees on peaaegu samas temperatuuris , mis soojustamata keldrisein või põrand. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Hiid]

Kas maapinna katmine 20-30mm segukihiga tuulutatava põranda all, on halb mõte? Selle betooni alla võib panna ka kile, kui see midagi parandab...

[Külaline]

Tere.Aaastases lõikes aurustuvat vee hulka kindlasti vähendab.Lugupidamsiega. alar Piirfeld