Kas puitpõranda alla võib panna ka peno ?

[Mõtlik]

Tere

Soov paigaldada uus laudpõrand (1 korrus) ning sealjuures ka soojustada. Kas põrandalaagide vahele võib soojustusena kasutada peno ja kui võib siis mis peno täpsemalt. Põranda all on muldpõrand... nii umbes 50-80 cm mulla ja laagide vahel. Ja põranda all on ka mingisugune tuulutus.
Olen näinud et nii tehakse aga kui hea mõte see on? Võimalus on ka soojustada klaasvillaga aga tuleb tunnistada et penoga oleks lihtsam ja kvaliteetsem, sest vaht läheks juu peno äärtesse.

Mis mõtted on ? Kas panna 10 cm peno või 5 cm peno ja 5 cm villa või 10 cm villa ???


Täname

[Hiid]

Kas panna 10 cm peno või 5 cm peno ja 5 cm villa või 10 cm villa ???
Täname

ma paneks 25cm. peno....

[sashaobrok]

Ainuke, et ta peab siis oma laagid ka 25cm-sed tekitama esmalt.

[Külaline]

Kas panna 10 cm peno või 5 cm peno ja 5 cm villa või 10 cm villa ???
Täname

ma paneks 25cm. peno....

laias laastus soojapidavuselt 10cm peno = 20 cm villa ehk ise valiks peno versiooni.

[Habe]

Peno ei hinga, puit hingab. Liitekohale võib koguneda niiskus, mis kahjustab puitu. Endale ma nii ei teeks. Küll aga müügiks. Endale tehes maa kasutaks kangast, kergkruus. tuulutusvahe, vill jne.

[Rostfrei]

Peno ei hinga, puit hingab. Liitekohale võib koguneda niiskus, mis kahjustab puitu. Endale ma nii ei teeks. Küll aga müügiks. Endale tehes maa kasutaks kangast, kergkruus. tuulutusvahe, vill jne.

Mis penoga siis juhtub, kui kopsud, millega peno väidedavalt hingab, kopusvähi saab?

[Külaline]

Peno ei hinga, puit hingab. Liitekohale võib koguneda niiskus, mis kahjustab puitu. Endale ma nii ei teeks. Küll aga müügiks. Endale tehes maa kasutaks kangast, kergkruus. tuulutusvahe, vill jne.

Jne - on siis kuidas?
Mis mõte on kergkruusal?

Ülevalt alla

Laudpõrand
Vahtplast (eps50F näiteks) laagide vahel
tuulutus.

või

Laudpõrand
Vill
Tuuletõke
tuulutus

Mina eelistaks vahtplastiga soojustuse varianti.
Habe peab erinevate penode ja puidu hingavust veel uurima.

[Mõtlik]

Tuli nüüd välja et talad on vähemalt 20 cm kõrged. Mis siis teha? Kas tõesti suruda 20 cm peno vahele? Peno mulle meeldib kuna tegemist on tõesti sooja asjaga aga kui kaugele selle peno hullustusega minna võib.
Ja kui peno kasuks otsustada, siis millise täpsemalt? Pakuti EPS 50F´i vist. Aga üldjoontes...keegi tark pakkus tavalist põranda peno, mis on vist 80 numbriga aga 1 tark jälle ütleb et see on ikkagi mingi betoon põranda jaoks pigem. Nagu ma aru saan, mida suurem EPSi number, seda tihedam, ja seetõttu vist ka hingab vähem. Või ma eksin ?

Öelge parem ka seda kas peno võib katuse sarikate vahele panna. Mõte oli... katusekilest allapoole jätaks tuulutusvahe (2 cm) siis vill jne. Aga kui vaatasin et sarikad ei ole päris paralleelsed üksteise suhtes siis läheb raskeks. Nad on lihtsalt üsna risti-rästi, kuna see ruum on poolkuu kujuga ehk veranda rahvakeeli ? Kui võiks, paneks tuuletõkke asemel kasvõi minimaalselt 5 cm peno ja siis hakkaks villaga tulema allapoole lisa 5x5 roovitisega.

[Külaline]

Tihedamat soojustust välimisele küljele ei sobi paigaldada. Soojusta parem siis juba kõik vahtplastiga. Vahtplasti mark pole siin oluline, soodsam on pehmemaid tooteid muretseda.
Põranda alla on mingisugune soojustus? Kui nüüd korralikult soojustad, siis põrandaalune jääb päris külmaks ja vajab ikka head tuuldumist. Põrandalaudade ja soojustuse vahele jäta ka 2-3 sm õhuvahet. Edu!

taastaja

[Teinekülaline]

Ei saa mitte vaiki olla...
Vahtplasti (vene keeles peno) ja mineraalvillade (kivivilla või klaasvilla) soojustakistus (lambda) on sama suurusega
Hingab, ei hinga. No ei ole sellist mõistet. On materjali difusioonitakistuskonstant (müü) ja vahtplastil ning puidul on see samas suurusjärgus, mineraalvilladel 5-6 korda väiksem. Seetõttu ei tohi soojustamisel asetada vahtplastist sissepoole mineraalvilla, vastupidi võib

[trumm]

sarikate vahele võib ka peno panna, kuid kas:
a) ainult peno või
b) kui vill ja peno, siis peno sissepoole.


kui põrandatalade vahele peno paned (võib küll ja "hingab" ka), siis arvesta, et selle alla võiks panna mingi võrgu, et hiired peno ära ei näriks.

[Isetean]

Natuke teeb murelikux, et need hingamise teemad ja kas peno võib sarikate vahele tuuletõkke asemele panna, tulevad ikka ja jälle ca kuu ajaste intervallidega päevakorda. Jääb arusaam, et ei viitsita googeldada või lihtsalt ei loeta antud teema kohta eelmisi foorumeid. Käib ainult üx mämmutamine !

[Mõtlik]

Ok. Kui ma nüüd õigesti aru sain siis peno peab olema alati seespool, vill siis väljaspool. Aga kas lage tasub täielikult penoga soojustama hakata?

[Hiid]

millest ajendatult sul see mõte on tekkinud, et panna ilmtingimata vatti ja penot läbisegi?

[Külaline]

Kassasiis veel pole aru saanud, et see on juba eestlase loomuses, et vill peab ilmtingimata ka olema. Vahel on päris naljakas lugeda, kui keegi räägib, et soojustan küll penoga aga villa panen ka natuke, enamasti sisse mingi kihi! Ju see vill meenutab siis alateadvuses lambavilla, peno ju ikkagi nagu halva maiguga toode.

Mõtlik või ju soojustada ainult villa või penoga, kui segamini paned, siis alles peaks vill penost välimisele poolele jääma. Peno on muide parem soojustusmaterjal, vill nõuab nii seest kui väljast juurde hästi õhku pidavaid kihte, et saavutada penoga võrdne soojapidavus.

taastaja

[cartman]

Ise olen 2 sellist põrandat teind. Muld välja, kruus asemele, kruusa peale pikki fibo(100mm lappi) laagid. Laagidele tõrvapapp, siis 5x10pruss(et laage olex hea kinnitada ja rihtida) kruvidega vibosse ja siis 5x15 laagid(risti fibo laake). Nende vahele beno, 100mm olen pannud. Kueśjuures olen jätnud ka ylesse õhu vahe, laua alla. Kõik puidu olen ka impraga yle tõmmanud. Selle systeemiga jääb beno alla piisav tuulutus. See mu enda teooriaja järgi tehtud, nii, et parandage kui midagi valesti v puudu vms.

[trumm]

villa pannakse tihti seepärast, et peno ei summuta heli.

viimasele kirjutajale aga - impra ei ole sisekonstrui jaoks ette nähtud, ikka ainult välistingimustesse. paratamatult imbub sealt ruumi ka midagi. peno ju muidu iseenesest ok.

[cartman]

villa pannakse tihti seepärast, et peno ei summuta heli.

viimasele kirjutajale aga - impra ei ole sisekonstrui jaoks ette nähtud, ikka ainult välistingimustesse. paratamatult imbub sealt ruumi ka midagi. peno ju muidu iseenesest ok.

Räägid äkki Lignost, Impra vaevalt halba teeb.

[trumm]

ei, nagu lugeda oli, ma räägin imprast . loe purgi pealt. nüüd on impra küll veepõhine (hiljuti oli lahustipõhine), kuid ka selle aurud ei ole inimesele väga sõbralikud.
kuigi tinglikult võiks öeldal, et põranda alune peaks justkui väliskonstruktsiooniks kvalifitseeruma. kui teha nii, et sealt midagi ruumi ei imbu, peaks kõik korras olema.

ligno muidugi ei käi ka sisetingimustesse.

[Mõtlik]

Kui ma midagi soojustaks, siis enamasti tahaks teha ikka villaga. Seda eelkõige seetõttu et ei tea kuidas peno hingab ning, kas ja mis kliima ta siseruumidesse võib tekitada/jätta. Seega, millise kliima ta sisse võib jätta ??? Kas on mingi vahe villal ja penol selles küsimuses?

Aga kui lage soojustada penoga, siis ilmselt peab lakke minema ka aurutõke. Kas keegi võiks lühidalt öelda mis värk on aurutõkkekile ja aurutõkkepaberiga. Kumba eelistada ???

[Külaline]

Kui ma midagi soojustaks, siis enamasti tahaks teha ikka villaga. Seda eelkõige seetõttu et ei tea kuidas peno hingab ning, kas ja mis kliima ta siseruumidesse võib tekitada/jätta. Seega, millise kliima ta sisse võib jätta ??? Kas on mingi vahe villal ja penol selles küsimuses?

Aga kui lage soojustada penoga, siis ilmselt peab lakke minema ka aurutõke. Kas keegi võiks lühidalt öelda mis värk on aurutõkkekile ja aurutõkkepaberiga. Kumba eelistada ???

Kui tahad siis soojusta villaga, aga
tea seda et vill ei hinga vaid villast puhub tuul läbi. Selleks pane veel ette tuuletõke. Nüüd saad villa tuuletõkkega hingama, aga kui miski koht ei pea, siis puhub ikka läbi. Vill võib tahta ka aurutõket ja selleks paber ei sobi. Pane aurutõkkelile, aga siis oled kilekotis ja sein ei hinga ka kui seda väga tahad.
Tee proovi. Võta vill ja hinga. Kui hingad välja, siis leiad, et hoopis puhusid läbi. Hinga sisse, siis leiad end köhimas.
Tegelikult on olemas materjalide difuusus. Vaata seda villal. Villal on see null (0). Null tähendabki, et takistust pole, st ei hinga vaid on läbi puhutav nagu auk seinas. Peno difuusust sad näha penotootja kodulehelt. Olenevalt margist on see erinev. Aga null(0) see küll pole, st pole läbi puhutav ja ei vaja eraldi tuuletõket ja ei vaja aurutõket.

[Külaline]

Peaks ikka natuke hoogu kinni. Aurutõkke vajalikus pole kinni konkreetses soojustusmaterjalis vaid ikka kogu konkreetses konstruktsioonis mida ehitatakse.

Aurutõkkekile, peno, hingav aluskate, tuulevahe, roov, katusekate - sel katuslael ei tohiks hingamisega probleeme tekkida, kui tuulevahe kõrgus valitakse katuse kalde järgi.

taastaja

[Elentino]

Olen palju kordi vaielnud foorumis, miks mitte kasutada peno puitkonstruktsioonides. Pole nagu kusagil sellist projekti näinud, kus oleks selline lahendus välja pakutud, seega olen soovitanud puidu korral villa soojustusena kasutada. Alati ei ole kõik nähtud lahendused alati õiged.
Eesti Maaülikooli puitkonstruktsioonide lektor Kalle Pilt kirjutab Ehitajas september 2008 järgmist:
Lõpuks siis ehitusmeeste teadmatusest ja projekti puudumisest tingitud halvad lahendused. Kõige levinum neist on vahtpolüsterooli (penoplast ja teised taolised materjalid) kasutamine puitpõrandate soojustamisel. Omadustelt on vahtpolüsterool seeneniidistiku levimiseks sobiv materjal ja takistab ka niiskuse liikumist. Nende kahe omaduse koosmõjul on vahtpolüsterooli läheduses paiknev puitmaterjal ohustatud nii juhuslikult konstruktsiooni sattunud vaba vee kui ka kondensvee tekke tõttu. Vahtpolüsterooli võib kasutada betoonpõrandate puhul, kuid puitpõrandatele sobivad erinevad puistematerjalid ja mineraalvillad paremini. Teiseks puuduseks võib nimetada niiskuse liikumist takistavate materjalide vale kasutamist. Näiteks kile või tõrvapapi kasutamine tuuletõkkeks, aurutõkkekile vale kasutamine. Niiskus-, auru- ja veetõke takistavad kõik erineval määral niiskuse liikumist ning ükskõik millise niiskuse liikumist takistava materjali vale kasutamine toob endaga kaasa konstruktsiooni märgumise ning seega ka majavammi tekkeks soodsad tingimused.

Artikliga saab tutvuda: http://www.ehitaja.ee/artikkel/porandat ... teguritest

[Külaline]

[quote="Elentino"]Olen palju kordi vaielnud foorumis, miks mitte kasutada peno puitkonstruktsioonides. Pole nagu kusagil sellist projekti näinud, kus oleks selline lahendus välja pakutud, seega olen soovitanud puidu korral villa soojustusena kasutada. Alati ei ole kõik nähtud lahendused alati õiged.


Ei ole hästi aru saada, kui näed projekte ja samas tunnistad, et alati ei pruugi kõik nähtu õige olla, aga ikkaga soovitad kundedele nähtud, siis kas süda valutama ei jää?

taastaja

[Elentino]

Ei ole kunagi soovitanud selliseid lahendusi. Olen väga paljude teostusjooniste ja lõigetega tegelenud, seega soovitan alati inseneride poolt ja tootjate poolt etteantud lahendusi. Pole kellelegi sellist lahendust soovitanud, ega teinud. Siin foorumis tahtsin lihtsalt tuua näite, kus ehitajad on kindlad kusagil nähtud (olen ka ise seda reaalselt näinud) lahenduse õigsuses. Äkki selle postitusega kaob foorumis vaidlus teema üle, kus peno kasutada puitkonstruktsioonides. Peno kasutamine sellises konstruktsioonides võib ka varsti tuua uusi kohtuvaidlusi, kus tellijad annavad ehitaja kohtusse valede materjalide kasutamisel, mis põhjustab omanikule varalise kahju.