Palkmaja varade tihendamine mastiksiga

[kirvesmees]

Leidsin netist varade tihendamise kohta infot. Eestis tegeleb sellega palkmajakeskus. Vaata http://www.palkmajakeskus.ee
See peaks müüma sellist vahendit mida otsid.

[Külaline]

Tänu, Kirvemees!
See on just see sama asi mida otsisin!

[norra]

Sellise materjaliga tehakse Norras väga palju maju, kes tuult kardavad. Teadaolevalt on palkmaja külmaga täitsa ok, aga tuult laseb
varade vahelt sisse nii kaua kui seda miski ei tõkesta. Ise olen Norrsa maju kokku pannid ja seda materjali näinud ja käega katsunud aga teinud ei ole. Huvitav, mis sellise hind eestis võiks olla ?

[maja mere ääres]

Kas kellelgi mõnda pilti on sellisest majast, kus mastiksi või vahaga varad üle tehtud. Oma majal ka tuuleprobleemid. Maja ise ilus ja korralik, soe ka kui väljas -25 pakane aga kõige suurem vaenlane tuul, mida jagub pea 350 päeva aastas. Maja mere ääres. Kas Norrakal ei ole mõnda fotot üles riputada.

Head jaani kõigile !

[markop]

palkmajakeskuse lehel on ka natuke pilte tihendamisest kui sa juba sealt vaatand pole
http://www.palkmajakeskus.ee/et/tihendamine

küsiks juurde kui lai sul palgi vara on?
mul endal tuleb 14-15 cm keskmiselt, tuulte käes metsatukas otseselt pole aga loodan et talvel väga suur soojakadu ei tule.

[mariliis]

To: maja mere ääres

Olen ise ka hädas tuultega. Meie maja muidu hästi tehtud ... ilus nunnu, hubane ja soe aga mõnest kohast pressib tuult sisse. Oleme toppind takku vahele aga ega see palju aita ja ega see just naisterahva töö ka ole. Olen tuhnind internetis ja leidnud Ameerika lehdedelt mõned pildid, milled proovin siia üles sättida. Nägin seda ka Eestis, Jõgeva Metsatarekese seinal olid mõned vara vahed sellega tehtud.

http://www.permachink.com/photos.htm

[maja mere ääres]

Aitäh, markop ja mariliis
Pildid paistavad päris sümpaatsed. Peale jaani uurin kas saab sellise töö ette võtta ja palju maksma läheb.

Vara laiustest ei tea ma suurt midagi, tean ainult, et palgid on mul 25 - 30 cm ümbermõõduga. Väljast vaadates
palgid enamasti korralikult kokku vajaunud sees on kohati vahesid ja palkidel lõhesid päris palju. Ega midagi
hullu aga ikka häirib. Kui selle vahaga saaks ära tehtud, siis süda rahul. Loodan, et kütte kulu tuleb ka väiksem.

toredat jaani kõigile ...

[abi]

Tere,
kas keegi soovitaks firmat, kes sellise soojustamise töö ette võtaks. Palkmajakeskusel on materjal laos olemas aga töö järjekorrad septembrini.
Sooviks enne sügist ära soojustada, kuna vajan majale energiamärgist.

[murelik majaomanik]

Loen ühte ja seejärel teist ning lõpuks kolmandat kommentaari ja kõik räägivad erinevaid jutte. Toovad erinevaid fakte ja tõestusi, aga üksteise väiteid ümber ei lükka tõenduslikult.
Ei saa nüüd aru, kui mul ~1945a tahutud palgist maja, siis: kas ma võin seestpoolt praod ja vahed lasta montaazivahtu täis või ei ?
Uurisin neid vahasid ja mastikseid, samuti takunööri ja muid looduslike asju ning jube töömahukas tundub asi.
Mida see vaht seal halba teeb? Pragu tuhiseb tuul läbi palgivahedest, seega ka õhuniiskus. Kui vahtu täis lasta, siis peaks ju kõik samamoodi käima, vaht parema läbilaskmisega, kui puit ja sisuliselt nagu ei muutuks midagi.
Vabandan, aga pole ehitust õppinud ja seega ootaks nõu. Praegu maja seest paljas ja midagi tuleks ette võtta !
Või panna hoopis tuuletõkkeplaat sissepoole tihedalt vastu seina ja perimeeter vahu/silikooniga kinni lasta ?

Tänan, kui keegi jaksab kaasa mõelda !

[palgimees]

Palkmaja varade, lõhede, pragude tihendamiseks ei sobi montaashi vaht kohe mitte sugugi. Kui vaht kuivab, ei saa palk enam elada oma normaalset elu.
Olgu see palk siis 2 aastane või 200 aastane vajab ta liikumisruumi ikkagi. Hetkel turul olevatest materjalidest paistab parim olema see sama Perma-Chink mastiks, millest siin foorumis juba päris palju pajatatud. Vt. viimaseid postitusi. Ise ei ole sellega kokku puutunud aga profesionaalse huvi pärast olen uurinud seda erinevatelt saitidelt netis. See materjal on spetsiaalselt välja töötatud palkmajadele, on elastne ja hea nakkuvusega just puidule.
Ei taha kellelegi reklaami teha aga olen ise tegelenud palkmaja ehitusega juba üle tosina aasta. Olen pragusid toppinud taku ja samblaga, tean, see on hull töö ja ise seda teha enam ei sooviks. Kui on huvi, siis mõned lingid siin ...

http://www.palkmajakeskus.ee/et/tihendamine/94
http://www.palkmajakeskus.ee/et/tihendamine/95
http://www.palkmajakeskus.ee/et/tihendamine/97

[maja mere ääres]

Tere kõigile !

Olen vist esimene kommenteerija, kes oma maja soojaks saanud permachink vahaga. Kahtlesin küll algul, et kas ikka sobib see minu majale jne. Kuid kui mõtlesin möödunud talvedele siis juba mõte, et ees seisab järjekordne temperatuuri kõikumine majas sügiseste ja talviste tuulte puhul, siis otsustasin ikkagi selle töö ette võtta.
Tellisin vaha ja töömehed ... nädalaga tehti ära. Esimesed sügistuuled juba üle käinud, mida oskan öelda - temperatuuri kõikumine endise 3-4 kraadi võrra nüüd võib-olla 0,5 kraadi kui sedagi, vähemalt mitte tunnetatav. Töömeeste soovitusel lasin teha lisaks palkide vahelistele pragudele ka kõik palgi lõhed, kuna samad palgid mis lõhki, olid seda nii seest kui väljast. Kinni said ka palgi otsad, kust tuulel meeldis veel eriti sisse pugeda.
Talv tulemas, loodan, et tuleb meeldivam kui eelmised .

Jõudu jaksu teile...

[Puusepp1]

Tere mehed!

Chink-style. Selle mõiste all mõeldakse palkehituslaadi, kus rõhtpalke ei varatagi või varatakse väga ebatäpselt - palgivahed tihendatakse mitmesuguste täiteainetega. Kaasajal kasutatakse mitmesuguseid "arenumaid" Macroflexi ja silikoonide taolisi tšinkimisvahendeid, mille abil on saavutatav kestvus, tihedus ja dekoratiivsus. Tšinkimisel tegutsevad Põhja-Ameerikas professionaalsed tšinkimistiimid.

Rohkem infot perma chink kohta aadressil http://www.perma-chink.com/.


Kõike paremat teile!

[di20]

Tere mehed!

Chink-style. Selle mõiste all mõeldakse palkehituslaadi, kus rõhtpalke ei varatagi või varatakse väga ebatäpselt - palgivahed tihendatakse mitmesuguste täiteainetega. Kaasajal kasutatakse mitmesuguseid "arenumaid" Macroflexi ja silikoonide taolisi tšinkimisvahendeid, mille abil on saavutatav kestvus, tihedus ja dekoratiivsus. Tšinkimisel tegutsevad Põhja-Ameerikas professionaalsed tšinkimistiimid.

Rohkem infot perma chink kohta aadressil http://www.perma-chink.com/.


Kõike paremat teile!

Tänapäeval kasutatakse ikka palkmajade vahel selleks ettenähtud tihendiriba vara vahel. See chinkimine on ikka selline väljanägemise poolepealt si*ast saia lahendus. Makroflexi ei tohi panna avatud puitkonstruktsioonidesse. Makroflex on poorne materjal ja imab vett sisse. See lõpeb puitkonstruktsioonide mädanmisega.

[Puusepp1]

Tänapäeval kasutatakse ikka palkmajade vahel selleks ettenähtud tihendiriba vara vahel. See chinkimine on ikka selline väljanägemise poolepealt si*ast saia lahendus. Makroflexi ei tohi panna avatud puitkonstruktsioonidesse. Makroflex on poorne materjal ja imab vett sisse. See lõpeb puitkonstruktsioonide mädanmisega.

Tere!

Küsimus di20-le. Kust te olete omandanud teadmised palkehituse kohta?

Parimat!

[di20]

Küsimus di20-le. Kust te olete omandanud teadmised palkehituse kohta?

Eks omalajal sai puidurestaureerimise koolis ka ühtteist õpitud. Aga kui Robert Chambers, Allan Mackie ja Del Radomske nimed on tuttavad siis ei tohiks küsimusi olla. Käsitöö palkmaja on USAs viimase 30-40 a päris pöörase arengu läbiteinud. Siin üüratult reklaamitud Viljandi TÜ kolledz peaks kodulehe andmetel ka Chambersi aluseks võtnud olema. Samas peale suvist "maakodu" artiklit suvel, milles esines väidetavalt selle kooli üks õppejõude, siis ma tugevalt kahtlen selles. Traditsioonid on toredad asjad aga tänapäeval on ehitusstandardid ja nõudmised ehitisele muutunud ja kui me laseme vana joru edasi tekitame me selle, et palkmajade maine ongi madal. Seda enam, et enamus tänapäeval ehitab enivei freesprussist või freespalgist hooneid mida mu 70a ema oskaks ka kokku panna.
Aga mul üks tuttav õpib seal Viljandis ma peaks küsima mida ja kuidas seal seda läbivõetakse.

[Puusepp1]

Tervist!


Nimedega, Robert Chambers, Allan Mackie ja Del Radomskega, olen ma vägagi kursis. Ning olen vägagi kursis Põhja-Ameerika palkehitusarenguga. Olen isegi teinud koostööd kahe palkmaja ehitamisel eelpoolmainitud nimede õpilastega, kes on antud hetkel tegutsevad Kanada palkehitusmaastikul vägagi profesioonalsel tasemel.
Minu eesmärgiks pole kedagi maha siin foorumis teha, kuid minu sooviks oleks, et antud foorumis jagataks adekvaatset ja faktipõhist informatsiooni (ja seda eriti palkehitusvaldkonnas) inimestele, kes on esitanud küsimusi ja tõstunud esile probleeme. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia on vägagi õige koht, kuhu võib pöörduda palkehitusvaldkonnaga seonduvate küsimustega.

Kui sisestada youtube perma-chink, siis leiab sealt rohkesi tutvustavaid videosi chink-stayle ja perma-chink kohta.
http://www.youtube.com/watch?v=7oxSdTfB1S8

Kõike head soovides,
puusepp1 alias Tarmo Tammekivi TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala vilistlane

[di20]

Tervist!


Nimedega, Robert Chambers, Allan Mackie ja Del Radomskega, olen ma vägagi kursis. Ning olen vägagi kursis Põhja-Ameerika palkehitusarenguga. Olen isegi teinud koostööd kahe palkmaja ehitamisel eelpoolmainitud nimede õpilastega, kes on antud hetkel tegutsevad Kanada palkehitusmaastikul vägagi profesioonalsel tasemel.
Minu eesmärgiks pole kedagi maha siin foorumis teha, kuid minu sooviks oleks, et antud foorumis jagataks adekvaatset ja faktipõhist informatsiooni (ja seda eriti palkehitusvaldkonnas) inimestele, kes on esitanud küsimusi ja tõstunud esile probleeme. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia on vägagi õige koht, kuhu võib pöörduda palkehitusvaldkonnaga seonduvate küsimustega.

Kui sisestada youtube perma-chink, siis leiab sealt rohkesi tutvustavaid videosi chink-stayle ja perma-chink kohta.
http://www.youtube.com/watch?v=7oxSdTfB1S8

Kõike head soovides,
puusepp1 alias Tarmo Tammekivi TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala vilistlane

Pole mul ka plaanis kedagi mahateha. Lihtsalt see chink-style on ameerikapärane värk. Ja pärineb nn Hewn-palkmajadest kus vara ei tehtud üldse vaid hoone on nagu tikkudest laotud maja (tavaliselt tahutud palk). Nurkades väike kalasaba vms. Vahele on pandud savi. Kuuldavasti väga vastupidavad majad säilinud 17saj. Ise tahaks ka kunagi ehitada kui võimalus oleks. Sealt edasi on läinud need nn chink style majad mis on siis põhimõtteliselt need majad mis ehitati enne täpisvararaua leiutamist ja sellele järgnenud avastusi. Mille analoog on meil topitav palkmaja milleks kasutati sammalt. Kui siin maakodus rääkidakse näiteks isekokkuvajuvate nurkade mittesobivust eestis, sest see ei ole traditsiooniline. Aga chink style on minumeelest palju karjuvamalt erinevam. Mitte keegi kes pole palkmajaehitust õppinud ei lähe sul vaatama mis nurk su majal on ja kas selles maakonnas ikka "tohib" selline nurk olla aga see paks chink jääb ka võhikule kohe silma. Eks ma isegi pean ühe maja chinkima. See ei jää väljast näha. Aga perma-chinki koduleht on tegelikult karjuvalt puudulik. Teiseks peaks nad oma hinnapoliitika ülevaatama. 5galloni purk maksab usa-s 185$. Kui ma eraisikuna kasvõi ükshaaval neid tellin maksan usppostile veel 210$. Eesti postile healjuhul veel mingi 500.- kr. ja see asi on mul alla 5000.- kr käes. Palkmajakeskus müüb seda staffi ca 7090.- kr koos kmga. USAs oleks selline ettevõtlusvorm võimatu. Euroalusetäis neid sealt tellida ei lähe firmal suurt palju rohkem maksma kui 5000.- max.
Ja veel üks asi ma ei taha alavääristada eesti haridussüsteemi. Tänapäeval saab rakenduskõrgis küll Euroopa tasemel hariduse. Ja eks minumeelest eestlaste kõige suurem probleem ongi alaväärsuskompleks. Usk, et kusagil tehakse paremini. Samas on meil koolis karjuv õppejõudude puudus ja kui iga mats läheks küsima millise freesi või saega ma seda või toda lõikan või liimin siis õppetööd kui sellist ei toimuks. Teine puudus mis eesti koolides on õppilastele ei anta võimalust ise otsustada ja teha. Tahetakse faktipõhiseid teadmisi. Samas on need faktid sageli ise puudulikud.

[Puusepp1]

Tere taas,

hewn-log house ehk käsitsi tahutud palkidest ehitatud palkmaja või -hoone, mis tähendab seda, et see võib olla nii varamata kui ka varatud. Chink-style palkehitusviis pärineb Põhja-Ameerika koloniaalajastu algusaegadest. on olemas kaks versiooni chink-style palkehiusviisi kohta:1) esimestel Põhja-Ameerika mandrile jõudnud inimestel puudus teadmine/oskus ehitada varatud palkhoonet 2) ellujäämiseesmärgil ehitati kiiruga varamata palkhooneid, mille vahed täideti vetikate- või meriheina-(seaplants) savi-kalk massiga. Perma-chink on kaasaegne vahend täitmaks varamata palgivahesid. Vanaaegne lahendus lihtsalt nõudis liiga palju järelparandamist/taastamist (niiskuse kõikumisest tulenev puidu kahanemine ja paisumine murendas traditsioonilist mikstuuri). Kaasaegne perma-chink on elastne sideaine, mis kohandub/mängib koos puiduga.

di20, üks asi on kompleksid teine asi on vastutus antud informatsiooni ees.

Parimat soovides,
Tarmo Tammekivi

[di20]

di20, üks asi on kompleksid teine asi on vastutus antud informatsiooni ees.

Ma ei saa aru kuhu sa sihid aga minu eesmärk nii elus kui ka koolis on mõelda oma peaga. Muidu juhtub see, et usudki seda mida sulle õpetatakse aga see ei pruugi üldse tõene olla või võib olla väga puudulik. Mul on sellest vähe kasu kas see õppejõud vastutab selle informatsiooni eest või mitte. Ega ma ilmaasjata ei maininud, et Euroopa tasemel.

[di20]

Teiseks ei esine teaduses sellist asja nagu absoluutne fakt või mingi tõene informatsioon. Eksisteerivad teooriad mis on retsenseeritud ehk siis teisisõnu ümberlükatud. Mingit asja uurides võid lähtuda teooriast x või teooriast n. Võid võtta valge paberi ja töötada välja teooria c.
Kolmandaks vastutus informatsiooni eest saab olla rahaline. Ehk siis peaks keegi selle eest palka maksma.
Nelijandaks on foorum arutlemise koht. Nagu ma olen juba varem öelnud ei ole minu eesmärk kellelegi midagi tõestada. Igaüks võib uskuda mida tahab. Ja võib täiesti vabalt mitte uskuda mis viimase aja maailmatipp perioodikas avaldatud on. Minujaoks ei muutu sellest mitte midagi. Mul pole haigust maailma parandada.

[di20]

Kui nüüd sellest chinkimise teemast ausalt rääkida siis mis seal salata kui ma esimest korda seda asja nägin siis siseruumides see valge savi jämeda palgi vahel isegi meeldis. Aga minu eesmärk oli öelda, et esiteks chinkimine pole ainus võimalus saada tuulekindlat maja.
Teiseks kui hakata maja planeerima siis tuleks juba planeerimise käigus mõelda välja kumba maja sa tahad. Vana maja chinkimine on juba õige julge samm. Mitte päris nii, et korgime nüüd tsampused lahti ja hakkame chinkima kõike mis võimalik suure hurraaga.
Veel kui ajalooliselt chinkimisest rääkida siis see on ikka hulka põhjuseid miks see variant on parem mis meie topitavad majad. Ega muidu seda asja siia ei imporditaks. Meie regioonis on näiteks jätkuvalt varad liiga suured. Ja niipalju kui ma arusaan siis täpisvaramist üldse ei tehta.

[Külaline]

Tänapäeval kasutatakse ikka palkmajade vahel selleks ettenähtud tihendiriba vara vahel. See chinkimine on ikka selline väljanägemise poolepealt si*ast saia lahendus. Makroflexi ei tohi panna avatud puitkonstruktsioonidesse. Makroflex on poorne materjal ja imab vett sisse. See lõpeb puitkonstruktsioonide mädanmisega.[/quote]


Aga kui palkidel on laudvooder peal, siis on tegemist nn suletud puitkonstruktsiooniga. Siis ju peaks Makrofleksi laadne vaht sobima. Või mõtlen valesti?

[hmmdihmm]

Di20 oled huvitav tegelane. Alguses väidad, et montaaživaht ei hinga ja seega ei tohi kasutada. Nüüd väidad, et lausa imab vett endasse, selleks ei tohi kasutada . Samuti kergitab palgivahesid ja krt teab mida veel. Samuti teise tegelase väitel on makrol siuke jõud taga, et palk ei suuda pärast üldse liikuda ja seega ei tohi millegipärast kasutada. Paigalpüsiv palk peaks ju ideaalmaterjal palkmajale olema

Seega õppejõud ja muud tegelased, paluks vastust: Miks ei tohi vahtu kasutada valmis palkmaja hilisemaks varade tihendamiseks ? Ning mida selline tegevus endaga kaasa toob ? Arusaadavalt pole ehitamisjärgus majale makro just kõige mõistlikum vahend, aga just hilisema tihendamise tarbeks miks ei või kasutada vahtu ?

[di20]

Di20 oled huvitav tegelane. Alguses väidad, et montaaživaht ei hinga ja seega ei tohi kasutada. Nüüd väidad, et lausa imab vett endasse, selleks ei tohi kasutada .

Küsiks vastu. kas üks asi välistab teist?? Lugesin vahepeal lihtsalt mis järeldustele jõuti 70nendatel taanis ja mis probleeme see endaga kaasa tõi.

Samuti kergitab palgivahesid ja krt teab mida veel. Samuti teise tegelase väitel on makrol siuke jõud taga, et palk ei suuda pärast üldse liikuda ja seega ei tohi millegipärast kasutada. Paigalpüsiv palk peaks ju ideaalmaterjal palkmajale olema

ca 70 a ja enam tagasi ei kasutatud ehituseks sellist palki nagu tänapäeval. Selle liigutamiseks pole mingit erilist jõudu vaja.

Seega õppejõud ja muud tegelased, paluks vastust: Miks ei tohi vahtu kasutada valmis palkmaja hilisemaks varade tihendamiseks ? Ning mida selline tegevus endaga kaasa toob ? Arusaadavalt pole ehitamisjärgus majale makro just kõige mõistlikum vahend, aga just hilisema tihendamise tarbeks miks ei või kasutada vahtu ?

Pole ma öelnud, et ei tohi kasutada aga minu eksperimentides on vaht võrreldes linatakuga täiesti mõttetu asi. Linatakk ei anna isegi koos tuuletõkkega tegelikult piisavat tuulepüsivust. Seega on ainuke asi mis üle jääb proovida vana majaga mis väljast läheb voodrialla chinkimine. Hetkel tegelen ainult uurimisega kust ma seda mõistliku hinnaga saaks. Kahe kanistri järgi tasuks juba lennupiletid osta.

[permachink]

Tere,

Hea leida siit foorumist ka asjalikke arutelusid ja kommentaare. Tahaks siiski lisada ka omalt poolt mõned täpsustused.
1. Eelmistest postitustest jääb mulje nagu Ameerikas ehitataks ainult varamata palkhooneid, see ei vasta tõele. Aasta aastalt kogub enam populaarsust varatud palkhoonete ehitamine, mis näevad välja just sellised nagu meie siin põhjamaal harjunud nägema ja ehitama. Perma-chinki kasutatakse põhiliselt varamata palkmajade palkide tihendamiseks kuid samuti varatud palkmajadel, mis pole piisavalt tihedalt ehitatud. Varatud palkide tihendamiseks kasutatakse aga energi seal-i mis on oma struktuurilt siledam.
2. Makrofleksi või muu sarnase ehitusvahu kasutamine palkmajal ... ei hakka üle rääkima selle sobivust või mitte sobivust, eks otsustage ise ... paar pilti siin
http://cid-87033e182dbcf795.skydrive.li ... BCF795!225

http://cid-87033e182dbcf795.skydrive.li ... BCF795!224

3. Iga tootja või tarnija soovib, et tema kaup oleks võimalikult soodsa hinnaga, et seda võiks võimalikult suur ostjate ring endale lubada. Olen elanud mõnda aega USA-s, kui Eestisse tulin, siis üllatas mind kõigepealt autokütuse hind. Hetkel maksab see minu koduosariigis ümberarvutatult 5 EEK liiter, mis Eestis maksab, seda teate ise. Samuti näiteks Nike jooksukingad, sama mudeli, mis Eestist ostate 1200 - 1500 EEK maksab USA-s $ 30 - 50. Auto hindadest ei hakka rääkima, see on teise foorumi teema.
Kauba hind ei koosne ainult paashinnast ja transpordist, siia lisandub veel 101 muud maksu alates tollimaksust lõpetades toote registreerimis maksuga. Väitega, et "Kahe kanistri järgi tasuks juba lennupiletid osta" tekib küll suur ? Üks ämber kaalub 22 kg ehk siis 2 kg lubatust enam. Kui iga kg eest, mis ületab lubatut, maksad keskmiselt 165 EEK siis 2 ämbri puhul 3840 EEK ainult ülekaalu eest. Ok, muidugi Ameerika külastamine on ka ju tore kogemus, mida ei saa rahasse ümber arvutada.
4. On rõõm teatada, et PALKMAJAKESKUS alustas talve soodusmüüki, kus kuni veebruari lõpuni on kõikidel toodetel hinnasoodustus 20%

Meeldivat chinkimist