plekkestaga kiviahi

Kõik teemad ahjude, kaminate, korstende kohta
melcas
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 31
Liitunud: 10 Aug 2009, 10:56

plekkestaga kiviahi

Lugemata postitus Postitas melcas »

Kavas ehitada ahi tavalisse viilkatusega eramusse.Maja seinad kivist,saepurutäidisega,nii,et sooja eriti ei pea.Soojustada niipea plaanis pole ja pealegi kui sellise maja soojapidavus tänapäevanormidega kooskõlla viia siis tuleb villast teine maja ümber ehitada.Ja ega ei tahagi päris konservikarbis elada ja vanadele majadele ei mõju selline liigsoojustus ka hästi.Ahi tuleb esimesele korrusele ja pinda 50 ruutmeetrit.Korstna pikkus põrandast ca8-9 meetrit.Peale kõikide tarkade raamatute lugemise ja foorumide külastamise olen jõudnud järeldusele,et soome tüüpi voodriga kamin-ahi ei sobi sellistesse majadesse madala pinnatemperatuuri tõttu.Pealegi on sellist tüüpi (ka ilma voodrita)ahjude eluiga võrreldes hinnaga ikka väga lühike.Kavas siis ehitada kas rõhtlõõridega või püstlõõridega plekkkestas kiviahi.Kuna kolme püstlõõriga ahi jääb vist suts lahjaks ja viie lõõriga ahjul tekkivad sellise korstna kõrguse juures nähtavasti tõmbeprobleemid,siis arvan,et kõige kasulikum ikka rõhtlõõridega.Vahemärkusena olgu öeldud,et ülemist korrust kütab tavaline kolme püstlõõriga umbkoldega plekkestas kiviahi mis juba 50 aastat vana.40 aastat sellest kõvasti vatti saanud.Ja ei ole grammigi ümmarguseks läinud,ega kõrgemaks paisunud,ikka samasugune kandiline.Ja ei ühtegi tahma luuki. 20 aastat tagasi sai korra pealt lahti võetud ja ära puhastatud,kusjuures peab mainima et tahma oli väga minimaalselt,igatahes midagi ummistanud küll ei olnud.Ja ei aja ahi ka kusagit suitsu sisse.Arvan,et selline ahi ja kolle on just selliselt ehitatud nagu Veski raamatus.Ei usu,et mingit villa vahele on topitud.Olen ise müürsepana töötanud ja kivide ladumisega saan hakkama ,aga sellist kirjandust kus kirjeldatakse detailselt rida realt rõhtlõõridega kiviahju müürimist,ei ole kohanud.Isegi püstlõõridega mitte.Kas see veski raamatus kirjeldatud kolle on ikka nii lootusetult lahendatud?See 5-6 sentimeetrise kõrgusega võlv hakkab nii või teisiti külgi suruma.Kas siis kolde seina või ahju seina,pane ta kuidas või kuhu tahad.Piltlikult öeldes näiteks laome siis eraldi kuhugile lahtistest kividest kividest näitliku kolde ja tekitame sellele peale koldevõlvi.Nüüd siis lähtuvalt sellest,kallid pottsepa-isandad ka minu küsimus:Kuidas on siis võimalik et selline ehitis omal jõul koos seisab,veel,enam, kui sinna lõõride raskus veel peale panna.Teatavasti laguneb ta just külgipidi laiali.Kui kirjutate,et koldevõlv peab toetuma niimoodi kolde seintele,et ei suru külgi. See on ju võmatu.Nähtavasti on asi ikka selles, kui kolle ja lõõride siseseinad müüritakse servikividest ja välissein lappikividest.Vot selline asi võib juba loogiliselt võttes küll ahju lõhkuma hakata.Kui aga kolde ja lõõri seinad kõik lapiti,siis vist asi ok,paisumine toimub ühtlaselt.Ehk siin foorumis on mõni vanakooli pottsepp kes paneb siia ülesse kasvõi oma käega kritseldatud siis juba õige koldevõlviga kolde tööjoonise koos seletusega,miks just nii peab olema.(juhul kui minu jutt vale on)Muidu olen tähele pannud,et kui mingi algaja midagi konkreetselt küsib,siis kas vaikitakse,minnakse sujuvalt üle teise teema peale või siis mõni "isa" käratab kohe otse,et ei jõua siin foorumis oma eluskogetut paari reaga lahti seletadad.Aga te vähemalt püüdke :D.Pole see õigesti müüritud kolde lahtirääkimine ju keeruline kui kogemusi on.Andke nõu kuidas teie olete seda lahendanud. Eriti tänulik oleks sellisele pottsepale, kes ei peaks paljuks mulle sellise ahju tööjoonise saatmise,mis eespool kirjeldatud eramusse sobiks.Kas siis rõht või püstlõõridega või on ehk mõni veelgi parem lahendus.Palun siis, ärge ilkuma hakake kui mõistetes või sõnastuses midagi valesti on,siis parandage ja ootan asjalikke nõuandeid. :)
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 11215
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 316 korda

Re: plekkestaga kiviahi

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Väide, et vana maja ei tasu või ei saa soojustada on vale. Kui maja kandeseinad on korras siis tasub sellist maja alati soojustada, kui just väljanägemisest kitsendusi ei tule (ilus raudkivimüür jne).
Ahju kohapealt võid oma võlviprobleemi lahendada kui teed kaminahju - ostad kaminasüdamiku või valmiskamina ja laod kasvõi ristkülikukujulise ahjulõõristiku või soemüüri kõrvale või peale (peale raske, sest vastu südamikku toestada ei või. Sellega saad hakkama igal juhul ning disaini teha nii kuidas tahad. Rauast südamik annab ühe hea plussi - südamik kütab kohe toa soojaks, samas lõõristik salvestab veel viimasegi sooja. Tõsi lappikivi väga pikka lõõristikku ei soovita, sest südamik eraldab ruumi kohe umbes pool köetust ja viimane ots jääks külmaks. Servi läheb jälle väga tuliseks. Muidu pottsepad soovitasid selle lahendamist lihtsa nipiga - laod servi, kuid esimese lõõri teed palju suurema avaga ja laod õhukese samottkivi sisse nagu korstnapitsides.
melcas
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 31
Liitunud: 10 Aug 2009, 10:56

Re: plekkestaga kiviahi

Lugemata postitus Postitas melcas »

Ei väitnud,et vana maja soojustada ei tasu.Mingil määral ikka tasub,aga sellest ei piisa,et maja soojapidavus viia euronormidega vastavusse,kui müürid kärgtellisest,mille vahel 14cm saepurutäidis.See kasukas tuleb ikka maru paks siis talle selga tõmmata ja kui veel klaaspakett aknad ka ette siis tuleb vana maja puhul arvestada ikka tugeva sisekliima muutusega,mis nõuab nähtavasti juba sunventilatsiooni.Kunagi plaanis ikka 10cm kasukas panna,aga sellisel juhul jääb kamin-ahi ikka ebapiisavaks.No see selleks aga tegelikult oli küsimus selles,et kui Veski raamatus kiviahju kolle puha valesti konstrueeritud,nagu foorumites pottsepaisandad väidavad siis pole kohanud veel ahjumeistrit,kes selle õige kolde ehituse lahti seletaks.
taastaja
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 405
Liitunud: 09 Mai 2008, 16:34
Asukoht: paikne
On tänanud: 12 korda
On tänatud: 20 korda

Re: plekkestaga kiviahi

Lugemata postitus Postitas taastaja »

Paistab, et pelgad seda ahju ise laduma hakata. Kui suure ristlõikega seda ahju plaanitakse siis?
ärge sõimake,aidake mind.
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 11215
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 316 korda

Re: plekkestaga kiviahi

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Ma olen siiski kolde õiget ehituse kirjeldust kohanud koos selgituste, jooniste ja isegi ehitamisõpetusega. Eesti keeles on see raamatus (vist pottsepatööd) koos kivide paigutusega. Tuttav ehitas selle järgi, rõve kivide tükeldamine oli, kuid sai väga ilus. Muidu see ei olnud võlviga vaid kivid lõigati kaldu.
Ingliskeelseid leiab netist.
melcas
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 31
Liitunud: 10 Aug 2009, 10:56

Re: plekkestaga kiviahi

Lugemata postitus Postitas melcas »

Ladumist ei pelga aga kui ma selle kolde laon samamoodi nagu Veski raamatus siis mida ma sealjuures valesti teen.Pidev jutt käib sellest,et Veski raamatu järgi tehtud kiviahjud on valesti konstrueeritud ja sellepärast lähevadki lõhki.Huviatb ainult kaks küsimust:kas see veski raamatu järgi laotud kolle on siis vale ja kuidas õigesti konstrueeritud koldevõlviga kolle välja näeb.Pottsepad müürivad ju igasuguseid ahjusid,mismoodi nemad teevad.Kuhu jätavad vahed kuhu panevad villa ja kuidas ja kuhu võlvi toetavad.Tegelikult ju teadjatele päris lihtsad küsimused vist.Ahju suuruse kohta ei oska veel midagi ütelda,aga Leevi pakutud võimsus 5kw on üsna tõenäoline.
taastaja
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 405
Liitunud: 09 Mai 2008, 16:34
Asukoht: paikne
On tänanud: 12 korda
On tänatud: 20 korda

Re: plekkestaga kiviahi

Lugemata postitus Postitas taastaja »

Eks selle Veski raamutu järgi olen isegi ladunud. 20-30 a tagasi polnud muud võtta. Kellu-kooli poisid rääkisivad küll seal leiduvatest mõnedest karidest ja küsisid mõnelt pottsepalt juurde, aga plekk-kesta sees see eriti suurt rolli pole mänginud. Uksegi võib vabalt rauaga sillata jne.Loomulikult, kui tahad väga laia kollet ehitada, siis paisumised suuremad ja suurem plekk-kest juba ise vedelam. Ümarkest on kõige lollikindlam, aga sinna sisse algatuseks keeruline laduda.
Õige koldevõlv ei suru külgedele, vaid suurema kaarega saab need jõud suunata rohkem koldeseintele kandma.
ärge sõimake,aidake mind.
kaminahi
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6486
Liitunud: 22 Dets 2006, 09:27
On tänanud: 398 korda
On tänatud: 194 korda
Kontakt:

Re: plekkestaga kiviahi

Lugemata postitus Postitas kaminahi »

Niikaua kui kolde kaar ei ole poolring, mõjuvad nii raskusjõud kui termopaisumisjõud ka kaare külgtugedele. Kuidas need külgtoed paigal hoida on kaks põhilist võimalust
a. Toestada väljaspoolt
b. Siduda omavahel

Termopaisumisel peab koldekaar saama tõusta ülespoole ja nii, et jälle midagist lõhkuma ei pääse

Kas on siis kellelgi pakkuda ka c. variant?
Tänud ette teadjatele.
Hea tava on arvustada inimeste mõtteid ja arvamusi, mitte isikuid endid, ning oma arvamusi argumenteerida.
tel. 54514881 OÜ Ahjumaailm, http://www.ahjumaailm.ee
koostöös http://www.unibuild.ee
------------------
www.ehituspenskarid.com
juhan
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 489
Liitunud: 10 Nov 2007, 10:09
Asukoht: hiiumaa
On tänatud: 2 korda

Re: plekkestaga kiviahi

Lugemata postitus Postitas juhan »

Tere!Tegin ühe vabakäe kritselduse.Ise laon pott-või plekkahju kolde sisemuse nii nagu eskiisil näha.Eks see koldekaar tuleb enne põrandal kokku sobitada ja kindlasti tuleb igasugune võlv lõpetada kiilukiviga mitte täiskiviga.Võlv hakkab toetuma vastava nurga all lõigatud servi šhamotile ja kitsale(85mm)punasele.Niimoodi laotult leevendab survet külgedele.Veski raamatus on minu mäletamise järgi antud ka kolde kõrgus. Olen piirdunud 45cm kõrgusega.Selline kõrgus tagab piisava kuumuse koldes.Kuidas asjad hakkavad toimuma võlvi peal-on juba teine teema.
Manused
kolde eskiis.jpg
kolde eskiis.jpg (35.85 KiB) Vaadatud 5585 korda
taastaja
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 405
Liitunud: 09 Mai 2008, 16:34
Asukoht: paikne
On tänanud: 12 korda
On tänatud: 20 korda

Re: plekkestaga kiviahi

Lugemata postitus Postitas taastaja »

Juhan-poiss kas see on siis mõne ahju kolle. Vanasti tegime kontori naistele ka umbes selliseid, et hommiku tööle tulles kiiresti sooja saada, aga seda juba tööpäeva lõpuks eriti ei jagunud. Koduahjule on hea ikka 180-190 paksune koldesein vähemalt teha või 260.
Koldel peaks ikka rohkem kõrgust 600-700 ka olema, et leegi tipud koldelaes temperatuuri ei kaotaks ja et põlemisgaasid lõpuni põleksid.
See, et lõõridele siis vähem ruumi jääb ei alanda ahju kasutegurit vähemalgi määral.
ärge sõimake,aidake mind.
melcas
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 31
Liitunud: 10 Aug 2009, 10:56

Re: plekkestaga kiviahi

Lugemata postitus Postitas melcas »

No ometi tuleb ka midagi asjalikku.Taastajaga olen nõus,kuna omal üks plekkkestas kiviahiahi üle 40.aasta kõvasti kütta saanud ja täitsa pandav alles,ei aja suitsu sisse,ega pole ka ümmarguseks läinud.Vaevalt,et seal mingisugust kivivilla vahel on,aga võibolla on jäetud mingisugune paisumisvahe.Samas toimub tõesti paisumine ka ülespoole,lõõride suunas ja sinna vahele ei saa ju midagi panna ega jätta.Kaminahil(või kaminahjul)selles suhtes tuline õigus, et igal juhul jääb selliste madalate koldevõlvide puhul võlv külgi suruma,nagu minagi eespool väitsin,aga kas ka poolringi puhul toetub ainult koldeseinale ega toimu surumine külgedele?.Siis peaks selline moodustis omal jõul püsti seisma ,kui laduda ilma seguta kaks seina üles ja nende vahele poolringi raadiusega võlv,ja sellisel juhul peaks ta kandma veel ka mingit x-raskust,näiteks suitsulõõride kaalu.Millegipärast arvan ,aga ei vaidle ka vastu,et ei seisa koos selline moodustis,või kuidas?
juhan
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 489
Liitunud: 10 Nov 2007, 10:09
Asukoht: hiiumaa
On tänatud: 2 korda

Re: plekkestaga kiviahi

Lugemata postitus Postitas juhan »

taastajale.Ei hakka sind sõimama ja aidata ka ei saa,aga sul oleks viisakam ikka nimepidi pöörduda ning sinna igasugused lisandeid lisamata.Võtan seda kui üleolevat suhtumist.Nüüd sinu kontorinaistele rahustuseks,et plekkahju puhul tuleb kolde välisseina paksuseks 160mm ja pottahju puhul a50mm juurde.Kui su kontorinaised ikka päeva jooksul sooja tahavad saada,siis sellest piisab.
kaminahi
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6486
Liitunud: 22 Dets 2006, 09:27
On tänanud: 398 korda
On tänatud: 194 korda
Kontakt:

Re: plekkestaga kiviahi

Lugemata postitus Postitas kaminahi »

melcas kirjutas:No ometi tuleb ka midagi asjalikku.Taastajaga olen nõus,kuna omal üks plekkkestas kiviahiahi üle 40.aasta kõvasti kütta saanud ja täitsa pandav alles,ei aja suitsu sisse,ega pole ka ümmarguseks läinud.Vaevalt,et seal mingisugust kivivilla vahel on,aga võibolla on jäetud mingisugune paisumisvahe.Samas toimub tõesti paisumine ka ülespoole,lõõride suunas ja sinna vahele ei saa ju midagi panna ega jätta.Kaminahil(või kaminahjul)selles suhtes tuline õigus, et igal juhul jääb selliste madalate koldevõlvide puhul võlv külgi suruma,nagu minagi eespool väitsin,aga kas ka poolringi puhul toetub ainult koldeseinale ega toimu surumine külgedele?.Siis peaks selline moodustis omal jõul püsti seisma ,kui laduda ilma seguta kaks seina üles ja nende vahele poolringi raadiusega võlv,ja sellisel juhul peaks ta kandma veel ka mingit x-raskust,näiteks suitsulõõride kaalu.Millegipärast arvan ,aga ei vaidle ka vastu,et ei seisa koos selline moodustis,või kuidas?
No kuidas ta siis koos ei seisa. :) Kust ka jõudu ei avalda, mõjub see ikka poolkaare keskpunktile.
Selle x-katse soovitan ära teha :thumbsup:
Väidan, et võid ka võlvi ilma seguta lappida :shock:

Pilt
Hea tava on arvustada inimeste mõtteid ja arvamusi, mitte isikuid endid, ning oma arvamusi argumenteerida.
tel. 54514881 OÜ Ahjumaailm, http://www.ahjumaailm.ee
koostöös http://www.unibuild.ee
------------------
www.ehituspenskarid.com
melcas
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 31
Liitunud: 10 Aug 2009, 10:56

Re: plekkestaga kiviahi

Lugemata postitus Postitas melcas »

Ei vaidle vastu Kaminahjule ,tõenäoliset ta nii ongi,ise ka kaldusin nii arvama,aga siis tuleb ju see kannakivi ja lukukivi kõrguste vahe maru kõrge,kuhu siis veel lõõrid mahuvad ja kuidas ülespoole paisumisega on,hakkab ju lõõre ikka lõhkuma.Oki Taastaja väitel lõõride pikkus ei oma tähtsust,aga paisumiste suhtes?Kuhu midagi vahele panna ,kui üldse panna?
juhan
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 489
Liitunud: 10 Nov 2007, 10:09
Asukoht: hiiumaa
On tänatud: 2 korda

Re: plekkestaga kiviahi

Lugemata postitus Postitas juhan »

See ju hoopis mujal olev võlv,aga mitte koldevõlv.Kui nüüd ehitada sellise võlvi peale lõõristik,siis seda teavad need kes seda on teinud.Kuid ma ei usu,et keegi oleks sedasi ehitanud,sest nii ei tehta lihtsalt.
melcas
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 31
Liitunud: 10 Aug 2009, 10:56

Re: plekkestaga kiviahi

Lugemata postitus Postitas melcas »

Nojah see on iseasi kas keegi sedasi plekkestas kiviahju kollet müürib,aga tõsi ta on ja minu väide sai kinnitust,et Veski raamatus kirjedatavat kollet ei saagi teistmoodi laduda .Igal juhul jääb koldevõlv kas siis kolldeseina või ahjuseina suruma ja selles suhtes kaminahjul õigus,et ainult selline,poolringikujuline koldevõlvi lahendus toetub ülevalt alla ainult koldeseinale.Tänud,kes võtsid vaevaks vastata.Kui kellelgi on mingi rõhtlõõridega ahju tööjoonis siis oleks väga tänulik.
Leevi
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 802
Liitunud: 19 Juul 2008, 04:47
On tänanud: 64 korda
On tänatud: 40 korda
Kontakt:

Re: plekkestaga kiviahi

Lugemata postitus Postitas Leevi »

juhan kirjutas:Tere!Tegin ühe vabakäe kritselduse.Ise laon pott-või plekkahju kolde sisemuse nii nagu eskiisil näha.Eks see koldekaar tuleb enne põrandal kokku sobitada ja kindlasti tuleb igasugune võlv lõpetada kiilukiviga mitte täiskiviga.Võlv hakkab toetuma vastava nurga all lõigatud servi šhamotile ja kitsale(85mm)punasele.Niimoodi laotult leevendab survet külgedele.Veski raamatus on minu mäletamise järgi antud ka kolde kõrgus. Olen piirdunud 45cm kõrgusega.Selline kõrgus tagab piisava kuumuse koldes.Kuidas asjad hakkavad toimuma võlvi peal-on juba teine teema.
Juhan, see 45cm on kolde kõrguseks ikka vähe.
Leevi
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 802
Liitunud: 19 Juul 2008, 04:47
On tänanud: 64 korda
On tänatud: 40 korda
Kontakt:

Re: plekkestaga kiviahi

Lugemata postitus Postitas Leevi »

taastaja kirjutas:See, et lõõridele siis vähem ruumi jääb ei alanda ahju kasutegurit vähemalgi määral.
Taastaja, kas võiksid palun selgitada, miks arvad, et see on nii?
melcas
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 31
Liitunud: 10 Aug 2009, 10:56

Re: plekkestaga kiviahi

Lugemata postitus Postitas melcas »

Juhanile.Mingit villa sa kusagile vahele siis ei topi nagu ma aru saan?Või on veel midagi mida peab teadma ,mida Veski raamatus ei ole.Keegi rääkis,et jätab väikese vahe šamoti ja voodri vahele,teine,et papitüki ladumise ajal kannaskivi ja voodri vahele,aga kas on sellel mõtet?
Leevi
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 802
Liitunud: 19 Juul 2008, 04:47
On tänanud: 64 korda
On tänatud: 40 korda
Kontakt:

Re: plekkestaga kiviahi

Lugemata postitus Postitas Leevi »

melcas, Veski raamatus on palju huvitavat ja kasulikku, aga ahjud seal on vananenud.
juhan
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 489
Liitunud: 10 Nov 2007, 10:09
Asukoht: hiiumaa
On tänatud: 2 korda

Re: plekkestaga kiviahi

Lugemata postitus Postitas juhan »

Mina villa pott-ja plekkahjudes reeglina ei kasuta,kui siis,ainult metalli kasutamisel selle isoleerimiseks,et vältida kokkupuutumist erinevate materjalidega.Seda eripaisumise tõttu.
Ahju lõõristik tuleb ehitada nii,et ta ei kannaks võlvil.Kui on valesti laotud,siis hakkabki võlv suruma välismüüritisele.Lõõristik peab seotiste ja sillustega toetuma müüritisele ning siis seal kohas,kus arvatakse,et võlv surub välismüüritise välja,hakkab ta hoopis kergitama.See on täitsa normaalne nähtus ja paanikaks pole põhjust.
Leevi
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 802
Liitunud: 19 Juul 2008, 04:47
On tänanud: 64 korda
On tänatud: 40 korda
Kontakt:

Re: plekkestaga kiviahi

Lugemata postitus Postitas Leevi »

Juhan, kolde kõrguse arvutamise valem sulle ka siis abiks: HBR=(900*mb - 2ABR)/UBR

HBR - kolde kõrgus
mb - suurim lubatud puude kogus koldes
ABR - kolde põhja pindala
UBR - kolde ümbermõõt
juhan
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 489
Liitunud: 10 Nov 2007, 10:09
Asukoht: hiiumaa
On tänatud: 2 korda

Re: plekkestaga kiviahi

Lugemata postitus Postitas juhan »

Tegin siis oma ahju kolde arvutuse.Sain ühe arvu,aga mis sina saaksid Leevi,kui kolle selline?

puude kogus a10kg
kolle on 30x45cm
melcas
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 31
Liitunud: 10 Aug 2009, 10:56

Re: plekkestaga kiviahi

Lugemata postitus Postitas melcas »

Leevi,mis mõttes vananenud,kas selle nö.kaminahju suhtes,või konstruktsiooni suhtes.Selles majas kuhu ma tahan uut ahju teha oli kunagi kaks plekkkestas püstlõõridega kiviahju pluss pliit.aastas kuluss ca 12-15 ruumi puid.Huvitav palju siis need kaks n.ö.soome tüüpi ahju pluss pliit kütteperioodi jooksul puid tarvitavad.Ja arvatavasti kahe pleku eluea jooksul ma peaksin võib-olla 4-6 soometüüpi ahju tegema.Ja kuuldavasti nendel soometüüpi ahjudel tekkivad ka korstnatel pigi probleemid.
melcas
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 31
Liitunud: 10 Aug 2009, 10:56

Re: plekkestaga kiviahi

Lugemata postitus Postitas melcas »

Igaljuhul,Juhan tänan asjaliku nõuande eest,aga veel üks asi,kas ennem kui lõõrisid tegema hakata,peab kolde võlvipealse osa tasapinnaliseks tegema,muidu jääb sinna äärtesse vagu sisse?
Vasta