Elektri kaabel kõlarite kaabliks?

[teen_ise]

Tere

Vean siin kaableid ja kuna plaanin elutuppa panna tiba võimsamat võimu + mingi jagaja väljundile vms. siis veaks juba vannituppa ja kööki jm.

Mulle meeldib kui sama muusika mängib vaikselt ka koridoris või vannitoas hommikul vms. paned isntrumentaal muusika käima ja kuulad. Või kuulad netiraadioid ja kuuled seda nii köögis kui ka mujal ... Oma kodu tervik audiosüsteemid maksavad meeletut raha, ühe puldiga juhid kõike aga saab ka ise ehitada lihtsamalt. Vat viimane aeg veel ennatlikult kaableid vedada ja paika panna.

Küsimus: Kas kõlari kaabliks kõlbab ka mitmesooneline tavaline elektri kaabel - sama paks umbes kui spets kõlari kaabel. Hinnavahe on üsna suur.

Kõlariteks tulevad sellised väiksemad seina sisesed (n. lakke jm).

Tänud ...

[Küülaline]

Kõlaris tekitab heli samuti elektrivool, kuigi mõnele ei kõlba ka tavalised "spets" kaablid ja on vaja veel 100 korda kallimaid. Selles foorumis on sellest lõputult jahutud
http://www.elfaelektroonika.ee/foorum/s ... ari+kaabel

[teen_ise]

Kõlaris tekitab heli samuti elektrivool, kuigi mõnele ei kõlba ka tavalised "spets" kaablid ja on vaja veel 100 korda kallimaid. Selles foorumis on sellest lõputult jahutud
http://www.elfaelektroonika.ee/foorum/s ... ari+kaabel

Tänud lingi eest!

[mg3]

Kõlarikaablit küsi ka "tavalisest"elektripoest - kui rulli võtad siis saad oluliselt odavamalt kui helitehnikapoes, meetriga osta.
1 ruudune peaks täiesti piisav olema, taustamuusika jaoks. Hiljem on mugavam ühendada kui plankkaablit.
Kui ühendamiseks läheb siis oomi seadus abiks, et võimendit üle ei koormaks (kõlarid rööbiti - takistus väike - voolud suured - võimendi õhtal).

[dumbuser]

Muidugi kõlbab odavam. Aga tegelikult vaata, et see asi väga keerdus ei oleks. Seal hakkab sagedusest sõltuvalt takistus pisut muutuma. Kuigi selle 10 meetri ja 1 ruutmillimeetri puhul ei ei juhtu küll mitte midagi. Samas on inimesi (väga vähe) kes tõepoolest kõrva järgi saavad aru, kas kaabel on õige. Enamuse jaoks ei muutu küll mitte midagi.

[teen_ise]

Kõlarikaablit küsi ka "tavalisest"elektripoest - kui rulli võtad siis saad oluliselt odavamalt kui helitehnikapoes, meetriga osta.
1 ruudune peaks täiesti piisav olema, taustamuusika jaoks. Hiljem on mugavam ühendada kui plankkaablit.
Kui ühendamiseks läheb siis oomi seadus abiks, et võimendit üle ei koormaks (kõlarid rööbiti - takistus väike - voolud suured - võimendi õhtal).

No kui 1 punktist läheb välja 2-ne paar igasse kohta kuhu tahan (mõtlesin et ka katlamajas või tööruumis võiks ju raadiot kuulata jms.) siis tuleb kaablit ikka hullu mööda. Ja kõlari kaablil ja tavalisel soonelisel vaskkaablil on ikka kena vahe sees (hinna vahe). Selles asja point ongi aga olen juba lugenud ja ka targemaks saanud.

Niipalju tehnikas (koduelektroonikast ja võimudest) jagan, et ma võimu üle ei koorma, selleks panengi võimu taha ühe vidina kus on palju väljundeid ja siis lülitab endale huvitavad tsoonid sisse.

[mg3]

Kõlarikaablit küsi ka "tavalisest"elektripoest - kui rulli võtad siis saad oluliselt odavamalt kui helitehnikapoes, meetriga osta.
1 ruudune peaks täiesti piisav olema, taustamuusika jaoks. Hiljem on mugavam ühendada kui plankkaablit.
Kui ühendamiseks läheb siis oomi seadus abiks, et võimendit üle ei koormaks (kõlarid rööbiti - takistus väike - voolud suured - võimendi õhtal).

No kui 1 punktist läheb välja 2-ne paar igasse kohta kuhu tahan (mõtlesin et ka katlamajas või tööruumis võiks ju raadiot kuulata jms.) siis tuleb kaablit ikka hullu mööda. Ja kõlari kaablil ja tavalisel soonelisel vaskkaablil on ikka kena vahe sees (hinna vahe). Selles asja point ongi aga olen juba lugenud ja ka targemaks saanud.

Niipalju tehnikas (koduelektroonikast ja võimudest) jagan, et ma võimu üle ei koorma, selleks panengi võimu taha ühe vidina kus on palju väljundeid ja siis lülitab endale huvitavad tsoonid sisse.

...eks hinnavahe ole muidugi - Effexi letika järgi, näiteks tervelt 20 senti...

Aga mis "vidin", see selline on?

[vtl]

Vean siin kaableid ja kuna plaanin elutuppa panna tiba võimsamat võimu + mingi jagaja väljundile vms. siis veaks juba vannituppa ja kööki jm.

Niipalju tehnikas (koduelektroonikast ja võimudest) jagan, et ma võimu üle ei koorma, selleks panengi võimu taha ühe vidina kus on palju väljundeid ja siis lülitab endale huvitavad tsoonid sisse.

Tavalise (kodu)võimsusvõimendi taga kõlareid juurde ja välja lülitada on halb mõte, kuna takistuse muutumisel muutub ka helitugevus. Pealegi on igal võimendil küllaltki väike mänguruum lubatud kõlaritakistuse vahemikus - väiksemal takistusel on ülekoormuse oht, suuremal takistusel võivad tekkida häired võimendi sisemises tagasisides jms. anomaaliad.
Muidugi kui Sul on kommutaator, mis iga väljalülitatud kõlari asemele ühendab ekivalentse koormustakisti, siis püsib takistus ja helitugevus küll paigas, aga väljalülitatud asjade võimsuse võrra kütad õhku.

Teine puudus on see, et ei ole võimalik reguleerida individuaalselt kõlarite helitugevusi. Kui kõvasti või nõrgalt muusika mingis ruumis teistega võrreldes kostma jääb, selgub alles paigalduse käigus.

Lahendused: üks võimalus on vedada laiali signaalikaablid ja kasutada abiruumides lokaakseid aktiivkõlareid. Korralikest arvutikõlaritest alustades lõpetades spetsiaalsete helinduskõlaritega. Siis saad igas kohas ka individuaalselt helitugevust reguleerida.

Teine võimalus on transleerida heli kõrgemal pingel, nii nagu raadiotranslatsioonivõrgus. Trafoga tõstad võimendi väljundpinge 120V peale ja kõlarite juures jällegi tagasi madalpingele. Nii on ka kaablites olevad voolud väiksemad ning boonuseks saad jällegi potentsiomeetriga reguleerida iga kõlari helitugevust.
Puuduseks on see, et kvaliteetsed trafod maksavad raha ja viletsad trafod viivad kvaliteeti alla.

Mina ehitaks ikkagi digitaalse süsteemi kas siis üle CAT5 kaabelduse või isegi üle WiFi. Ise kasutan viimast, kuna vanas majas ei olnud mõistlik igale poole traate vedada.
Huvi korral, võin oma süsteemi ülesehitusest pikemalt pajatada.

Kui aga oled kindlalt otsustanud kõlarikaablite laialivedamise kasuks, siis soovitan lambijuhtme asemel kasutada ikkagi spets kõlarikaableid. Õigest kohast rulliga ostes on hinnavahe tühine, aga kõlarikaablit on oluliselt mugavam kõlarite ja kommutaatoriga ühendada, juhtmeid ei aja elektrijuhtmetega segi ning polaarsuse markeering on ka üheselt mõistetav.

[teen_ise]

Lahendused: üks võimalus on vedada laiali signaalikaablid ja kasutada abiruumides lokaakseid aktiivkõlareid. Korralikest arvutikõlaritest alustades lõpetades spetsiaalsete helinduskõlaritega. Siis saad igas kohas ka individuaalselt helitugevust reguleerida.

Esiteks tänud asjatundliku ja targa nõuande eest!

Aktiivkõlarid on tõesti alternatiiv, kuna mul kõllid veesl ostmata (tegelikult osad on olemas aga saab ka teisi veel soetada). Aktiivkõlarid vajavad aga ka toidet.

Aga asja idee ei ole paha jah ma võiks minna poodi ja osta näiteks THOMPSONI koduhelisüsteem (jäi kätte üks kataloog ja kodkeskuste valik) aga summa on minu jaoks kauge tuleviku unistus - hetkel!.

Võimu taga käiv kast, ma ei oska seda nö. tehnikamaailma nimetusega nimetada aga on kohe spets seade. N. lubab 2 liinil korraga töötada (mida võim välja veab) aga saab ka ümberlülitusi teha (kordor+vannituba, köök+vannituba, tööruum+koridor jms.)

Loomulikult ma saan aru, et ksatide oomid peavad kattuma võimu väljundiga ja süsteem ei tohi lasta võimu õhtale.

[urm]

Niipalju tehnikas (koduelektroonikast ja võimudest) jagan, et ma võimu üle ei koorma, selleks panengi võimu taha ühe vidina kus on palju väljundeid ja siis lülitab endale huvitavad tsoonid sisse.

Aga mis "vidin", see selline on?

Võimu taga käiv kast, ma ei oska seda nö. tehnikamaailma nimetusega nimetada aga on kohe spets seade. N. lubab 2 liinil korraga töötada (mida võim välja veab) aga saab ka ümberlülitusi teha (kordor+vannituba, köök+vannituba, tööruum+koridor jms.)

vidin
on ka 4 liiniga vidinaid

[iffoniff]

Olen ehitanud koolidesse koolikella süsteeme Kõlaritega ,tavalise 1,5 mm kaabliga töötab täiesti ilusti .pikemad liinid said isegi peaaegu 100 m pikad .

[teen_ise]

Olen ehitanud koolidesse koolikella süsteeme Kõlaritega ,tavalise 1,5 mm kaabliga töötab täiesti ilusti .pikemad liinid said isegi peaaegu 100 m pikad .

Oh oled tänatud mees, seda ingliskeelset vastet ma otsisingi (ka toodet).

[tommy4]

To vti:

Ole hea ja tutvusta oma süsteemi. Plaanis ka midagi analoogset ehitada.
Vana maja ja kümmekond ruumi, mida tahaks helindada.

[teen_ise]

To vti:

Ole hea ja tutvusta oma süsteemi. Plaanis ka midagi analoogset ehitada.
Vana maja ja kümmekond ruumi, mida tahaks helindada.

Oleme üks suur kõrv ... VTI jaga oma kogemust kui aega saad. Tõesti käib närvidele panna igasse kambrisse eraldi raadio, CD mängija vms. see ei tasu ära.

[vtl]

Alustuseks peab ütlema, et esmane probleem, mis aastaid tagasi tekkis, oli see, kuidas erinevatest tubadest saada ligi oma tollal paar-kolmsada CD-d sisaldavale muusikakogule, ilma, et peaks pastlavõrku (ehk võta karp näppu ja jaluta teise tuppa) kasutama.

Mis oli olemas:
* Kodukontori töökabinetis plaadiriiul, võimendi, CD-mängija, tuuner ja muidugi arvuti(d);
* Elutoas teler, ressiiver, DVD mängija;
* Magamistoas teler, Yamaha heliprojektor, DVD mängija;
* Toimiv CAT5 ja WiFi võrk kogu majas.
* Lisaks sellele oli vaja helindada ka kodubaar, mille jaoks plaanisin kasutada paari kasutult seisvaid aktiivkõlareid.

Uurisin poes olevaid laiatarbesüsteeme, kuid midagi sobivat ei leidnud. Ainus, mis silma jäi, oli üks Philipsi süsteem, mis koosnes plastmassist muusikakeskuse mõõtu keskseadmest ja ühest suurema sanga mõõtu tütarseadmetest. Täiendavaid tütarseadmeid sai juurde osta. Keskus sisaldas peale raadio ja CD-seadme ka 40GB kõvaketast.
Vähe sellest, et seade oli ülimalt plastmassine nii helilt kui välimuselt, lillakassinise taustaga tablood olid erakordselt halvasti loetavad ja juhtimine Philipslikult ebamugav ja ebaloogiline, maksis ühe keskuse ja ühe tütarseadmega süsteem suurusjärk 10+k

Tõde saabus järk-järgult ja läbi paari kokkusattumuse. Poolteist aastat tagasi arvutiparki PC platvormilt mäkkide peale kolides jäi silma selline vidin, nagu Apple Airport Express.. Tegu on siis pisikese WiFi tugijaamaga, mis peale muu omab nii analoog- kui optilist heliväljundit. Selgus, et heli saab sinna väljundisse AirTunesi nimelise protokolli abi arvutist.
Pisut ette rutates võib öelda, et arvuti ei pea mäkk olema, ka PC on selleks võimeline.
AirTunes ise on lossless protokoll, mis tähendab, et ülekandes kvaliteedikadu ei ole ning kui ka AirPort-i ja ressiiveri vahel heli edastamiseks kasutada optilist kaablit, on heli kvaliteet piiratud ainult arvutis oleva digitaalse algallika ja ressiiveri-kõlarite kvaliteediga.
Airport Expresse saab võrku panna mitmeid, igaühe taga siis oma võimendi, ressiiver või lihtsalt aktiivkõlarid.

Selle juures on aga kohe üks küsimus - juhtimine. Keegi peab arvutist "õiged" lood mängima panema.
Selgus, et Apple insenerid on teinud minu iPhone telefonile sellise tasuta rakenduse, nagu Remote. See ühendub ennast üle WiFi koduvõrguga, ja siis saab iTunesi-s olevat muusikakogu lapata nagu oma iPod-i. Otsida erinevate kriteeriumite, artisti, albumi, kaanepildi, žanri vms. järgi, koostada playiste, panna mängima, seisma, pausi, muuta ka helitugevust ning valida, millistesse AirPort-i kõlaritesse tahad muusikat lasta. Vaata pilti

Seega iPhone on suure graafilise ekraaniga puldi eest ja telefon on mul tavaliselt ikka ligi.

Vahepeal jäi märkimata, et ülalkirjeldatud süsteemi toimimiseks oli vaja olemasolevad CD-d ära digitaliseerida ja arvutisse rippida. Valida on MP3, Apple AAC ja Apple Lossless pakkimisformaatide vahel. Apple Lossless on täiesti kadudavaba ja maksimaalse, originaalkvaliteediga formaat, aga võtab kõige rohkem ruumi. Mina kasutan praegu valdavalt 256kbit AAC formaati, mis peaks kvaliteedilt võrduma ligikaudu 320kbit MP3 formaadiga ja see on ka piir, kus minu kõrvad kvaliteedivahest originaaliga võrreldes enam aru ei saa.
Seega olemasolevad CD-d on digitaliseeritud ja 256 kbit AAC formaadis arvutis. Lisaks avastasin, et mul on nüüd väga mugav hallata erinevatel aegadel saadud MP3 albumeid, mida ma varem kunagi arvutist ei viitsinud kuulata.

Läheme edasi. Aja jooksul tekkis majapidamisse veel üks õunapildiga kast, nimega Apple TV.
See on siis seade, mis oskab filme ja videoklippe teleriekraanil mängida ja samuti muusikat mängida. Erinevalt AirPort Expressist on tal ka sisemine kõvaketas media talletamiseks ning ta on võimeline nii iseseisvalt oma kettalt mängima, kui arvutist asju kätte saama.
Juhtimine käib kas pisikese puldi abil läbi menüü telekaekraanilt või iPhone abil tuttava Remote programmi abil. Viimasel juhul ei pea (vähemalt muusika mängima panemiseks) telekat sisse lülitamagi.

Apple TV oskab seega olla nii AirTunesi klient kui server ehk mängida nagu AirPort enda külge ühendatud võimendisse-kõlaritesse arvutis olevat muusikat või siis ise striimida muusikat välja teiste AirPortide jaoks. Seega on mul võimalus kasutada kahte sõltumatut signaaliallikat ja hetkel nelja paari kõlareid erinevates tubades.

Põhimõtteliselt saab süsteemi juhtida suvalist heli, mida arvuti on võimeline tekitama, seega ka netiraadiod vms.

Et asja veel põnevamaks ajada, siis arvuti taga on veel pisikene USB TV-tuuneri pulgakene, mis võtab laua peal oleva 10cm pikkuse antennijupikesega vastu 8-t meil tasuta levivat digikanalit ja salvestab etteantud programmi järgi arvuti kõvakettale mõningaid telesaateid. Elektrooniline saatekava hoolitseb selle eest, et kõik valitud seriaalid saaksid automaatselt salvestatud, üks kord on vaja ainult öelda, et salvesta kõik saated, mille nimes on nt. "C.S.I." ja nimes EI ole "*" (ehk saate kordus).
Saated salvestatakse nii, nagu nad eetrist tulevad, ümberpakkimata digikujul MPEG4 striimina ja jällegi mingit kvaliteedikadu ei teki.
Tarkvara on võimeline haldama ka mitut TV-tuunerit korraga ja salvestama üheaegselt mitut erinevat TV-programmi erinevatel kanalitel.

Salvestuste vaatamine on kõige mugavam mitte arvutiekraanilt, vaid kas AppleTV või PS3 abil ikka suure teleka pealt diivanil istudes. Arvutis jookseb media streaming server-i programm ja kõik salvestused on üle võrgu kättesaadavad.

Salvestamise peamine eesmärk on vaadata saateid endale sobival ajal ning edasi kerida tüütuid reklaamipause. Mul ei ole aega ega viitsimist tunniajase saate jooksul ära vaadata 3 x 10-minutilist reklaamipausi. Parem kirjutan selle aja hoopis foorumisse ja kirjeldan oma süsteemi

[vtl]

Hindadest:
* Arvutiks sobib nii Windows/PC kui Mac, mis on võimeline iTunes-it jooksutama.
* Apple AirPort Express ehk iga sõltumatu kuulamispunkt maksab IM arvutites 1450.- kr;

See on siis miinimumkomplekt - üks komplekt kõlareid arvuti taga, teine komplekt kõlareid AirPort Expressi taga. Edasine laiendamine sõltub juba kuulamiskohtade ja signaaliallikate arvust.

Kõlarite ja võimendite hinna määrab peremees ja tema maitse. Võib kasutada nii 200-krooniseid arvutikõlareid kui 100.000 maksvat HiFi süsteemi.

Juhtimiseks sobib nii iPhone kui iPod Touch. Tuttuus 3. gen. iPhone maksab suurusjärk 10...11 tonni, odavaim hind, millega kasutatud Touch-i ühes kohalikus foorumis pakuti, oli 1500 kr.

Apple TV, mis annab teise sõltumatu signaaliallika, maksab uuena alates 5 tuhandest. Samuti võib ATV olemasolul arvuti välja lülitada. ATV ise on alati sisse lülitatud ja töövalmis. Toitelüliti puudub tal hoopis.

AirPort-id ja ATV võib arvutivõrku ühendada nii kaabli abil kui üle WiFi.
iPhone või iPod Touch-i abil juhtimiseks on vaja Wifi-t. Kui WiFi võrku majas (veel) ei ole, siis AirPort Express ise on suurepärane ja kiire WiFi tugijaam ning traadita võrgu mure on ka automaatselt lahendatud.