Kui suur on plaatija tööriistade kulu

[2korda2]

Et mitte rikkuda teisi teemasid, siis tahaks siia koondada arutluse teemal "milliseid tööriistu ja kui suures ulatuses plaatijal vaja läheb ja kui kiirelt need kuluvad". Eesmärgiks on aimu saada, milline on tegelikult plaatija kulu tööriistadele.
Algas teema siit: viewtopic.php?f=27&t=10330.
Seal olen väga jämedalt hinnates öelnud (tõstsin hinnangut pärast aim179 viiteid), et alginvesteeringuga 40000 krooni peaks saama komplekti riistu. Kui see komplekt läheb täies mahus vahetusse iga nelja aasta järel (minu hinnangul kestavad kallimad riistad kauem, kindad, svammid jms odav pudi vähem), siis on aastane kulu tööriistadele 10000 krooni.
Edasi hindasin töömehe koormuseks 200 päeva aastas. Aastas on kokku 52 nädalat ehk ca 260 tööpäeva, millest mõni läheb riigipühade tõttu kaotsi. Võttes maha veel puhkuse (20 tööpäeva), oleks täiskoormuse puhul tööaega umbes 235 tööpäeva. Seega hindasin töömehe varuks 35 päeva, ehk sisuliselt kolmel tööpäeval kuus tööd ei tehta (seda siis lisaks puhkusele).
Selliselt leidsin tööriistakulu päeva kohta: 50 krooni.
Kogu eelnev arvutuskäik on hinnanguline. Oleks abiks, kui nüüd tuleks siia mõni kogenud plaatija, kes paneks täpselt kirja, millised on tegelikult kulud (mis riistad mis raha eest ostetud ja kui tihti ja millise raha eest on tulnud olemasolevaid välja vahetada). Soovitav oleks periood 5+ aastat, parem, kui 10.
Nimelt selgus seal teemas, et näiteks aim179 ei tea, mis on amortisatsioon ja kuidas põhivahendite kuluks arvestamine käib. Ehk siis mul on kahtlus, et piisavalt suur osa tegijaid ei tea, kuhu tegelikult nende raha läheb ja kas seda on keskmisega võrreldes palju või vähe.

[tüütu kärbes]

kuule,sa pidid ju IT ala mees olema!Kust sul selline forseeritud huvi ehitaja rahakoti sisu revideerimise vastu?kas oled ka külaline kuskil kõrtsitöötajate foorumis küsimustega kui palju jookide segamisel kliente saab tõmmata näiteks?või oled külaline ka mõnes juhtivtöötajate foorumis,kus saab teavet varade kõrvalekantimisest?

[aim179]

Milleks sul seda teada vaja on? Kuhu sa jõuda püüad?
Arvan teadavat milleks sulle see. Püüad väita, et plaatijal(ehitajal) käib hinnasildiga kaasas liiga suur tööriista amortiseerimis tasu.
Aga oled ka arenenud, enam sa ei väida, et plaatija saab hakkama vaid lõikaja ja kammiga.
Kus sa selle välja loed, et ma ei tea mis on amortisatsioon ja kulukusse arvestamine käib? Asi nimelet selles, et ma ei ole seda tööriista ostu kulukuse alla pannud vaid hoopis investeerimise alla.Ja miks on head tööriistad nii kallid? Eks seal ole ka hinnasildiga kaasas see palju see tööriist sulle tulu hakkab tooma.
Ja sa võrdled oma IT-e firma kulukust lihtsa plaatija omaga. Aga võrdle seda hoopis ehitus firmaga, kes ehitab kaubanduskeskust siis need vahed ei olegi nii hoomamatud.Asjad liiguvad ka miljonites nii kulus kui ka tulus.
Nagu eelmistest kommidest aru olen saanud siis sa väidad, et peaga loodud väärtus on kõrgema väärtusega, kui kätega loodu.Väidan ikka edasi, et ilma käteta ei ole peal suurt väärtust. Peas võib kiiks käja, et vaja hädale minna aga ilma käteta jäädki saa püksi s.....a.Hinda ikka oma käsi ka mis sulle on vahel mõnu ka loonud. Tuli siba irooniat ka sekka.Aga eks see iroonia ole nagu kilekotitäis sitta. Võtad ja viskad selle kellegi pihta. Pihtasaanul on sant tunne ja viskajal ka. Mõni viskab tagasi ka. Pärast on kõik nagu Pipid üleni pruune täppe täis.Ja kellel rohkem täppe näos see ongi ühtlasi mängu "võitja".
Ja tean ma ikka küll kuhu minu raha läheb.Ja olen oma investeeringud kordades tagasi saanud.Eks ma annan sulle konkreetsema vastuse ka, kui käin tiiru ehituspoes ära, sest ei taha lahmida ja peast ma neid hindu ei mäleta kuna ei osta vaid plaatimis asju kogu aeg.

[2korda2]

tüütu kärbes,
mind huvitab ehitusega seonduv, kuna olin sunnitud sellega 2 aastat tihedalt kokku puutuma. Baarides ma üldiselt ei käi, mistõttu sealne tegevus mind ka ei huvita. Samuti ei ole siiani veel kuskil kohanud "juhtivtöötajate foorumis jagatavat teavet varade kõrvalekantimisest".
Millegipärast olen siin foorumis täheldanud, et kui küsin tegijatelt täpsemalt, miks on tööhind just selline nagu on või kaua pakutav töö tegelikult aega võtab, siis enamasti on esimene reaktsioon lihtsalt sõim. Paremal juhul saab umbmääraseid vastuseid stiilis "objektid on erinevad, eritööriistu vaja/tööriista kulu üksi on juba suur" jne. Väga harva, kui tuleb konkreetne vastus: Eeltööd X tundi, Plaatimine X tundi esimesel päeval, teisel X, kolmas jääb vahele, neljas vuugid+ järeltööd x tundi, tingimusel et: seinad sirged, santehnika on väljas... Näiteks Urmasr sai suhteliselt täpse kirjeldusega hiljuti hakkama ja usun, et tellijal on ka sellisel juhul kindlam tunne ja teab täpselt, mille eest maksab.

aim179,
ma ju ütlesin, milleks:

Eesmärgiks on aimu saada, milline on tegelikult plaatija kulu tööriistadele.

Jah, ma kahtlustan, et pärast konkreetset arvutuskäiku võib selguda, et tööriista kulu ei ole tegelikult sugugi nii suur, kui seda püütakse tihtipeale näidata. Kasvõi transport või lepinguni jõudmata tehtavad tööd (pakkumised, millele tööd ei järgne) võivad osutuda kulukamaks.
Oma järgneva jutuga aga näitad taas, et ei tea, mida tähendab amortisatsioon. Kui seade maksab 1300 krooni, siis vastavalt ettevõttes ette nähtud reeglitele on seda võimalik kuluks kanda kahel moel:
1) väikevahendina kogu summat kohe kuluks kandes. Kasutatakse asjade puhul, mille väärtus on väike ja kasutusiga lühike. Ehitaja võiks siia kategooriasse kanda näiteks kindad, nöörid, pliiatsid jms pudi-padi.
2) põhivara amortiseerides. Amortiseerimisel võetakse aluseks seadme eeldatav kasutusiga ja leitakse selle järgi amortisatsiooni norm. Kui kasutusiga on näiteks 10 aastat, siis tüüpiliselt on amortisatsiooniks 10% soetusmaksumusest (on lubatud amortiseerida ka jääkmaksumuse järgi, kohati õiglasem/täpsem jagamismeetod on siiski vähelevinud, sest on pisut keerulisem).
Kuivõrd lasermõõdik on pikema kasutuseaga seade ja mitte väga odav (1300.-), siis on mõistlik teda kanda põhivarasse ja amortiseerida eeldatava kasutusea jooksul (seesama, mida nimetad investeerimiseks - loodad tehtud kulutuse tasa teenida pikema aja jooksul). Mina pakkusin lasermõõdiku elueaks 10 aastat, mistõttu leidsingi iga-aastaseks kuluks 130 krooni.
Ma seletan ka, mida tähendaks, kui kannaksid kuluks kohe 1300 krooni - sellisel juhul ei ole sa raamatupidamislikult kahju saanud, kui näiteks kolme kuu pärast keegi riista pihta paneb - sa oled kogu seotusmaksumuse juba kuluks kandnud ja mitmekordselt seda teha ei saa. Amortiseerides seadet 10 aasta peale tähendab seda, et saad kahjuna arvele võtta seadme jääkväärtuse hetkel, kui seade varastati.
See viimane on oluline justnimelt töövahendite kulu leidmisel. Kui teed aastas 50 objekti ja igaühel kuulutad 1300-kroonist kulu, siis pole midagi imestada, et tööriista kulud paistavad suured. Reaalselt aga kasutad ju sama seadet pikki aastaid ja seega ka kulu on objekti kohta suhteliselt tühine.
Ma olen 8 aastat olnud tegev majandustarkvara arendamisega. Pea igas tootmisettevõttes, kus omahinnaarvestuse käivitasin, leiti mõni toode, mida tehti ja müüdi tegelikult kasumita (hullemal juhul kahjumiga). Lihtsalt täpsema arvestusmeetodi puudumisel ei oldud sellest teadlikud. Mulle meeldiks, kui ka ehitajad hakkaksid täpsemalt oma kulusid jälgima. Kui on oma kuludest parem ülevaade, siis ehk vaadatakse oma tegevus pisut ümber ja tulemusena jääb kas rohkem raha tegija taskusse või saab ehk isegi kliendi jaoks hinda alandada.
Lõpetuseks. Kui oled poetuurilt tagasi, siis palun pane siia reaalselt vajaminevad riistad, mis oled soetanud seoses plaatimise töödega. Lisaks kirjuta juurde, kui tihti oled vastavaid riistu uuendanud ja ka uuendamise põhjus. Tänud ette!

[Manowar]

Lasermõõdik ja samuti nivell vajavad tihedal kasutusel pidevalt kalibreerimist, seega olete unustanud ühe veel olulise kulunumbri, kuna seda peaks tegema keskeltläbi igakuiselt korra, mis teeb 1 aasta peale 12x, kui oled hobiehitaja, siis pole nii tihti vaja, teine oluline hinnakujundaja plaatija töö juures on punktuaalsus ja täpsus, ilma milleta ei saa head plaatijat.
Olen seda koguaeg öelnud, et hea töö võtab aega ja see mõjutab oluliselt hinda, seega kui üks vend tuleb valab sulle segu maha, loobib plaadid peale ja küsib selle eest 100.-/m2, siis on see kehvasti tehtud töö eest ilmselgelt palju ja teine vend tuleb laob ilusasti, teeb kõik töö etapid korralikult ära, mis ette nähtud plaatimisel ja küsib hea töö eest 200.-/m2, siis võib hästi tehtud töö eest isegi rohkem küsida.
Antud visuaalset tulemust ei saa sa mõõta mitte ühegi arvutuse ega valemiga, et kas see oli ikka seda lisakulu väärt.

[tüütu kärbes]

Hilja on plaatijale tarkvara kirjutada ja vaevalt seda keegi ostaks.mina ei pea tööriistade kulu oluliseks ja pole selle maksumust arvestanud.minu jaoks on tähtsam mis raha eest ja kui palju ma füüsilist valu olen nõus kannatama.kui päevad läbi põlvedel oled hakkad aru saama või hommikust õhtuni pea kuklas lagede viimistlusel.ja kunagi ei tea,millal mingi keha liige üldse lakkab töötamast.mõtle miks aetakse tikutulega taga katuseplekkseppi ja tellingumehi,järeldada võib et tootmisprotsessis neid väheneb.ja tööriistade ost muutub tulevikus minimaalseks,sest palk enam ei võimalda.Ja peagi näeme jälle ehitajaid nagu õnnetusehunnikuid trollipeatuses lood kotist väljas ja tatitilk nina otsas sest pole raha enam mingit pannigi osta!tulevikus on ehitaja lasnamäe venelane kel palk keskmine,nagu vene ajal ja eestlane leiab tagasitee kodukolhoosi sigu kasvatama kuid jah paraku on ka õndsad kolhoosiajad läbi kui sai nõrkemiseni jõusööta varastada.aamen!

[stc 101]

do manowar! Sa ei ole vist laserite kui asjadega eriti kursis! Neid peab kalibreerima, siis kui paigast ära on! Mul hilti nivell PR25 mis pole vajanud 4-5 aastat soetamise algusest saadik seadistamist! Mingi aja tagant teen igaks juhuks oma aias kontrollmõõdistuse ja ongi kõik sellise asjaliku tööriistaga! Pointer on boshi oma ja ka mingi kolmas aasta laseb tõrgeteta! Eksid kui arvad, et tööriistad lihtsalt seisavad!

See selleks!

Tegelesin mingi kümmekond aastat plaatimisega ja võin natsa lisada!
Jube suured numbrid on väljas!
Kui keegi ütleb, et saab praegusel ajal plaadilõikajast kümne aastaga jagu, siis on see inimene väga hooletu oma tööriistade vastu! Minu silmis on ainult kaks asjaliku lõikajat, need oleks Domecanic ja Sigma. Ma ise soetasin kunagi Domecanicu!
http://www.contractorsdirect.com/Tomeca ... ile-Cutter
Maksis kuramus üle nelja tonni! Mäletan, et plekki oli vähe, aga tagasi teenis lausa lennult!
Miinus oli tööriistal, et mõõdupulk mille vastu plaat asetatakse on lühike, kummagile poolele15,5cm.
Pluss asja juures, et sai lõigatud 600x600 klinkerit mille paksus oli mäletamist mööda 12mm. Murrab tänu oma laiale lisa jõuõlale.
Kui aga tava plaati panna siis soovitaksin Sigmat. Koliseb küll vastikult, aga tööd teeb hästi!
Ma ei saa aru miks on plaatijal vaja omada vesilõikajat? Augufreese? Selliseid asju läheb nii vähe vaja, et on lihtsm rendist võtta!
Seega plaadilõikaja kümme aastat ja maksimum 5000.- Aastas korra tera vahetus!

[stc 101]

Teine tööriist millele saaksin veel kiitused anda on segutrell.Tootia nimega FLEX. Oli nagu rellakas, aga korralik kandiline metallraam ümber, ainult ketta asemel jooksis pikk vispel alla. Kahjuks ei mäleta kust me selle soetasime(vist kuskilt kadaka teelt), aga tööriist oli vägev. Kiirus oli tagant reguleeritav ja tünnitäie ehk neli kotti segu segas mõne minutiga tükituks! Nii hästi seisis tasakaalus, et võis vabalt ühe käega segada kui teisega mune tahtsid kratsida! Kui ma ei eksi, siis saime harjadest jagu mingi 15000m2 plaadiruudu juures.
Seega teine tööriist oleks see kui soovite amortisatsioonilt kokku hoida.
Maksis mäletamist mööda 5500.-

[scs101-le]

LP.scs101!
Ei ole küll plaatija, vaid maaler, kuid näiteks iga paari augu pärast rendifirmasse joosta augufreesi järele läheb tellijale kallimaks kui oma alal tegijal kohe vajalik olemas(20-73mm või suuremate aukudeni).Vaata poes ühe freesi hinda!Kui klient tellib töö, siis ma arvan,et ta eelistab ikka töötegijat, kellel kõik vajalikud vahendid olemas, mitte ei pea hakkama mööda rendifirmasid jooksma, muidu kaotab töö tellimus mõtte.
Ise olen võtnud põhimõtte, et kui mingi töö jaoks on vaja võtta paar korda rendist riista, siis tuleb vist odavam(oleneb riista maksumusest ja vajaduse tihedusest) see endale soetada(enda kogemus elektrilise klambripüstoli vajadusest laepaneelide paigaldusel).
Urmasr.

[stc 101]

LP.scs101!
Ei ole küll plaatija, vaid maaler, kuid näiteks iga paari augu pärast rendifirmasse joosta augufreesi järele läheb tellijale kallimaks kui oma alal tegijal kohe vajalik olemas(20-73mm või suuremate aukudeni).Vaata poes ühe freesi hinda!Kui klient tellib töö, siis ma arvan,et ta eelistab ikka töötegijat, kellel kõik vajalikud vahendid olemas, mitte ei pea hakkama mööda rendifirmasid jooksma, muidu kaotab töö tellimus mõtte.
Ise olen võtnud põhimõtte, et kui mingi töö jaoks on vaja võtta paar korda rendist riista, siis tuleb vist odavam(oleneb riista maksumusest ja vajaduse tihedusest) see endale soetada(enda kogemus elektrilise klambripüstoli vajadusest laepaneelide paigaldusel).
Urmasr.

Ei ole vaja joosta mingi augufreesi pärast kuhugi! Seda riista lihtsalt ei ole vaja! Töö tehakse rellaka ja tangidega. Ühe augu tegemine võtab kõigest mõned minutid, vahet ei ole on see pehme klasuurplaat või klinker. Sa ei saa põlve otsas kleepimata klinkerplaati nii samagi aukku siis puuritud, rääkimata suuremast avast freesida! Kui asjast ei tea midagi pole vaja suud paotada! Olin kunagi selle ala peal samuti noor ja roheline ja mõtteviis oli sinuga sarnane. Tööline peaks mõtlema jõudlusele võimalikult väikse kuluga. Näiteks jääb ühe mõtetu trelli soetamine praegu ära! Ja ka tööriistakohver on tühjem objektile tassides.

[aim179]

To:2korda2
Olen hetkel kodus puhkusel ja aeg kulub käes kiiremini millegi pärast, kui tööd tehes. Aga proovin, et käin järgmise nädala sees poes ära ja eks löön siia ka mingi tabeli siis.Kui sul tõesti nii suur huvi on.
Laseri kohta nii palju, et kirjutasin, et see maksis 13000.- mitte 1300.- . Ja pean siin kohal vabandama hind oli hoopis 8300.- Lahmisin siba kuna tõesti ei mäletanud.Aga see selleks.Ostsin selle nagu näen 2007.mai .Ja praegu saab selle laseri juba poest siba alla 4000.-.Jääkväärtus siis langenud pea üle poole 2.aastaga,veel paar aastat ja jääkväärtus....?
Aga ok! Nagu näen meeldib sulle just ehitajale jalaga munadesse lüüa, et äkki saaks veel odavamalt teha!?Kulla mees ärka ülesse! Ja vaata mis hinnaga mehed juba tööd teevad.Saab vaid juttu olla kuidas hinndasi tõsta.
Mida just ei saa öelda IT-use alal.Hinnad samad mis enne. Heidad meile ette, et kuulutame 50 objektil ikka 1300.- kulu. Samas teed ju seda ka sina, luues tarkvara samade vahenditega ja müües seda x korda ja x koguses ikka sama kirve hinnaga?
Arvan, et kõige suurem kulu ja vaev on ruumide ettevalmistus mis läheb plaatijal kaotsi.Kuna enam juhul peaksid ruumid plaatimiseks valmis olema. Aga ei seinad põrandad vajavad üle tasandamist, niiskust põrandas nii palju veel sees, et vesieristusest ei tohiks veel juttugi olla.Aga keda see huvitab.Ja lolluste ümber tegemine mis vahel ehitusega kaasas käib.


to: stc 101

Tõesti ei ole vaja joosta augufreesi pärast kuhugi, sest see on olemas.Ja vaja teda on.Meenutad ka mind, kui olin noor ja roheline ja jooksin mööda objekte ringi relku ühes käes ja plaadikamm teises käes .Olin ka ise siis selline mees, et kilekotist paistis lood välja ja ootasin bussi.
Olen näinud neid relku ja tangidega(papagoidega) tehtuid auke.Tegin neid ka ise. Vahel on augul ja augul ka vahe mida vaja teha.Kasutan ka praegu iga päevases plaatimises neid riistu.Aga ma ei saa nendega teha kõike ja nii nagu tahaks, olenevalt august ja muust.Ja igal riistal on mõte kui sa tead, et ta sulle vajalik on.
Vaata mis aeg kulub joostes mööda rente või poode ja tuua endale midagi korraks kasutada, enam-vähem pool päeva. Kas see aeg ei maksa midagi?Ja kes selle eest maksab?Ikka tellija. Meeldib teha tööd teades, et sul on kõik vajalik kaasas mis vaja võib minna ja sa ei pea jälle mingi vidina järgi kimama. Ja enam jaolt on see tellija kes peab toodud asja rendi kinni maksma. Eks siis tema ka närviline kaua sul läheb selle masinaga aega ja hoja jumal kui tuleb masinal tühi päev sisse ja sa ei saanud tööle minna. Selleks, et tellijal hea uni ja sul ja rahulik tööd oleks teha, ei pea lendama nagu orav rattas.On hea kui sul ikka on need asjad mida vajad.

[euromaaler jr]

Et mitte rikkuda teisi teemasid, siis tahaks siia koondada arutluse teemal "milliseid tööriistu ja kui suures ulatuses plaatijal vaja läheb ja kui kiirelt need kuluvad". Eesmärgiks on aimu saada, milline on tegelikult plaatija kulu tööriistadele.
Algas teema siit: viewtopic.php?f=27&t=10330.
Seal olen väga jämedalt hinnates öelnud (tõstsin hinnangut pärast aim179 viiteid), et alginvesteeringuga 40000 krooni peaks saama komplekti riistu. Kui see komplekt läheb täies mahus vahetusse iga nelja aasta järel (minu hinnangul kestavad kallimad riistad kauem, kindad, svammid jms odav pudi vähem), siis on aastane kulu tööriistadele 10000 krooni.
Edasi hindasin töömehe koormuseks 200 päeva aastas. Aastas on kokku 52 nädalat ehk ca 260 tööpäeva, millest mõni läheb riigipühade tõttu kaotsi. Võttes maha veel puhkuse (20 tööpäeva), oleks täiskoormuse puhul tööaega umbes 235 tööpäeva. Seega hindasin töömehe varuks 35 päeva, ehk sisuliselt kolmel tööpäeval kuus tööd ei tehta (seda siis lisaks puhkusele).
Selliselt leidsin tööriistakulu päeva kohta: 50 krooni.
Kogu eelnev arvutuskäik on hinnanguline. Oleks abiks, kui nüüd tuleks siia mõni kogenud plaatija, kes paneks täpselt kirja, millised on tegelikult kulud (mis riistad mis raha eest ostetud ja kui tihti ja millise raha eest on tulnud olemasolevaid välja vahetada). Soovitav oleks periood 5+ aastat, parem, kui 10.
Nimelt selgus seal teemas, et näiteks aim179 ei tea, mis on amortisatsioon ja kuidas põhivahendite kuluks arvestamine käib. Ehk siis mul on kahtlus, et piisavalt suur osa tegijaid ei tea, kuhu tegelikult nende raha läheb ja kas seda on keskmisega võrreldes palju või vähe.

Tore, et keegi ûritab sygavutti minna!

Natuke vôimatu ylesanne, kuna isegi töömehe auto kulud on erinevad. Näit pôhja-am on enamikel kutusejänulised jiibid, vôib ka standard toyotaga sôita. Koolituskulud erinevad- uus kallis masin ju vajab koolitust jne, jne.
Sa peaksid yhendust vôtma pôhjamaade ehit. spetsidega/juhtidega. Vähemalt siin rootsis on maalribrantsis kôik normeeritud. Näit tööjôukulu. Muidugi on igal tegijal ikka erinevad hinnad ja isega siin on vahest suured hinnapakkuumiste vahed.
Sthlmis on môndadel eestlastel maalrifirmad, kui väga pealekäid vôiboola vöin nende ekspertiisi kûsida antud vallas.
Edu

[Külaline]

Tööristade kulu on 0 (null), kui töökohast laenata. Ja nii enamus keda ma tean nii teebki.

[valerik1]

Kõikk oleneb raha kotist .
Ja on võimalik 500kroonika hakkama saada see aga siis saad osta relaka ja temant ketta ja see on ka kasutadut .

[Manowar]

Kõikk oleneb raha kotist .
Ja on võimalik 500kroonika hakkama saada see aga siis saad osta relaka ja temant ketta ja see on ka kasutadut .

Kui sa ei kasuta plaatimiseks muid tööriistu,peale relaka, siis oled vist päris kõva käpp

[2korda2]

Esimesest postist on nüüd möödas 10 päeva. Teeme vahekokkuvõtte.
1. Manowar väitis, et lasermõõdikud "vajavad tihedal kasutusel pidevalt kalibreerimist". Stc101 ei olnud sellega nõus.
2. Aim179 maksis 8300 krooni riistapuu (laser) eest, mille eest mina pidasin mõistlikuks maksta 1300 krooni. Ma ei tea neist suurt midagi, äkki tõesti ei saa mõistlikuma hinnaga.
3. Stc101 tõi välja siin teemas kahjuks ainukesed konkreetsed kulunumbrid:
a) segutrell, mille kulu oli ~37 senti ruutmeetrile.
b) plaadilõikaja, mille kulu oli 500 krooni aastas+1tera hind (mis tera maksab?).
Võib juurde võtta aim179 poolt mainitud laseri hinnaga 4000 krooni aga kuivõrd see pole ilmselt veel otsa saanud, siis võtan voli amortiseerida seade 10 aastaga=400 krooni aastas.
3. Vaieldi augufreeside soetamise mõistlikkuse üle. Mis maksab üks augufrees? Palju neid erinevaid vaja on? Mina tegin ise augud relakaga. Tõsi, mul oli ka ainult 2 auku vaja teha ja ajakulu järgi hinnates (ma muidugi koba ka) ei ole see ehk mõistlik meetod, kui vaja neid hulgem teha.

Suhteliselt niru tulemus. Nii konkreetsete vastuste hulgalt, kui ka summa osas, mis kokku saime. Mida see ütleb? On mitu varianti:
1. Mul oli õigus kui ütlesin, et tegijad ei tea, palju neil tegelikult tööriistadele kulub (vastasel korral oleks ju maksimaalselt poole tunni küsimus enda kuluarvestusest vastavad summad siia kopeerida).
2. Tegijad teavad küll, palju kulub aga et kulud on suhteliselt väikesed, siis ei taheta seda siin välja käia.
3. Kogemustega tegijad (küsisin 5+ aastat kogemust) lihtsalt ei käi siin foorumis.
Ma väga loodan, et siiski leidub veel tegijaid, kes ausalt ja reaalsete vajaduste pealt suudavad ja tahavad siia konkreetseid summasid panna. Hetkel on seis selline, et need kümme päeva pigem süvendavad minu veendumust, et kulunorm 10000 aastas on pigem pessimistlik ja tõenäoliselt kulud nii suured ei ole.

[AA]

Tere! Mind paneb imestama, kuidas saab üldse nii läheneda asjale, et kas üks või teine tööriist on ikka vajalik ja kas tehtud kulutus on mõistlik! Ei viitsi inventuuri teha, aga jagan aim179 seisukohti. Olen samuti end varustanud korralike ja mitte just odavate tööriistade-vahenditega. Kallimad vast mul: lõikepingid, laser, tolmukas, trellid...! Ei kujuta ette, et võtan kohvrist relaka ja kukkun plaatidesse auke lõikama! Hetkel objekt 50+km Tartust, plaaditavat pinda dushiruumis vaid ca 25m2, avasid põrandas 3 tk. kõik erinevad läbim.= relakas+lõikaja, avasid seintes 14tk. 5 erinevat läbim.= augufreesiga, neist 1 ava vendile! Neid riistu võiks lugeda, lugeda ja lugeda...! Mind ei huvita see, mis maksab tööriist vm. abivahend, kui pean midagi vajalikuks siis saab see ka ostetud, kuid kindlasti ei soeta ma neid selleks, et ta lihtsalt oleks olemas või mingid X mehed, mingil X objektil, saaks tatise suuga neid imetelda! Mind on nii õpetatud: Lind lendab, suled kaasas! Andres

[Andresto]

Tere! Vabandan, unustasin sisse logida! See eelmine AA, olin mina! Andres

[augud-need augud]

Nii palju kui ma olen näinud ketaslõikajaga auke tegevaid plaatijaid, on sellele alati järgnenud mingid jamad. Tavaline lugu on selline, et ilurõngas ei kata auku ära. Või juhtub teemant plaati mittevajalikust kohast kriimustama. Ja tulemus on porr. Ise ei ole veel ühtegi sellist auku näinud, mis oleks relakaga valminud ja hea välja näinud ühel ajal. Ja tavaline kommentaar plaatija poolt on midagi taolist, et pange siis suurem kate, mis see tema asi on, ega tema neid auke välja pole mõelnud. Sihuke ultraegoistlik lähenemine asjale siis. Võibolla selline mõtlemine käib koos minimalismiga kaasas, ei tea.

2x2-le
olen näinud ka klaasilõikaja,pliiatsi ja mõõdulindiga varustatud plaatiat, kelle tööriistakulu on ilmselt null - need tarbed on lihtsalt soetatud kolmkümmend aastat tagasi ja amortisatsioon on juba oma töö teinud. aga mingi lasnaka vannitoaga sai sm.vovka täiesti konkurentsivõimeliselt hakkama. mida nüüd sellisest loost arvata? ahjaa, viil ja mingi algeline segukamm olid tal veel ka. kas sellisel juhtumil on tegemist ökoplaatijaga või lihtsalt maheteenusepakkujaga või k-rauta-tele hauakaevajaga?

[stc 101]

Tere! Mind paneb imestama, kuidas saab üldse nii läheneda asjale, et kas üks või teine tööriist on ikka vajalik ja kas tehtud kulutus on mõistlik! Ei viitsi inventuuri teha, aga jagan aim179 seisukohti. Olen samuti end varustanud korralike ja mitte just odavate tööriistade-vahenditega. Kallimad vast mul: lõikepingid, laser, tolmukas, trellid...! Ei kujuta ette, et võtan kohvrist relaka ja kukkun plaatidesse auke lõikama! Hetkel objekt 50+km Tartust, plaaditavat pinda dushiruumis vaid ca 25m2, avasid põrandas 3 tk. kõik erinevad läbim.= relakas+lõikaja, avasid seintes 14tk. 5 erinevat läbim.= augufreesiga, neist 1 ava vendile! Neid riistu võiks lugeda, lugeda ja lugeda...! Mind ei huvita see, mis maksab tööriist vm. abivahend, kui pean midagi vajalikuks siis saab see ka ostetud, kuid kindlasti ei soeta ma neid selleks, et ta lihtsalt oleks olemas või mingid X mehed, mingil X objektil, saaks tatise suuga neid imetelda! Mind on nii õpetatud: Lind lendab, suled kaasas! Andres

Kle suur plaatija! Äkki siis ütled teistele ka kuidas sinul tekivad augud klinkerplaati?

[ehituselt]

Esimesest postist on nüüd möödas 10 päeva. Teeme vahekokkuvõtte.
1. Manowar väitis, et lasermõõdikud "vajavad tihedal kasutusel pidevalt kalibreerimist". Stc101 ei olnud sellega nõus.
2. Aim179 maksis 8300 krooni riistapuu (laser) eest, mille eest mina pidasin mõistlikuks maksta 1300 krooni. Ma ei tea neist suurt midagi, äkki tõesti ei saa mõistlikuma hinnaga.
3. Stc101 tõi välja siin teemas kahjuks ainukesed konkreetsed kulunumbrid:
a) segutrell, mille kulu oli ~37 senti ruutmeetrile.
b) plaadilõikaja, mille kulu oli 500 krooni aastas+1tera hind (mis tera maksab?).
Võib juurde võtta aim179 poolt mainitud laseri hinnaga 4000 krooni aga kuivõrd see pole ilmselt veel otsa saanud, siis võtan voli amortiseerida seade 10 aastaga=400 krooni aastas.
3. Vaieldi augufreeside soetamise mõistlikkuse üle. Mis maksab üks augufrees? Palju neid erinevaid vaja on? Mina tegin ise augud relakaga. Tõsi, mul oli ka ainult 2 auku vaja teha ja ajakulu järgi hinnates (ma muidugi koba ka) ei ole see ehk mõistlik meetod, kui vaja neid hulgem teha.

Suhteliselt niru tulemus. Nii konkreetsete vastuste hulgalt, kui ka summa osas, mis kokku saime. Mida see ütleb? On mitu varianti:
1. Mul oli õigus kui ütlesin, et tegijad ei tea, palju neil tegelikult tööriistadele kulub (vastasel korral oleks ju maksimaalselt poole tunni küsimus enda kuluarvestusest vastavad summad siia kopeerida).
2. Tegijad teavad küll, palju kulub aga et kulud on suhteliselt väikesed, siis ei taheta seda siin välja käia.
3. Kogemustega tegijad (küsisin 5+ aastat kogemust) lihtsalt ei käi siin foorumis.
Ma väga loodan, et siiski leidub veel tegijaid, kes ausalt ja reaalsete vajaduste pealt suudavad ja tahavad siia konkreetseid summasid panna. Hetkel on seis selline, et need kümme päeva pigem süvendavad minu veendumust, et kulunorm 10000 aastas on pigem pessimistlik ja tõenäoliselt kulud nii suured ei ole.

Sinu järeldused ei ole päris ôiged!
Kiirustad.
Kui plaatia teeb looduskivist(marmor, gran, paek) tööd, siis ikka tuleb 10 000 kanti, vôi mis?

[Andresto]

Tere! Hetkel objekt 50+km Tartust, plaaditavat pinda dushiruumis vaid ca 25m2, avasid põrandas 3 tk. kõik erinevad läbim.= relakas+lõikaja, avasid seintes 14tk. 5 erinevat läbim.= augufreesiga, neist 1 ava vendile! See oli siis vastus SUURELT plaatijalt, väikesele plaatijale stc 101 le.. Palun loe ikka tähelepanelikult postitusi, ei siis tekki selliseid küsimusi! Andres

Relakas, on samuti üks plaatija vajalikke tööriistu ja kohati asendamatu - pealegi, saab relakat nii mõnekski muuks tööks kasutada, kui vaid klinkerisse avasid lõigata! Andres

[2korda2]

Vahekokkuvõte.
Teisel nädalal ei ühtki konkreetset kulunumbrit. Jääb loota, et aim179 siiski leiab aega poes ära käia, et siia tulemus kirja panna.
Üldiselt saab nädala kokku võtta nii:
1. Kasutaja Andresto tõestas, et minu versioon nr1 vastab tõele (vähemalt osade ehitajate puhul) - "ma ei tea, kui suured kulud on aga nad on suured" ja "ei saa mõõta riista kasulikkust, kui seda vaja on, siis ostan".
2. augud-need-augud poolt toodud näide klaasinoa ja pliaatsiga tegijast. Äärmus, samamoodi nagu ka objektile suure furgooniga sõitev plaatija, kel on igaks juhuks kaasas oma generaator ja veepaak (ärge öelge, et 10-aastase kogemusega plaatijal pole ette tulnud olukordi, kus elektrit või vett pole - seega kah vajalik inventar, eksole). Me otsime siin keskmist mõistlikku kulunormi. Sama kehtib ka "ehituselt" küsimuse kohta (looduskivi ruutmeetri eest küsitakse ju ka tunduvalt rohkem, seega võib pisut enam ka riistadele kulutada).

[murmet]

Paar sõna sekka. Arutelu iseenesest on huvitav aga mulle ei jõua pärale selle vajalikkus ja eesmärk. Oma plaatimistööde aastate jooksul pole mul tulnud sellist jaburat ideed- arvestada töövahendite kulunormi- küll sekundikski pähe. Ok. oletame et palkan inimese ,kes peab arvestust ja liidab lahutab kõik mu tegemised ja tööd, mis relvapargiga ( kas ka minu füüsis?) seotud ja suudab aasta kokkuvõtte selgeks teha. Mis siis edasi? Selle teadmisega pole mul midagi peale hakata, see on puhas statistika mis on aastate lõikes sama erinev kui kartulisaak. Minu auto kulutab 100 km läbimiseks ikkagi sama võrra kütust, sõltumatult sellest kas ma tean seda kulu või ei. Auto kütusekulu on suhteliselt konstantne väärtus, töövahendite kulu aga mitte.
Aga nagu ma mainisin- teema iseenesest on huvitav lugemispala, nii et- tuld!

[2korda2]

Nädal möödas, jälle tulemus null.
Murmet,
Pakutakse vahetada olemasolev auto teise vastu, mis on küll muidu täpselt analoogne praegusele aga võtab keskmiselt 5l sajale. Lisaks küsitakse selle eest lisaks 200 krooni kuus. Kas vahetaksid? Mille alusel otsustaksid, kui olemasoleva auto kütusekulu ei tea? Täpselt sama on ka tööriistadega. Me ei ela enam "õndsal" nõukogude ajal, kus ehitada tuli sellega, mis kätte said. Nii poes kui ka laenutuses on riistu pea igale maitsele. Sellises olukorras on vaja teha tarku valikuid. Üks kindel abimees siin on kuluarvestus. Kui tegemist tüüpilise "Kolm tankisti ja koer OÜ" ettevõttega, siis ei pea selleks sugugi eraldi inimest palkama. Pane lihtsalt riistu ostes kõik numbrid tabelisse kirja (koos ostuajaga), teise tulpa kirjuta järjest tehtud tööde maht. Kui riist läbi saab, saad teada ka, palju oli selle riista kulu tööühikule. Väikse ettevõtte jaoks piisab excelist (või vabavaraliselt alternatiivist) ja võibolla tunnike tööd kuus.
Minule näiteks ei jõua kuidagi pärale, kuidas saab äri teha, omamata ülevaadet kuludest. Mõni ime, et igasugused ehitajad praegu hädas on ja pankrotistuvad.