Kas laelambile on lubatud ja sobib 3x075 kaabel?

[Reinu]

Küsimus, kas elektriprojekti kinnitust on võimalik saada, kui kilbist väljub 3x0.75 kaabel abiruumi (eramu kelder) laelambile, mis osaliselt peidus?

Kaabel ise on tavaline ja hetkel tüüpi ei oska öelda, kuid saadaval kõigis kauplustes, kahekordse isolatsiooniga 3x0.75 kiuline vaskkaabel. Väljast valget värvi isolatsioon ja sees 3 värvilist - pruun, sinine ja rohekas ...
See juhe peaks olema igati kohane laevalgustile, kuid kas sellega on normiga lubatud vedada otse kilbist laevalgustini:

1. vabalt lamavana antudjuhul kipsist ripplae pealt?
2. kui on paigaldatud 16 mm installatsiooni toru sisse?

Tegu on siis vana majaga, mille kelder on muudetud abiruumideks. Kaablid ise pole pikad, max 5 meerit ja on kõik sama korruse piires

[Reinu]

Täpsustuseks - laelambi all pean silmas max võimust 100-200 W.
liigvoolu laitse ees on B 6A
Ma eeldan, et selline asi ikka on kusagil normeeritud?

[Küülaline]

kas elektriprojekti kinnitust on võimalik saada, kui kilbist väljub 3x0.75 kaabel

Mida sa selle "elektriprojekti kinnituse" all mõtled?
Üldjuhul ei tehta kohtkindlat juhtmestikku kiudkaabliga ja peenemat, kui 1,5mm².

[Külaline]

Kuna selline asi on juhtunud, siis nüüd on mure.
Juhtmed on nii 1 aasta tagasi pandud ja vahetada neid pole kerge.

1. Kas see on ohtlik? Kui ohtlik?


2. Vanematel majadel hetkel kehtivat elektriprojekti ei ole. Kui seda nõudma hakatakse, siis kas seal on kusagil tingimustes kirjas, et kiuline 3x0.75 on tava laevalgustile liiga vähe ja seetõttu projekti kinnitada ei saa.

3. Kas kusagil on kirjas, et kiulist 3x075 kaablit kohtkindlalt installeerida ei tohi? See tähendab, et siis ei kehtiks ka näiteks kindlustus ...

[Imelik]

Millist vastust Sa nüüd ootad? Riskianalüüsi? See et paigaldaja paigaldas Sulle valgusti kaabli asemel pikendusjuhtme (nii on vist selle
paind ühenduskaabli rahvakeelne nimetus), näitab lihtsalt tema ebapädevust ja sellisele teostusele keegi pädev ei saa kätt alla panna
(ammugi keegi projekteerija projekteerida).
Miks ei tohi panna? Sellele on mitu põhjust- 1.Standard ei näe ette sellise kaabli kasutamist kohtkindlas juhistikus. 2.Tootja ei luba nimetatud kaablit nimetatud otstarbel ja viisil kasutada.
Omalt poolt võin lisada et võrreldes paigalduskaabliga kohtkindlaks paigalduseks on tal puudu ka üks oluline vahekiht.
Ilmselt ei ole Sa ainuke, kes Sel põhjusel viimistluse ja kindlustuse pärast muret peab tundma.
Riskianalüüsiks olen liiga loll

[dumbuser]

Noh, teoreetiliselt võiks seal ühe kaabli otsas 100 vatise koormusega täiesti muretu olla. Ise olen neid kipslae peale ka pannud. Ja kui kogu pikkus on tõesti mingi 5 meetrit siis pole midagi põdeda. Kiuline kaabel on aga siiski painduv asi ja mõeldud igasugu liikuvate vidinate jaoks nagu laualambid, jootekolvid, igasugu sangad ja toiteplokid jne. Kui ühenduse otstesse hülsid panna siis pole kruvidega kaablikiudude katkikeeramise võimalus kah kuigi suur. Aga algne küsimus lubamise kohta jääb ka minul vastamata.

[ssxxl]

kasuta säästulampe ja mured murtud,

[Reinu]

Need pidid minema 16mm installatsiooni toruga ja siis poleks ka küsimust tekkinud aga ehitamise käigus läks teisiti.

Kuni kaablid on kontrolli all, siis ehk jätaks need esialgu nii nagu on.

Kuid kui mingis normis on ja tegelik olukord on erinev, siis mõningatel juhtudel võib mitte kehtida ka elamu kindlustus, isegi kui mainitud kaabel pole milleski süüdi.

Kas keegi teab -
Milliseid norme Eesti majasisene el.võrk järgib ja kas seal on kusagil kirjas, et kiuline ei tohi üks kaabel mitte olla ja et jämedust peab olema ikka vähemal 1.5 vms ning isloatsioone olgu ikka kolm korraga?
Kas normid on erinevad vana maja ja uue puhul?

Kuigi kas 3x isolatsiooniga kaablis on sellel kummil mingi eri lisafunkstioon?

[Imelik]

1.Installatsioonitoru on mehhaaniline kaitse ei muud.
2. El. paigaldiste ehitamine käib standardi seeriate EVS-IEC 60364 / EVS-HD 60364 /
EVS-HD 384 nõuete ja õigusaktide ( Elektriohutusseadus (RT I 2007, 12, 64), Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus "Nõuded elektriseadmele- ja paigaldisele, nende elektromagnetilisele ühilduvusele, märgistuse ja teabega varustamisele ning vastavushindamise kord”) järgi. Võib olla jäi mõni välja.
3. Kõik kaablid ja juhtmed on toodetud kindla eesmärgi ja kasutusalaga (Sinu mainitud kaabel ei ole kasutatud sihtotstarbel). Sinu mainitud ristlõiget ei ole üldse olemas kohtkindlaks paigalduseks mõeldud kaablite hulgas.

Kasutusala Ühenduskaablina kodumajapidamiste ja kontorite tavalistes kasutustingimustes.
• Kodumajapidamisseadmetes kuivades ja niisketes ruumides.
• Ei ole ette nähtud kasutamiseks välis- ja tööstustingimustes, majapidamistes, v.a teisasldatavates majapidamisseadmetes.

Pädevama vastuse saad siit http://elektrik.pri.ee/

[eedukull]

kui vaadata kuumaõhupuhuritele või soojapuhuritele paigaldatud kaablite ristlõikeid, siis paneb ikka imestama küll, et kus tehnilise järelvalve silmad.
mul kodus mingi King soojaõhupuhur max 1800 w ja kaabliks on pandud 1 m 2x0.75 ristlõikega vaskkaabel ja teine imeloom on kuumaõhupuhur max 2000 w 2x1.0 ristlõikega kaabli otsas. soojaõhupuhur on mul max võimsuse juures kuni 8 h järjest töötanud ja midagi pole selle kaabliga juhtunud.
nii et kui 10-15 m 3x0.75 ristlõikega kaabli otsa 200-300 w valgustid panna, siis ei tohiks midagi halba juhtuda.

[Külaline]

Seina paigalduseks, 230V juures, on igati kohane 1mm2 ja rohkem. Punkt.

[GuidZ]

Ei tohi sest poel ette nähtud. Midagi sisulist polegi vist loota.
Ma pakuks, et selle kaabliga ei juhtuks ka siis mitte midagi, kui seal 1-2kW pidevalt küljes on. Iseasi see, et eio tohi, sest ei tohi. Eks see ole ka kaablimüüjate äri, jämedama kaabli hind ja kasum suuremad

[Külaline]

Ega jah, tõmba muidugi oma maja "pikendusjuhtmeid" täis ja teosta sellega kohtkindlat juhistiku, sest sulle ei piisa teadmisest, et selleks mõeldud kaablid hakkavad (toodetakse) alates 1,5rmm-st.
Keegi ei vaevu tõestama ka (selleks et aru saaksid tuleb paraku alustada A-st ja O -st).
Imelik.

[trebla]

1.Installatsioonitoru on mehhaaniline kaitse ei muud.
2. El. paigaldiste ehitamine käib standardi seeriate EVS-IEC 60364 / EVS-HD 60364 /
EVS-HD 384 nõuete ja õigusaktide ( Elektriohutusseadus (RT I 2007, 12, 64), Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus "Nõuded elektriseadmele- ja paigaldisele, nende elektromagnetilisele ühilduvusele, märgistuse ja teabega varustamisele ning vastavushindamise kord”) järgi. Võib olla jäi mõni välja.
3. Kõik kaablid ja juhtmed on toodetud kindla eesmärgi ja kasutusalaga (Sinu mainitud kaabel ei ole kasutatud sihtotstarbel). Sinu mainitud ristlõiget ei ole üldse olemas kohtkindlaks paigalduseks mõeldud kaablite hulgas.

Kasutusala Ühenduskaablina kodumajapidamiste ja kontorite tavalistes kasutustingimustes.
• Kodumajapidamisseadmetes kuivades ja niisketes ruumides.
• Ei ole ette nähtud kasutamiseks välis- ja tööstustingimustes, majapidamistes, v.a teisasldatavates majapidamisseadmetes.

Pädevama vastuse saad siit http://elektrik.pri.ee/

Kuidas see asi haakub isolatsiooni koordinatsiooni teemaga?

[hulgus]

Ehk on kellelgi kogemust läbipõlenud lambipirniga, mis ühtlasi ka kaitsme läbi lööb? Minul on, ja päris mitmeid kordi, et 16A sulavkaitse koos pirniga läbi põleb. Eks seal need traadid-spiraalid läbipõlemise hetkel kokku puutuvad ja teadupärast lühem spiraal=väiksem takistus ja suurem tarbimine.
Kuna jutt käis alguses KIULISEST kaablist, siis oletades et kehvemal juhul on kuskilt ühendusest mõned kiud välja jäänud, kuskilt paindekohast on kiuke murdunud, eelmisest lühisest ühendus põlenud ja järgmisel korral toimib kaitsmena see sama 5m kaablijupp kuskil ripplae vahel...

[dumbuser]

Alguseks on see kiuline asi ainult seepärast hea, et ta paindub paremini. Otstesse tuleb nagunii hülsid panna. Ehk siis liikuvatele asjadele on see kiuline asi mõeldud. Igasugu laualambid ja sangad ja telekad jne. Reaalselt ei juhtu selle kaabliga seal lambi taga mitte midagi, kui ta õigesti ühendada. Õigesti on siis see, et tõesti kõik kiud on ühenduses. Muul juhul on hulguse jutt õige. Aga teades igasugu kontrollide ja muude tüüpide ahvivaimustust kõikvõimalik eeskirjade, nõutete, määruste, paranduste jne täitmisel siis ilmselt tekib nendega mingi mure. Aga kuna algne post on üle poole aasta vana siis ilmselt pole teema enam aktuaalne.

[MAV]

Sai mõnda aega tagasi töökaaslastega samal teemal arutletud ja leidsmine normatiivid, milles on välja toodud, et elektripaigaldistes (mingist pingest alates) on lubatud kasutada kaableid alates 0,75, mistõttu antud juhul peaks ka kõik korrektne olema. Tähtis on, et eesotsas on õige suurusega kaitse ja ühendused on korrektsed.
Ma ei kujuta ettegi, kuidas mõningaid kaasaegsemaid miniatuurseid valgusteid selle 1,5 kaabli otsa topitakse. Mis puutub kiudkaablitesse, siis hetkega ei meenu mis öeldud oli.
Samas ka paljudel kohtpaigaldatavatel seadmekomplektidel on kaasas just sellised kaablid.
Üks mis on kindel, tuleb kontrollida ka kaabliga kaasaantud dokumentatsiooni, kus on kirjas mis pingega ja millistele paigaldistele on ette nähtud.

[Tere]

Kiuline kaabel peaks kannatama rohkem vahelduvvoolu voolutugevust
http://en.wikipedia.org/wiki/Skin_effect

[jan]

50Hz sageduse ning koduse installatsiooni juures võib selle nähtuse praktiliselt arvestamata jätta.

[MAV]

Sai mõnda aega tagasi töökaaslastega samal teemal arutletud ja leidsmine normatiivid, milles on välja toodud, et elektripaigaldistes (mingist pingest alates) on lubatud kasutada kaableid alates 0,75, mistõttu antud juhul peaks ka kõik korrektne olema. Tähtis on, et eesotsas on õige suurusega kaitse ja ühendused on korrektsed.
Ma ei kujuta ettegi, kuidas mõningaid kaasaegsemaid miniatuurseid valgusteid selle 1,5 kaabli otsa topitakse. Mis puutub kiudkaablitesse, siis hetkega ei meenu mis öeldud oli.
Samas ka paljudel kohtpaigaldatavatel seadmekomplektidel on kaasas just sellised kaablid.
Üks mis on kindel, tuleb kontrollida ka kaabliga kaasaantud dokumentatsiooni, kus on kirjas mis pingega ja millistele paigaldistele on ette nähtud.

kohtkindla paigaldusega lubatud siiki alates 1,5. Viimase tarbijani nt lambini võib harukarbist või klemmlati üleviigust teha siis ühenduse 0,75 kaabliga. Samas standard ei ole nii jäik ja alati leidub erandied ja mitmetitõlgendatavusi. Nii et võta asjast kinni, eriti kui müüakse ka kohtpaigaldustooteid, millel täispinge ahelas on justnimelt 0,75 kiudkaabel.

[vtl]

1.Installatsioonitoru on mehhaaniline kaitse ei muud.
2. El. paigaldiste ehitamine käib standardi seeriate EVS-IEC 60364 / EVS-HD 60364 /
EVS-HD 384 nõuete ja õigusaktide ( Elektriohutusseadus (RT I 2007, 12, 64), Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus "Nõuded elektriseadmele- ja paigaldisele, nende elektromagnetilisele ühilduvusele, märgistuse ja teabega varustamisele ning vastavushindamise kord”) järgi. Võib olla jäi mõni välja.
3. Kõik kaablid ja juhtmed on toodetud kindla eesmärgi ja kasutusalaga (Sinu mainitud kaabel ei ole kasutatud sihtotstarbel).

Loen siin vana teemat ja ei jõua ära imestada, kuidas inimesed on küll pähe õppinud (või kopeerinud) pika joru erinevaid standardeid kirjeldavaid tähti ja numbreid, kuid asja mõttest ja sisust oma peaga mõelda (ja aru saada) kahjuks ei oska.

Kaabli sobivuse määrab neli asja: kaablisoone ristlõike sobivus voolutugevusele, isolatsiooni sobivus antud tööpingele, mehhaaniline tugevus antud installatsioonile ning väliskesta vastupidavus keskkonnatingimustele (UV, niiskus...)

Lühidalt: 1.5mm2 miinimumnõue valgustusahelates on peamiselt kaablisoonte mehhaanilise tugevuse pärast. Kui kaabel on installatsioonitorus, siis on ta põhimõtteliselt kaitstud. Ma ütleks isegi, et oluliselt paremini kaitstud, kui samasugune lahtiselt põrandal looklev põrandalambi juhe, millel kõik peal talluvad.
0.75mm ristlõiget sobib rahulikult selleks, et sinna otsa kasvõi kilovatt otsa riputada ja 5a voolu läbi lasta, rääkimata sajakonnavatisest lambist.

Tootja "eesmärk" on kirjutada tootele peale seda ja selline kasutusala, mida hetkel talle vaja või kasulik on.
Olen poest ostnud kohtkindlaid valgusteid (ripplae halogeenid), millel seesamame 0.75mm2 kaabel küljes, 220V ahelas ja ilma pistikuta. Otsad hülsitud ja ette nähtud klemmliistu alla keeramiseks. Kus see tootja nüüd oma eesmärgiga on?

[amp]

No lugege ja imestage või tehke, mis tahate, aga elektriprojektile te allkirja ei saa, kui valgustuse kaabeldus on 0.75mm2. Ok riputad kilose prose 0,75mm2 otsa ja midagi ei juhtu. Tuleb järgmine ja küsib, aga mul on Cat5 kaablit marupalju üle, aga ma tahaksin kõigest poolekilose prose otsa ühendada. Ja küsib, kas nii võib ja kas välja kannatab. Et kokku hoida, hakkavad inimesed lauslollusi tegema ja seda veel teistele ka soovitama. Valgusti siseühendustekseks on 0,75mm2 täitsa lubatud.

[Kivitorris]

Standardid ongi tehtud selleks, et inimesed ei hakkaks lollusi tegema. Eelpool mainitud standardite seeria EVS-IEC 60364 / EVS-HD 60364 on Eestis kohustuslikuks tehtud. Seega tuleb täita nende nõudeid. Kiudkaabel 0,75mm2 peab ka 14A vastu eeldusel, et ükski kiud ei ole katki.

[vtl]

Kui on küsimus projektile allkirja saamises, siis tuleb loomulikult asju reeglite järgi teha.

Kui aga küsimus oli selles, et "kas on ohtlik" ja "mis ma nüüd teen", siis mina väidan seda, et ei ole ohtlik. Vähemalt mitte senikaua, kuniks juhe mehhaaniliselt kaitstud ja tegu üksiku valgustiga.

Absurdne on olukord, et vanad veneaegsed installatsioonid, mis on kordades ohtlikumad võivad praegu veel rahulikult eksisteerida, aga uut korralikku 0.75mm2 juhet ühe lambi jaoks kohtkindlalt vedada ei tohi. Aga kui lambitootja on samasuguse juhtme lambiga kaasa pannud, siis jällegi nagu tohib.

Nõrkvoolukaabli kasutamisest jms. lauslollustest ei räägi. Antud 0.75mm2 kaabli näol on pinged ja voolud lubatud piirides.

Miks ma sellise jama peale tigedaks muutusin - mõni aasta tagasi paigaldasin esiku lae peale mõned halogeenid. Muuhulgas keerasin elektroonilise "trafo" klemmide alla 1.5mm2 tavalise PPJ kaabli, nii nagu standardi järgi peab. Sooned olid nii jäigad, et juhet liigutades väänas võrgutoite klemmid trükkplaadi küljest lahti. Tulemus oli see, et pidin muundi lahti võtma ning klemmid üle jootma. Kaabli sisseviigu konstruktsioon oli ka selline, et PPJ välimist osa ei saa kuidagi fiksaatori alla kinnitada (lihtsalt füüsiliselt ei mahu ära).

Ca kuu aega tagasi ehitasin lage ümber ning ostsin paar komplekti uusi halogeene, millel kogu kaabeldus juba kaasas. Muuhulgas ka üpriski pikad võrgujuhmed ja kõik ühendused oli tehtud sellesama 2x0.75mm topeltisolatsiooniga "pikendusjuhtmega". Otsad muidugi hülsitud. Ei olnud mingit ohtu, et kaablit liigutades väänaks kontakte või tõmbaks klemmi alt välja.

Kuidas nende standardimeeste järgi peaks siis neid trafosid ühendama? Otse kilpi ei tohi siinse jutu järgi vedada, isegi mitte siis, kui kilp sealsamas kõrval on. Toome siis kilbist ütleme meetrikese 1.5mm2 plankjuhet trafoni ja sealt edasi jätkame lae peal klemmliistuga 2x0.75mm2 peale, mida on veel paar-kolm meetrit?

OK, olgu nende trafode ühendamisega kuidas on, aga samas poes müüdi veel 220V GU10 pesadega süvistatavaid halogeene ja säästukaid, milledel kõigil 0.75mm2 juhtmed taga. Kõik valgustid ilusti saksamaal CE jms. märgistused saanud ja igati eurokõlbulikud

[amp]

Teemaalgataja küsis, kas elektriprojektile on võimalik kinnitust saada. Edasi hakkas juba aretamine. Nagu juba ütlesin on valgustite siseühenduses 0,75mm2 lubatud. Trafodest niipalju, et standardi järgi peab olema trafo kinnitatud ja samamoodi ka kaabel olema fikseeritud. Kui trafo kuskil lae taga niisama vedeleb ja toimub kaablite liigutamine, siis murduvad ühendusklotsid tõesti trükkplaadilt lahti. Teine variant, et plankkaablile paned harukarbi vahele ja sealt kiulise 1,5mm2 viid trafoni toite. Juhul kui 1,5mm2 trafo ühendusklemmide alla ei mahu (arvatavasti on siis tootja poolt ka vastav märge tehtud), siis teed selle harukarbi-ühenduse trafo vahetus ligiduses ja sellise ristlõikega juhtmega nagu märgitud.

Telekal on ka CE märk peal. Ja toitekaabel pole teps mitte 1,5mm2. Mis teha? Korjame müügilt ära?