Aerocist välissein

[Võrukas]

Upitan teema uuesti üles küsimusega , et kas ecotermist (375mm) saab meie kliimas tõesti soojapidava maja ilma lisasoojustuseta Kuna aeroci pind on pehme siis võib välisviimistluse (miks mitte ka sees) kasutada krohvisisest võrku(nurgatug.profiilid jne.), süst sama mis penoga soojustamisel ct-85 ga kuid peno vahelt ära jätta.
Kuid huvitaks ikkagi kui soojapidav praktikas see ecoterm on, plaanis ehitada maja vähemate töökuludega Sobib või mitte? Tänan

[Kalvis]

Mujal juba vastasin - eesti kliimas siiski ei piisa sellest, kuigi kohustusliku minimaalse soojustuse annab välja. Vahtplast maksab sedavõrd vähe, et teeb oma kulutused kiiresti tasa.

[katmanduu]

Eesti kliimas piisab sellest täiesti. Piisab ka Soome kliimas. Kui ei usu, otsi Soome lehtedest Siporexi kohta (analoogne plokk Aerociga).

[Kiku]

Kuskilt foorumist lugesin sama küsimust ja vastas keegi kes oli Ecotermist ehitanud ja ühe talve soojustuseta üle elanud. Ta jättis talveks välisviimistluse tegemata, et vajadusel saaks kevadel soojustuse paigaldada, kuid oli soojapidavusega rahul ja ütles, et lisasoojustust ei pane. Samas keegi jälle väitis, et kakub praod sisse ja ilma soojustuseta vihiseb tuul otse tuppa.

[Kalvis]

15 cm vahtplasti + fibo plokk U=0,166 ja ehituslik materjalimaksumus on 29300 krooni

10 cm vahtplasti + fibo plokk U=0,217 ja ehituslik materjalimaksumus on 32360 krooni

ecoterm 30 cm U=0,31546 ja ehituslik materjalimaksumus on 40000 krooni

Käidukulu - 3 kuud täisküttel siis kulub energiat:

15 cm vahtplasti+20 cm fibo plokki
3x30x24x0,6=1296 kWh, elektriküttel =1360 krooni

10 cm vahtplasti+20cm fibo plokki
3x30x24x0,868=1874 kWh, elektriküttel = 1970 krooni

vaid aeroc ecoterm 30 cm
3x30x24x1,262=2726 kWh, elektriküttel = 2862 krooni

Järeldused:
Parim lahendus oleks fibo+15 cm (tõenäoliselt oleks veel parem 20 cm) siis oleks fibo + 10 cm vahtplasti ja halvim on ecoterm

5 cm lisavahtplasti teeb iseenda materjalikulutuse tasa 5 aastaga, pärast seda tiksub plussi. Ecotermi on kallim ehitada mõlemast vahtplastiga rakendustest ja tiksub miinust 890 või 1500 krooni võrreldes vahtplastiga.

Majaks on ligikaudu 100 m2, 8x12 ristkülik.

Iseenesest pole ecotermi soojuskadu üldse suur. Kuid eesmärk oli just näidata, et teised seinakonstruktsioonid on otstarbekamad kui ecoterm.

[Hiid]

15 cm vahtplasti + fibo plokk U=0,166 ja ehituslik materjalimaksumus on 29300 krooni

10 cm vahtplasti + fibo plokk U=0,217 ja ehituslik materjalimaksumus on 32360 krooni

Kas siis paksem peno on odavam?

Kas sul analoogset rehnutti ei ole villa kohta?

[Külaline]

ja küsimus oli aeroc 375, mitte 300 kohta

[Kiku]

Kalvis kirjutas: 15 cm vahtplasti + fibo plokk U=0,166 ja
10 cm vahtplasti + fibo plokk U=0,217.
Varasem teema: Soojustus, isolatsioon- kui palju peab soojustust olema kirjutas Pildistaja: 200 fibo + 100 villa+ tuuletõke kipub pisut nappima.
Sellise komplekti puhul tuleb seina teoreetiline U-arv kuskil 0,3 W/m2K,
200 fibo+150 peno puhul lausa 0,22 W/m2K. Kuna villa lambda on enamvähem sama mis penol, ja teine Pildistaja arvutus on tehtud penoga, tekib küsimus kelle arvutus on õige ja kelle oma vale? Erinevused on päris suured. Pildistaja soojapidavus 150 penosega on enam-vähem sama mis Kalvisel 100 penoga. Muide ka Fibo 5 ja Fibo 3 soojapidavus on erinev. Ja Aeroc on võrreldes Fiboga palju soojapidavam. Aeroc 375 U peaks olema vist 0,255w/m2k.

[Kalvis]

10 ja 15 cm hinnad on vahetuses.

Sai tehtud U arvutamisel paar viga. Õnneks mitte suured. Täpsustatud info
10 cm vahtplastl+fibo plokk U=0,256, kuid 15 cm vahtplasti ja fibo plokk U=0,1874. Aeroc 375 U=0,255.
Aeroc 375 ploki puhul tuleks ehituslik maksumus 46000

Aeroci 375 tuleb ehitusmaksumuselt veel kallim, kuid U soojapidavus saab võrdseks 10 cm villa + 10 cm fibot.

Kuna arvutamiseks läks siis minu arust parim oleks hoopis ehitada
Aeroc ecoterm 300x200x600 plokk (20cm sein paks) +20 cm vahtplasti. Siis U=0,129, 3 kuu küttekulu 3x30x24x0,517=1118 kWh, elektriküttel 1174 krooni, rahaline võit võrreldes ecoterm 375 ikkagi 1100 krooni aastas.

plokid maksaksid 27000, vahtplast 11500, kokku 38500. see on pakutust soojeim seinakonstruktsioon, kuid ikkagi puhtalt ekotermist ehitatust odavam.

[restauraator]

Millised oleks 20cm penoplasti kavalamad võimalused seinale kinnitamiseks?Olen nännu mingeid tüübleid aga ons,ka nii pikki?Või üldse milliseid variante on kasutatud?Ka vist paksem peno 150-ne vist.

[Kalvis]

On küll nii pikad tüüblid müüa. Paksem vahtplast ongi müüdav 20 cm, Paksemat vahtplasti seina ei soovitaks.

[restauraator]

Kitsale betoonseinale 20cm penot peale,siis saab vist ainult õhekrohviga viimistleda?

[Külaline]

muidugi termoprofiilidega saaks mida iganes seinakülge riputada.

[onusnooker]

Mujal juba vastasin - eesti kliimas siiski ei piisa sellest, kuigi kohustusliku minimaalse soojustuse annab välja. Vahtplast maksab sedavõrd vähe, et teeb oma kulutused kiiresti tasa.

UPiks siis ka vähe ei tahtnud uut temat teha !!!

huvitav jah.... kas siis piisab või ei piisa !?!
ise olen ka mõnelt küsinud ja ei kurdeta ja kahjuks ei ole ise veel jõudnud oma majas talvel sees elada, et teaks ka midagi teemakohast kirjutada...
Maja ehitatud siis aeroc ecoterm375 plokist...

Panna siis 5cm peno või mitte või kohe krohv või marmoroc???

[Kalvis]

Kui sa oleksid enne 375 plokist ehitamist viitsinud asja uurida siis oleksid ostnud odavamat plokki ja ehitanud 20 cm plokki pluss 10-20 cm soojustust. Töökulu oleks sama olnud kui 375 ja 5 cm vahtplasti, kuid ehitada oleks olnud odavam ja saanud oleksid suurema soojapidavuse.
Praegu saad kokku hoida vaid vahtplasti töökulu pealt. Nüüd on raske soovitada, sest mõlemad lahendused on halvad. Panna 5 cm vahtplasti, see põhjustab ikkagi lisatööd, kuid boonusena on suurem soojuspidavus ja see raha tiksub igal juhul tagasi. Ka on kivi soojemas ja ta kestab kauem. 5 cm vahtplasti hind ei ole kallis. Vahtplasti peal marmoroc ei kanna, see variant jääb ära. Kuid krohv küll.

Vene ajal keskküttega Narva plokist majas ei kurtnud mitte ükski. Niikaua kui küte odav oli. Kui kütte hind tõusis siis küttearve kasvas liiga. Pärast maja korrektset soojustamist on küttekulu jälle väike. Sinu tehtav otsus mõjutab vaid küttekulu, küsimus on asja tasuvuses - kumb on parem
a) hoida kokku raha ehitamisel ja maksta tiba suuremat küttearvet
b) maksta algul rohkem ehitamisel, kuid hiljem jälle kokkuhoid igakuistelt kütterahadelt

Täpse vastuse annab majandusarvutus. Tee see ära. Kumb meetod on tasuvam, selle valid.

[Dolby]

Just ise numbritega siin mässanud paar nädalat. Välis sein Aeroc 250 Classic + Peno 150 + õhuvahe + Klombitud silikaat. Sain kokku 730.- EEK m2.
See on materjali hind ja õhuvahe on arvestatud 0.- EEK Sinna on arvestatud nii mördid, liim kui ka armatuur.
Maja ka 1,5 korrust. Esimese korruse pindala 160 m2. Kokku välisseina 144 m2. Sellest akna pind juba välja arvutatud. Seega kokku välissein 106000.-
Lisame 10% saame 117000.-

Mis arvate sellisest välisseina lahendusest? Kas Aeroc plokki peaks asendama 200 sega. Muidu seina paksus 50 cm.

[Kalvis]

Aeroci võid julgelt asendada 200, lisaks uuri oma imelise liimi otstarbekus üle. Võid julgelt kasutada tavalist müürimörti.

[Xender]

Peaks märkima, et need Kalvise arvutused on väga väga teoreetilist laadi.

Esiteks maja seintest läheb kaduma kõigest 20% soojusest üldjuhul. Ülejäänud igasugustest kommunikatsioonidest, akendest jne. Seega teatud piirist edasi pole enam mõtet seinu soojustada, võrreldes materjali hinnaga on võit üliväike ning raha mis oleks selle peale kulunud oleks mõttekam investeerida korralikesse akendesse, ustesse ning katuse soojustusele, millest saadav võit on üldkokkuvõttes palju suurem. Maja on ikkagi terviklahendus mitte suur plokkidest kuubik.

Sinu väljatoodud hinnad on ka teoreetilised, sest juurde pole arvestatud seda, et Aeroc Ecoterm 375 on odavam laduda ( Ruutu läheb vähem plokke ja töömehed võtavad üldjuhul raha plokki eest ), pole vaja lisada soojustust, mille maksumus pole jälle ainult materjal vaid ka tööjõud. Ka siseseinte viimistlemine on Aerocil odavam.
Ka pole ohtu, et tulekahju korral lämbud ära peno mürgisesse suitsu.

Mis puutub siseviimistlusse siis ise eelsitaks kipsplaati seinas, mille hind tuleb sama või isegi odavam kui pahtel. Ka on parem peita juhtmeid ning torusid, teha pistikuid jne. Ka saavad seinad kindlalt sirged.

Valik on muidugi igaühe enda teha.

[Dolby]

Siin just kuskil oli teema sellest, et EcoTermi tuleks ikka veel soojustada.

[Xender]

Selle kohta on juttu olnud palju, kuid enamikul juhtudel võetakse otseses mõttes kuubik ja tehakse sellega soojus pidavus arvutused. Seal tulevad muidugi sisse suured vahed. Kuid maja pole kuubik, majal on olemas aknad mille soojus pidavus on kordades halvem, tänapäeva suurte klaaspindade ajastul on see suur tegur. Majal on olemas vundament ja katus, millel on samuti erinev soojus pidavus. Majal on olemas ventilatsioon, trassid jne, mis jälle viivad sooja välja.

Seega isegi siis kui seinad oleks mingi ime läbi sooja mitte läbilaskvad ja võrrelda neid selle sama ecotermiga, ei oleks kokkuvõttes maja väga oluliselt soojem. Sest nagu sai mainitud - kui seinad pole mingid paberilehed siis üldjuhul 80% soojusest lahkub majast mujalt.

Vaadates selles valguses oleks mõttekam investeerida see sama raha just nende „muude“ kohtade soojustamiseks, mitte ajama taga võimalikult sooja seina. Üldiselt on selle kohta ka hea ütlus – kett on nii täpselt nii tugev kui on selle kõige nõrgem lüli.

Näiteks korralikult soojustatud välisuks ja tuulekoja ehitus annab arvatavasti majale suurema võidu kui näiteks sellele samale ecotermile kas või 15 senti penot peale panna.

[Külaline]

Lisaks juurde, et olen näinud põhimõtteliselt tahveluksi isegi uute ja hästi soojustatud majadel ees. Nii, et võis lausa praeguse ilmaga käega tunda kuidas uksest külma vuhas sisse.
Kas või naabritel kellel on ees dekoratiivmetalluks mis on mõeldud suurte majad treppikodades kasutamisel ja ei oma mingit soojustust. Kuid vinge soojustus on majal ümber.

[Dolby]

Välis sein Aeroc 200 Classic + Peno 150 + õhuvahe + Klombitud silikaat. Seina paksus tuleb seega 430 mm. Millest sellisele seinale vundament. Algselt oli plaanis 300 Fibo. Aga mille peale see klombitud silikaat toetub?

[Kalvis]

Soojus ei vali, et kas täna liigun läbi akna või läbi seina. Soojus põgeneb kõikjal ühtemoodi. Minu tehtud arvutustes oli võetud aluseks vaid läbi seina põgenev soojus ja selle tasuvus seintele tehtud kulutustele. Ainus mis su juttus õige oli, et teinekord ei tasu mitte ainult seintesse investeerida vaid ka lakke, akendesse, ustesse, põrandasse. Kõige parema vastuse annab majandusarvutus. Sul võivad olla ultravinged aknad ja uksed püstkojal ees, kui aga sein sooja ei pea, maksad ennast ikka lolliks.
Ei saa pihta, mismoodi on aeroc ecoterm odavam laduda võrreldes mõne teise väikeplokiga. Seleta see mulle tõesti ära, seni naeran kõht kõveras. Kui ütlesid, et eelistad siseviimistlusel kipsplaati seinas siis pannakse seda väikeplokkides majadel kõigil ühtemoodi. Ja krohv püsib kõigil tuntud väikeplokkidel ühtemoodi hästi.
Vahtplasti mürgise suitsu asemel on muidugi võimalik villakonstruktsiooni kasutada. Isegi kui sein põlema läheb siis see mürgine suits eraldub peaasjalikult õues. Õues on ventilatsiooni piisavalt, kui sa just ei plaani enesetappu teha ja iga hinna eest mürgist tossu sisse hingata. Ja tuleohutus nõuab, et vahtplast peab seinas olema mitte isepõlev, kuigi meie ehitajad unustavad odavuse ja saamahimu nimel petma.

[Kiku]

To Dolby: Mul täpselt sama sein plaanis. Vundament plaanis teha täisbetoonist. Kuigi projekteerija soovitas (seest välja), et valad vundamendi paarkümmend senti laiast betoonist, siis peno ja siis Fibo + krohv. Foorumeid lugedes selline lahend aga kahtlane, Piirfeld soovitas ikkagi monoliitbetooni, muidu vaja ka hüdrot.

[Dolby]

To Kiku:

Just lugesin paar tundi soomekeelseid tootja ja ehitus firmade lehtija foorumeid. Seal peab kindlasti olema peno vundamendi sees ja veel see must kumm ka vundamendivälisküljel. Ja nimelt kõik ehitajad ja tootjad. Neil seal kümneid erinevaid kilesid kumme. Sain erinevaid materjale ja hakkan uurima nüüd mida nad sellest kirjutavad.
Siis teevad nad seal veel nii, et tehakse vundamendi saalungid ja kummassegi seina jäetakse 50 peno. Seejärel valatakse betoon sisse. Loomulikult armatuur ka sees.

Samas on lugupeetud Piirfeldil täiesti argumenteeritud ja arusaadav jutt.
Mõtlen juba, et teeks topelt fiboga. Vahele paneks peno. Uurisin tegelikult, et vundamendi plokkidega tuleks enam vähem sama kallis kui fiboga.