Hõõglambi läbipõlemisel rakendub sageli C20 peakaitse

[lugeja]

Kui siin kord juba asja arutamine käib, küsiks ka automaat kaitsmete kohta - laevalgustitel on ees ABB B10, kuid sageli koos tavapirni läbipõlemisega lööb kogu maja ABB C20 3F peakaitsme läbi. Kas on peakaitse vigane? Muudel juhtudel see 3F C20 küll kunagi välja pole lülinud.
Ilmselt siiski peaks tavalistel pirnidel mingi kiirem kaitse ees olema. Seda juhtub umbes iga 10-nda 40w-60W pirni läbipõlemisel, umbes 3-4 korda aastas, kuid segadust on sellest muule automaatikale liiga palju.
Milline oleks lahendus, et koos läbipõleva pirniga tervet maja vooluta ei jätaks?

[Imelik]

Ilmselt on tegemist ebakvaliteetsete hõõglampidega (sisseehitatud lühisekaitse ei toimi või puudub). Korralikel lampidel käib ainult väike plõks läbipõlemisel, ebakvaliteetsed lõpetavad pauguga ja kaitsmete rakendumisega või halvemal juhul toatäie kildudega.
Kaitsmete selektiivsus (reageerimine vastavalt astmetele) lühise korral on pikem teema aga eelpool nimetatud pole seda mitte.
Lihtsaim lahendus on niisiis tuntud lambibrändide kasutamine mitte esimese (odavaima) ostmine ...... marketist.

[lugeja]

Paraku tundub, et ka tuntud tootjad lasevad sageli valmistada oma toodangut samas Hiina tehases, kust odavad tulevad.
Üldiselt ei ole vahet täheldanud, kas pirn on 10 kroonine või 30 kroonine firmakas, ikka põleb läbi vahemikus 1 kuu kuni aasta.

Kas hõõglampidele mingeid kiiremaid automaatkaitsmeid siis ei ole välja mõeldud?


PS. Minu meelest tänapäeva hõõglambid põlevad läbi harjumatult kiiresti vene omadega võrreldes või tundub see mulle ainult nii?

[dumbuser]

B10 puhul saab sealt tuimalt läbi lasta 10 amprit, ehk siis valugstite puhul kannatab see 2,3 kW. Vaataks üle kas ikka on nii palju vaja. Ehk saab ka 6 ampriga hakkama, sel juhul on rakendumine väiksema voolu puhul.

[jan]

Viide vanale teemale: viewtopic.php?f=8&t=6922&p=26836&hilit=arc#p26836

[Imelik]

Väheke lugemist selektiivsuse osas Selektiivsus
Vähe selgitavat Sarnane probleem
Siit võib järeldada et kui peenkaitse (hõõglambis) ei toimi siis praeguste kaitseastmete suuruse mõningane muutmine, ei garanteeri lühise korral selektiivsust. Lühisvool ei ole normaalne olukord millega elektriseade võiks lõpetada oma töö (seda tuleb igal juhul vältida).

[hõõg]

Kui tähelepanelikult võrrelda eri tootjate hõõglampide sisu, hõõgniidi asetust, selle pikkust, võib ka oletada et mõnedel lampidel võib läbipõlemisel katkev niit( suhteliselt pikk) ulatuda hõõglambis teiste pinge all olevate osadeni ja selle kaudu võimalik mingise lühise tekkimine ( 1/2) hõõgniidi pikkusest) on teoreetiliselt võimalik ( oma silmaga ei ole küll fikserinud). Olen sarnase probleemiga kokku puutunud 230V nn halogeenlampidega, mis lõunamaa päritolu. Peale Osrami lampide kasutamist ei ole kaitsmete rakendumisega läbipõlemisi tekkinud. Osrami varandil on hõõgniidi kinnitus palju usaldusväärsemalt teostatud. Vaadake sokli kõrvalt lambi mattklaasi alla ja võrrelge erinevaid lampe, siis ehk oskate objektiivsema valiku teha.

[trebla]

B ja C karakteristikutega kaitseautomaatide rakendumisel lühisele pole ajaga mitte mingit pistmist, ehk siis ei saa rääkida nende kiirusest.
ja need elementaarsed kaitselülitid ei ole loodud omavahel selektiivsed olema...
selektiivsed peakaitselülitid eksisteerivad, kuid potentsiaalsetel ostjatel on kompleks nende hinn ees (mis tänasel päeval polegi enam suhteliselt nii hirmus - u.700 eek/poolus)
Aga teine häda on selles, et vahepeal on liitumiskilbid EE poolt unifitseeritud nii väikeseks, et sinna nad ei mahu.

[Küülaline]

B ja C karakteristikutega kaitseautomaatide rakendumisel lühisele pole ajaga mitte mingit pistmist, ehk siis ei saa rääkida nende kiirusest.

On ikka pistmist, isegi väga palju. Tunnusjoone üks telg on ju aeg ja teine vool. Standard määrab suurima väljalülitusaja st. kiiruse lühise korral.

[jan]

trebla ütles, et lühise korral pole tunnusjoonel asjaga pistmist. see väide peab minu arust paika - tunnusjoon on termovabasti parameeter, kuid lühise korral rakendub magnetvabasti.

[Imelik]

Väljendab küll mõlemat (rakendustunnusjoon) aga selle lühisvoolu (elektromagnet vabasti) osad on meil enim kasutatavatel sarnased
(see tähendab harilikult tunnusjooned lõikuvad või võiks õelda isegi osaliselt kattuvad). Lisaks on astmete vahe liiga väike.
Trebla kas saaksid panna mingi lingi või pildi nende selektiivsete kohta. Pole neid veel oma ihusilmaga näinud ega käega katsunud (vähemalt arvan nii).

[trebla]

B ja C karakteristikutega kaitseautomaatide rakendumisel lühisele pole ajaga mitte mingit pistmist, ehk siis ei saa rääkida nende kiirusest.

On ikka pistmist, isegi väga palju. Tunnusjoone üks telg on ju aeg ja teine vool. Standard määrab suurima väljalülitusaja st. kiiruse lühise korral.

Olgem täpsed - standard määrab väljalülitusAJA ÜLEKOORMUSE korral, ja VOOLU,(täpsemalt nimivoolu kordsuse) mille korral kaitselüliti HETKELISELT välja lülitub.

Ei viitsi vaadata. aga kaldun arvama, et sõna 'kiirus' sa standardist ei leia.

Pane tähele, et aja telg on tunnusjoonel vertikaalne. tavainimene aga on harjunud, et aeg kulgeb 'vasakult paremale'.
Ajast sõltub rakendumine ülekoormusele ehk termovabasti rakendumine ehk see tunnusjoone kõver osa.
kõigi nende kaitselülitite magnetvabasti karakteristikud on nood vertikaalsed osad, ehk ajaliselt on nad kõik nulls . Erinev on vaid nende tundlikkus, ehk voolutugevus , mille peale nad hetkeliselt rakenduvad.

[trebla]

Väljendab küll mõlemat (rakendustunnusjoon) aga selle lühisvoolu (elektromagnet vabasti) osad on meil enim kasutatavatel sarnased
(see tähendab harilikult tunnusjooned lõikuvad või võiks õelda isegi osaliselt kattuvad). Lisaks on astmete vahe liiga väike.
Trebla kas saaksid panna mingi lingi või pildi nende selektiivsete kohta. Pole neid veel oma ihusilmaga näinud ega käega katsunud (vähemalt arvan nii).

ehk näed siit

http://library.abb.com/global/scot/scot ... 3B0102.pdf

kahjuks saksakeelne vist

mõte on selles, et magnetvabasti ei rakendu hetkeliselt vaid ootab siiski murdosa sekundist et ehk enne rakendub rikkekohale lähem kaitselüliti ja katlestab lühise. st, et magnetvabasti karakteristik ei lähe mitte sirgelt nulli vaid pöörab enne horisontaalseks.

elektrooniliste vabastitega kaitselülititel saab ise 'magnetvabastile' viite peale panna aga need pole enam moodulkaitselülitid vaid nn. kompaktkaitselülitid - ABB puhul Tmax T2.

[trebla]

aga nagu tänasest päevalehest jälle lugeda võib, keelatakse hõõglambid kohe ära ja seega jälle üks mure vähem..

[Kalvis]

Halogeenlambid jäävad ja seega saab neid õnneks kasutada hõõglampide asemel. Eelistan isiklikult kastitäis vanatüüpseid hõõglampe ette osta. See EL asjapulk ajas muidugi pada rahvale silma ilgest elektri kokkuhoiust, mida loomulikult ei tule. Kes prantsusmaal käinud siis teab, et seal on enamusel kogu küte puhas elekter, isegi mitte soojuspumpa ei kasutata. Kui kokku hoida tasuks siis võiksid nad alustada elektrikütte keelamisega, kahjuks võttis see küsimus mökitama eesti väga tähtsad ametnikud (alates ministrist). Ja see kokkuhoid oleks juba suur.

Tegelikult lühise korral rakenduvad kaitsed ikkagi, hõõglamp kui selline on lihtsalt üks paljudest tarvititest.
Magnetvabasti ajaline väljalülitusaeg on pea kõigil MCB kaitsekarakteristikutel ühesugune, see ongi probleemi põhjus.
Kui ei soovita siis tuleb osta kallim kaitse - a la selektiivkaitse või elektroonne kaitse (neil digimoodul sees, sel saab sätte aega ka magnetvabastil reguleerida).

[trebla]

Halogeenlambid ...... Kes prantsusmaal käinud siis teab, et seal on enamusel kogu küte puhas elekter, isegi mitte soojuspumpa ei kasutata.
.......

Prantsusmaal on palju tuumajaamu.. seega peaks neil olema probleem ööelektri äratarbimisega. ja seda on kütteks hea uhada. ma küll ei tea, kas neil seal kaks tariifi on kasutusel aga loogiline oleks et on.

keskmine elektrihind (kui seda saiti uskuda http://www.energy.eu/ kerida pisut allapoole ) on eraisiku jaoks neil üsna euroopa keskmine, tööstusele (iseäranis suurtööstusele) aga pigem odavapoolne.

[Kalvis]

EL paneb täiega Murphy seadusi - et kätt väristades hoiame senti kokku, kusjuures meie siin eestis peame viimasegi rahanatukese ohverdama, kuid rikas prantslane laristagu elektrit palju jäksab.

[Imelik]

Tänan trebla info eest (miskipärast küll minu arvuti ei lugenud sealt lingilt teksti välja aga pilt andis ka mingi ülevaate). Selle teadmisega ei ole küll palju peale hakata niikaua kui võrguettevõtted ei paigalda selektiivseid peakaitselüliteid.
See lampide jura üllatab mindki, kuis täielikult tuima näoga räägitakse pooltõde, mis on tegelikkuses sama mis valetamine.