Kas sellisest soojustusest piisab????

[ainxxx]

tere

Küsimus siis targematele, et olemas valmis majakarp sein 250mm fibost ja peale pandud 100 beno ja siis ära krohvitud. Nyyd vaja maja seestpoolt tegema hakata ja ei tea kas sellisest soojustusest pisab meie eesti talvede juures või mitte. Sisse tuleb muidu kips aga kas panna alla ka villa ???


Tänan vastajaid

[arvutihdd]

Rohkem ei teeks paha, aga ega see maja nüüd mingi jääkülm kelder küll pole . Aga ära sisse villa küll hakka toppima, kilplase töö ja võimalus rohkem kahju saada, kui kasu. Mina Teie asemel unustaks kipsi sootuks ja hoopis krohviks pinna ära, lollikindel lahendus. Või on seinad nii kehvalt laotud ?

[ainxxx]

ei ole kehvasti laotud, mõtlesin et kipsiga on soojem, või pole???

[ainxxx]

aga mix on krohvitud pind parem kui kipsitud
ma puhta võhik sel alal, sorry

[ainxxx]

ei oska keegi vastata ???

[Eestikinnisvara]

Kui on hästi laotud ja kannatab krohvida, siis soovitan samuti krohvida. Hoiad raha kokku ja seinale kinnitustega probleeme ei teki. Lihtsalt kipsi seina panna pole lihtalt mõtet.

[Isetean]

Kui on hästi laotud ja kannatab krohvida, siis soovitan samuti krohvida. Hoiad raha kokku ja seinale kinnitustega probleeme ei teki. Lihtsalt kipsi seina panna pole lihtalt mõtet.

Sellega kõik öeldud !

[miki999]

Ära seest küll soojusta. See on halvim mida saab oma majale teha, eriti kui kandev sein on tehtud suhteliselt soojapidavast materjalist. Tood kondentseerumispunkti ja külmumispunkti mõlemad seina sisse. Tulemuseks on lisaks hallitusseentele nähtamatuult lagunev väissein.

[reemel]

kõige parem on seest ikka krohvida, kuna krohv laseb niiskust ja soojust hästi läbi. kipsi veaks on tema väga hea niiskuse mitteläbilaskmine, ehk siis fibo plokist tulev niiskus ei saa läbi kipsi siseruumi ja tekib hallitus ploki ja kipsi vahele. kui järgmiselt väljast sisse - peno/kandev sein/krohv - siis on kõik OK.

[maik]

kõige parem on seest ikka krohvida, kuna krohv laseb niiskust ja soojust hästi läbi. kipsi veaks on tema väga hea niiskuse mitteläbilaskmine, ehk siis fibo plokist tulev niiskus ei saa läbi kipsi siseruumi ja tekib hallitus ploki ja kipsi vahele. kui järgmiselt väljast sisse - peno/kandev sein/krohv - siis on kõik OK.

WTF- mis ajast kips hüdrona kasutusel on?
Ja ehitus-füüsika järgi toimub niiskuse liikumine seest-välja,
ainult väga pervertsetes oludes on võimalik vastupidine.
Krohvi soovitades, panid pihta - ei tea kas kogemata.

[külaline23]

WTF- mis ajast kips hüdrona kasutusel on?
Ja ehitus-füüsika järgi toimub niiskuse liikumine seest-välja,
ainult väga pervertsetes oludes on võimalik vastupidine.
Krohvi soovitades, panid pihta - ei tea kas kogemata.



aga mille pärast on maakividest tehtud majad suviti seest rõsked/niisked? selle pärast, et niiskus liigub ka väljast sisse, mitte ainult seest välja. ja kui kipslplaati vaadata, siis niiskema poole pealt hakkab see lagunema, aga teine pool näeb väga hea välja, seega sobib kipsplaat tõesti hüdroisalotsiooniks väga hästi.

[maik]

aga mille pärast on maakividest tehtud majad suviti seest rõsked/niisked? selle pärast, et niiskus liigub ka väljast sisse, mitte ainult seest välja. ja kui kipslplaati vaadata, siis niiskema poole pealt hakkab see lagunema, aga teine pool näeb väga hea välja, seega sobib kipsplaat tõesti hüdroisalotsiooniks väga hästi.

Loen külalise postitust ja "päike loojub"
Ja isegi sportlikust huvist puudub mul soov ja tahe laskuda vaidlusesse nii elementaarsel teemal nt. hoonesisese niiskuse liikumine.
Vajalik pädev info on vaid mõne kliki kaugusel.
"Ära anna näljasele kala, anna õng" ja kindlasti ilma ussita.

[Külaline]

kui näpud väga sügelevad hõõruge vastu nr 60 liivapaberit, aitab

[wk]

aga mille pärast on maakividest tehtud majad suviti seest rõsked/niisked?

Elementaarne, Watson. Kuna maakivid on külmad, siis kondenseerub suvel õhuniiskus kividele.

Kõike hääd,

WK