Mis on juhtunud tööhindadega.

[aim179]

Palju ruute kokku on sel trepil (või siis astmeid)? Trepp eeldab, et mehel peab olema vesilõikaja, et silm puhkaks seda vaadates pärast..Ära vaid relaka mehi peale lase.See lõikaja teeb selle hinna vähe kallimaks ka siis.

[Külaline]

Kui järjekordselt nii omale töö tegijat otsida, siis loogiline, et esimesena jõuavad kohale õnneotsijad. Olege siis vähemalt mehed ja kannatage oma ämber ära, aga ärge hakake jälle ehitajaid kiruma.

? mis mõttes, see tellija ämber on kui töömees on "õnneotsija? Või on neil kuskile tätoveeritud "ehitaja"...
Lisaks jääb sõnavõtust mulje, et liaska palgale, peaks "ehitajat", veel paluma ja aasta ootama. Tundub, et reaalsus pole mõne peakolusse veel jõudnud - laenurahad on tuulde loobitud, tegelik elu nagu 8a varem, on tagasi. Töö eest tuleb võidelda ... ka väikseid objekte ei saa lõdva randmega teha...ise samuti ehitusalal(litsenseeritud valdkond).

[x]

mul lihtsalt oleks huvitav teada, mis hindadega ollakse valmis see töö ära tegema arvestades majanduse hetkeseisu? st. kui palju oleks mõistlik maksta sellise töö eest?
teoreetiliselt peaks kogenud tegija selle töö 2 päevaga tehtud saama. Mingit vesilõikust seal vaja ei lähe, piisab õhukesest teemantkettast.

vt pilti:
http://www.elfaelektroonika.ee/foorum/a ... 1246517115

[x]

sorry, pildi link ei tööta, ei leidnud head võimalust kuidas pilti siia laadida

[Piikel]

Tööhinnad on nagu nad parasjagu on - küsija ei tea, palju küsida ja tellija ei oska arvata, kas on palju või vähe..
Sitakeerajaid leidub ju igas valdkonnas, ehituses on tegija-kliendi suhe tihedam, kui paljudes teistes valdkondades ning siin avalduvad igasugused konfliktid teravamalt. Tehakse kergelt üldistusi -et kui üks ehitaja on plödinäpp - küllap on need teised samasugused. Kahju.
Aga hinnad teevad imelikke käike küll, ikka allapoole ja allapoole. Alles (loe: aasta tagasi)sai Aerocit laotud max 27 eek plokist, kuu aega tagasi lõpetasin ühe maja 7 eeku plokist ... No ei saa rohkem küsida kui üldine turg momendil pakub. Erandeid muidugi leidub, aga need on ka üksikud. Tunnitööna tihkan piuksuda 80 eegust tunnist ja seni pole probleemi olnud. Kusjuures suitsutunnid puuduvad. Tegutseme Tartu kandis.
Ehitaja maine on alla käinud - hiljuti kuulsin, et ühe ehitaja naine oli tahtnud oma mehe käendust pangas kasutada, kuid kuuldes, et mees töötab ehitajana, pank keeldus sellest. Nagu ehitaja oleks mingi kloaagielanik!!

[aim179]

mul lihtsalt oleks huvitav teada, mis hindadega ollakse valmis see töö ära tegema arvestades majanduse hetkeseisu? st. kui palju oleks mõistlik maksta sellise töö eest?
teoreetiliselt peaks kogenud tegija selle töö 2 päevaga tehtud saama. Mingit vesilõikust seal vaja ei lähe, piisab õhukesest teemantkettast.

vt pilti:
http://www.elfaelektroonika.ee/foorum/a ... 1246517115

Juhul kui sul läheb seinaplaat sinna siis ei lähe vesilõikajat vaja, selle saab tõesti liivapaberiga siledaks lihvida.reeglina on põranda plaat kõvem ja relakaga lõikamisel läheb plaat kuumaks ja lööb kilde välja.Usu mind sellel on vahe millega teha arvestades just kui tahad vuugisegu panna sinna sisenurka mitte silikooni mis jääb sinna tolmu koguma ja ajaga läheb koledaks. Ja eks seina peale läheb sul ju ka plaadist jalaliisst? seda oleks ka hea sellega lõigata.
räägi palju ruute siis on või palju astmeid? ja kas seina peale ka liist? siis saab ka hinda öelda.ise ei saa seda küll tegema tulla kuna soomes tööl.

[taastaja]

? mis mõttes, see tellija ämber on kui töömees on "õnneotsija? Või on neil kuskile tätoveeritud "ehitaja"...
Lisaks jääb sõnavõtust mulje, et liaska palgale, peaks "ehitajat", veel paluma ja aasta ootama. Tundub, et reaalsus pole mõne peakolusse veel jõudnud - laenurahad on tuulde loobitud, tegelik elu nagu 8a varem, on tagasi. Töö eest tuleb võidelda ... ka väikseid objekte ei saa lõdva randmega teha...ise samuti ehitusalal(litsenseeritud valdkond).

Loomulikult pead töö eest võitlema, kui sind juba tehtud tööde järgi ei tunta...Edu igatahes selles võitluses, kui juba natuke hilja ei ole? Mõnel teisel erialal teenid ehk algajana, momendil rohkem.

ps.Proovi ka omale maja ehitama hakata, siis saad pihta millest jutt tegelikult käis.

[Külaline]

? mis mõttes, see tellija ämber on kui töömees on "õnneotsija? Või on neil kuskile tätoveeritud "ehitaja"...
Lisaks jääb sõnavõtust mulje, et liaska palgale, peaks "ehitajat", veel paluma ja aasta ootama. Tundub, et reaalsus pole mõne peakolusse veel jõudnud - laenurahad on tuulde loobitud, tegelik elu nagu 8a varem, on tagasi. Töö eest tuleb võidelda ... ka väikseid objekte ei saa lõdva randmega teha...ise samuti ehitusalal(litsenseeritud valdkond).

Loomulikult pead töö eest võitlema, kui sind juba tehtud tööde järgi ei tunta...Edu igatahes selles võitluses, kui juba natuke hilja ei ole? Mõnel teisel erialal teenid ehk algajana, momendil rohkem.

ps.Proovi ka omale maja ehitama hakata, siis saad pihta millest jutt tegelikult käis.

...turul juba piisavalt oldud, tööandjaks üldehitajad ja iga pakkumise määravaks teguriks on raha. Kui ikka mingid "sportlased" teevad näiteks 100k hinnas alla siis tõstad käed üles. Arvatavasti on sellistel juhtumitel tegemist, olemasoleva kahjumi käibemaksu peale mängimisega...aga see selleks.

ps. majaehitus on 90% valmis ... ja tõesti igasugu frukte nähtud ja ka tuttavate majaehitusjuttudest, on põnevad lood

[Eesti Mees]

Lugesin selle teema algusest lõpuni läbi
Minu vaieldamatuteks lemmikuteks siin on arvutiööbik 2korda2
ja mingi venelasest juut sashaobrok
Pange aga edasi koomikud,nii nõrka ila nagu teie siin ei aja ükski mõistust omav inimene.

[euromaaler]

Närisin ka teemat. Tore, et oli asjalikke môtteid ka teiste valdkondadae inimestelt.
Kommiks natuke rootsi perspektiivist.
to:môte4. Hinnad avalikuks on huvitav môte. Rootsis on maalrite tunnihinded aastate lôikes:
http://www.malarettan.com/statistik/index.htm

Kuna pôhjamaades on turul tööandjate/vôtjate liitude omavahelised kokkulepped, siis sellega hinnaSTABIILSUS tagatud.

Samuti on loomulik, et kodanike sissetulek on avalik:
http://www.taxeringskalender.com/?gclid ... zAodNFyVBA

Arvan, et vôitjateks on need firmad, kel olid eksportkanalid(FIN/SWE) olemas.

Seal on riik soodustanud renov/ehitust eraisikutele tehes maksusoodustust. Nn "ROT-avdrag", -50% tööjôumaksumusest. Tänu sellele on PALJUD väikefirmad ellu jäänud.

Selge, et effektiivsust tagab mehhaniseeritus ja uute töövôtete kasutamine.CRACO värvipritsid on v hääd.

[color=#80BFBF][color=#FF8000]Päikest![/[/color]color]

[Siim2]

Ise pole küll ehitaja, aga see jutt mis käib nende nn. ilma hariduseta tööliste kohta teeb ikka natuke tõsiseks. Lihtsalt, minu arust toimub tegelik õppimine just ainult reaalset tööd tehes ja kes on otse kuskilt kõrgkoolist tulnud, ei pruugi olla kohe n.ö. oskustega tööline... Samas on tegemist äärmiselt vastutusrikka valdkonnaga ja mõnda viga võib olla hiljem ülimalt keeruline likvideerida.

Mõnes ülikoolis ja mõnel erialal on küllaltki palju praktilist osa ja rühmatöid, aga see reaalne sisseelamine (konkreetsesse valdkonda) võtab ikkagi mitmeid kuid.

Vanasti käis asi nõnda, et oli meister ja õpipoiss ning kõik ametid õpiti just nõnda selgeks ning miks ei võiks see variant toimida ka tänapäeval?
Muidugi osade erialade puhul võib olla kooliharidus igati hädavajalik (n: meditsiin, õigusteadus).


Kodulaenud on peamine põhjus, mis tegid selle kinnisvarabuumi võimalikuks. Kasu oli ainult nii palju, et loetud aastate riigieelarve tuli tavalisest positiivsem.

[Imelik]

Sedap minagi et inimese hindamine (ka palgaskaalal) puhtalt hariduse, rassilis-etnilise-soolise või usulise kuuluvuse järgi ei käiks nagu kokku demokraatliku ühiskonnaga. Ammugi ei tule see kasuks ärile.
Hariduse kohapealt Siim2-ga päris nõus ei ole. Haridus ei jookse kellelgi mööda külge maha (midagi ikka külge jääb) ja spetsialisti ametil on see reeglina eeldus. Paraku on tähtis tulemus ehk resultaat ning selle hindamisel ei tohiks eelmainitud kriteeriumid küll mingit rolli mängida või kuidas?
Praktika kohapealt 100% nõus- meistriks (tegijaks,proffiks jne.) ei sünnita ega õpita vaid arenetakse.

[Siim2]

Sellega olen täiesti päri, et midagi jääb ikka külge ja ei väida, et haridus oleks mõttetu... Suunasin tähelepanu sellele, et hariduse puudumine ei tähenda ilmtingimata seda, et inimene ei oskaks mingit erialast tööd teha (või oleks vähem inimene kui mõni teine).

[euromaaler]

[quote="Siim2"]Ise pole küll ehitaja, aga see jutt mis käib nende nn. ilma hariduseta tööliste kohta teeb ikka natuke tõsiseks. Lihtsalt, minu arust toimub tegelik õppimine just ainult reaalset tööd tehes ja kes on otse kuskilt kõrgkoolist tulnud, ei pruugi olla kohe n.ö. oskustega tööline... Samas on tegemist äärmiselt vastutusrikka valdkonnaga ja mõnda viga võib olla hiljem ülimalt keeruline likvideerida.

Mõnes ülikoolis ja mõnel erialal on küllaltki palju praktilist osa ja rühmatöid, aga see reaalne sisseelamine (konkreetsesse valdkonda) võtab ikkagi mitmeid kuid.

Vanasti käis asi nõnda, et oli meister ja õpipoiss ning kõik ametid õpiti just nõnda selgeks ning miks ei võiks see variant toimida ka tänapäeval?
Muidugi osade erialade puhul võib olla kooliharidus igati hädavajalik (n: meditsiin, õigusteadus).


Kodulaenud on peamine põhjus, mis tegid selle kinnisvarabuumi võimalikuks. Kasu oli ainult nii palju, et loetud aastate riigieelarve tuli tavalisest positiivsem.[/quote]

Siim2 räägib asjalikku juttu.
Ma arvan, et asi saab alguse väärtushinnangutest. Kuna Eesti oli 50a okupeeritud ja traditsioonid läbilôigatud, siis sai taasiseseisvumise järel oluliseks RAHA. Nûûd oleks aeg arusaada, et raha on vaid vahend eesmärgini - kôrge elukvaliteet. Elukvaliteet seisneb häädest suhetest ja tervisest ja muudest pisisajadest mis on igale indiviidile natuke erinevad. Näiteks meie naabrid pôhjalas panevad RAHAST ettepoole INIMSUHTED JA TERVISE. Rootsis näitasid uuringud juba 70datel, et materiaalse osa suurenemine, ei tee inimesi ônnelikumaks.
Eesti mure on see, et ei suudeta effektiivselt toota ja seda turustada EU, maailmaturul.

Et end mûûa, peab pakkuma kvaliteeti. Kvaliteedini jôutakse nagu siim2 mainis ôpipoisist meistrini liikudes. Okopatsiooni ajal on see sajandeid vana tôde meist vägivaldselt eemaldatud ja vajab vaid teadvustamist. Alguses ollakse ôpipoiss- APPRANTICE, umbes 5a töötamist ollakse väljaôppinud käsitööline. Siis on ôige öelda, et olen näitex maaler. Edasi arened meistri oskuste suunas, oled JOUREYMAN. Meistriks saamime on eesmärg, motivatsioon. Kôik ei jôuagi meistriks- MASTER môni jääbki JOURNEYMANIKS. Peale Kôva töötegemise peab veel annet olema.
Pôhjalas räägitakse ikka väljaôppest, mitte haridusest ehituskäsitööliste puhul. Näiteks enamus maalreid saavad väljaôppe trad. meetodiga ehk omandades elukutse ôpipoisina firmas. Teine vôimalus on natuke koolis teooriat ôppida ja siis praktika firmas. Kuid koolis teooria ôppimine on väheeffektiivne, meistri käe all saab lisaks reaalse olukorrale ja töönippidele veel ôppida suhtlust ja mûûki ja kuidas ûldises plaanis käituda meistrirollis, et ola edukas, effektiivne ja suuta mûûa teenust EL turul.
Ise siirdusin samuti Rootsi, et saada seda effektiivsust ja kvaliteeti, mis läks Eestis kaduma Nôuk perjoodil.
Kôrgkoolides on rôhk teoorial ja sealt tuleksid juhid, kes organiseeriksid tööd. Keskastme juhtide töö on foorumit lugedes nôrk, kuna eesti effektiivsus on madal.
Nendele noortele, kes töötavad välismaal tasub ikka midagi sealt ôppida. Näiteks kûsida, kuidas on parem(effektiivsem) resultaadini jôuda ja miks/miks/miks . Mul endal ka inimesi eestist läbi käind, kes pole välismaal töötades tarkuseterakesi nokkinud! Vahel on tegemist mahavisatud talentidega, keda pole märgatud. Kuid meistrite sôna vist Eestis palju maksa, rohkem vist vahendajate ja muude "rahategijate". Kui hankeid lugeda, jääb silma odvuse, mitte kvaliteedi ostusoov.
Kuid ûldiselt on noored tublid ja ôigel teel.
Tore kui keegi viitsis lugeda ja anda nôu effektiivsuse tôstmiseks!

[entu1151]

EUROMAALRI JUTULE POLE MIDAGI LISADA!!!kahe käega kirjutan alla!!!!!!

[puidumees]

euromaalri jutt jumala õige.

[Urmas]

Tere Euromaaler!
Sinu jutt on ju õige,aga kahjuks paljude siinse foorumi külastajate ja kasutajate jaoks nagu kerisele visatud vesi.Paljude jaoks olen ma irooniline,kibestunud,pettunud,sarkastiline jne.
Kuidas saada aru kasutajast,kes kirjutab vastuse hankele,kus on kirjas nii telefoni number kui ka e-meili aadress,oma telefoni numbri ja teksti stiilis võta ühendust,küll hinnas kokkuleppele saame.Ei saa aru mida sellisel vastajal puudu on ,kas mõistusest või rahast kõneaja ostmiseks.Kindlasti oled lugenud minu mõtteid siseviimistluse alal kvaliteedi ja hinna suhtest.Kui püüdsin selgitada paberteibi kasutamise mõtet võrkteibi asemel,siis tuli palju vastuväiteid paberteibi kasutamise kohta ja põhjendus võrgu eeliseks oli põhiliselt kiirus ja võrkteibi rebenemisi on lihtsam parandada.Selliste põhjenduste peale tekkis mul palju ????????????.Sellele ei mõelda,et kui rebeneb kas paber-või võrkteip,siis selles ei ole süüdi maaler,vaid põhjused on juba üldehituses või projekteerimises,sest maalrid ainult viimistlevad ning nende töö tulemusel(pahtel+värv) maja püsti ei seisa.Töö kiirus+soodne hind ning kvaliteét on üldiselt pöördvõrdelised mõisted.Selleks,et teha kvaliteetselt on vaja aega ja mitte kiirustada,kuid omakorda selleks,et oleks aega teha,peab töö m2 või tunnitasu olema natuke kõrgem.
Loodan,et jää kvaliteedi ja töö hinna teemadel siin foorumis üksikuks ulujaks.

[entu1151]

))LP.urmasr...tuleb välja,et sa ei oska ka kaotada,miks muidu sa kogu aeg seda teibi teemat käsitled:)

[Urmas]

))LP.urmasr...tuleb välja,et sa ei oska ka kaotada,miks muidu sa kogu aeg seda teibi teemat käsitled:)

Vaata,Entu1151,asi ei ole mitte kaotamises,vaid kui inimene näiteks soovib mingit pakutavat hanget endale saada,siis elemantaarne viisakus nõuab,et ühendust võtab esimesena selle töö soovija,eriti kõigi kontaktandmete olemasolul..Kui olen võitnud hankeid,siis esimene küsimus peale võitmist on olnud,et miks just mina ja alati on vastuseks olnud,et ma olevat oma kirjades kõige põhjalikumalt pakkumise sisu lahti seletanud,eelnevalt küsinud palju informatsiooni objekti kohta enne pakkumise tegemist,mitte kõige odavam hind ja mitte ka üle mõistuse kõrge hind,viisakas suhtlemine võimaliku tulevase tellijaga.Mul on olnud juhus,kus peale hanke võitmist osutus objekt raskemaks arvatust nii materjali kulu kui ka töömahukuse poolest,kuid ma ei hakanud kliendilt esialgse kokkulepitud summat ju tõstma,vaid minu kasum jäi natuke väiksemaks.Nähes minu kvaliteeti,jäi klient rahule ja soovis,et teeksin talle valmis ka teise etapi majast.Selgitasin siis talle,et sellise hinnaga ma ei ole nõus tegema ja põhjendasin hinnatõusu ilusti ära ning peale seda soovis ta ikkagi koostööd jätkata odavama töömehe otsingu asemel ja see hinnatõus ei olnudki nii väga väike.
Sellest teibi jutust niipalju,et see aeg,mis kulub näiteks kõigi sisenurkade teipimiseks paberiga akrüülimise asemel,võtab keskmise maja(ca 500 m2)puhul ainult ühe tööpäeva jagu rohkem lisaaega.
Ma arvan ikkagi,et kõige parem on kui tööd tehakse korralikult,peetakse kinni lubadustest,kasutatkse õigeid,vastava tööle jaoks mõeldud materjale ega mõelda enda maksimum kasumile ja et kiiresti kaelast ära saaks objekti.Ma ei ole mingi kvaliteedi etalon,ka mul juhtub apsakaid,kuid on võimalik teha nii,et isegi nõudlik klient jääb rahule.
Kui vaadata siinse foorumi naljanurgas tehtud tööde pilte,siis kehitan õlgu ka selliste klientide suhtes,kes olid taolise sita eest nõus maksma.
Sain selgeks,et minu jutt,kuidas Te endale tööd juurde saaks õiglase hinnaga,on tõesti nagu kerisele visatud vesi.

[möh]

Kle urmasr!. Kas sul endal ei tundu, et su puder keeb juba üle. Nii kui eit !

[mees säästuka tagant]

urmasr

Täitsa huvitab, et kui kaua sa oled maalerdustööd teinud, et julged selliste väidetega esineda? Mõtlen siinkohal just seda paberteibi sisenurka panemise teemat, mille jällegi ise teemasse töid. Loodan, et sa ei kasuta paberlinti välisnurkade juures:) , täiesti nähtud lugu muide. Ütleme nii, et ei propageeri minagi võrku aga paberit on nurkades(kehva kipsitöö parandamisel) võimalik kasutada ka nii, et paned poolekslõigatud paberlindi ainult ühele poole nurgast(sellele poolele, kus on vahed sees, mis jällegi vaja eelnevalt täita muidugi) ja saab hiljem ilusti akrüülida. Akrüüliga on hiljem sada korda lihtsam/soodsam vajumisest tingitud pragusid parandada. Küllalt nähtud nurkadest lahti rebenenud paberlinte ja sellise asja kordategemine eeldab kogu loo hilisemat ülevärvimist, akrüüliga läheb ikka ainult see pragunenud koht uuendamisele. Enamuses need ju lae äärtes või kandva/mittekandva seina nurgas.

Loodan, et Tompet ei pahanda aga kuidagi imelikuks hakkab arutelu minema. Mõtlen siinkohal swedlandi promo. See Rootsi on ju selline koht, kust hea meelega lasevad jalga isegi vähe ärksama meelega rootsi alamad ja kiruvad seda riiki ikka omajagu. Tahaks kohe täitsa teada, mis erioskusi ja edasiarengut oled sa oma proffessioonis seal saavutanud? Ja mis on sinu arvates efektiivsus. Ise olen mõned korrad sel maal külas käinud ja eriti kustumatu mulje on mulle jätnud prolede töötegemine. Eriti head emotsioonid jättis esimesel käigul nähtud vaatepilt.Suht kummaline on vaadata, kui mingi viis meest kaevavad kuskil kesklinnas kraavi. Tee on ilusti kinni pandud mõlemast otsast. On küll on paigaldatud ümbersuunavad sildid aga autod on üksteist selles segaduses korralikult kinni sõitnud. Ega seal ju mõni kaheksakümnene volvoga härrasmees suurt targemat teha ei oska, kui autost välja tulla ja auto keset ristmikku jätta. Noh ja üks mees toimetab miskit seal augus, kaks istuvad pingil ja kopamees magab hambad laiali. See oli nii hommikult kell pool kümme ja õhtul nelja paiku sealt möödudes oli pilt umbes sama, ainult et nüüd istusid kõik mehed pingil ja kopajuht oli üldse kadunud. Võibolla läks lapsele lasteaeda järgi või võttis päeva teise poole lihtsalt vabaks, mine sa tea, oma õigusi teavad seal kõik vist peast. Liiklust ka vist sel päeval enam ei taastatud. Minu arust nähtu küll mingit edasiarengut ja ulmelist efektiivsust ei sisaldanud. Millegipärast hoopis meenus nõukaaeg. Ja mingeid analoogseid stseene olen juhtunud pea iga kord nägema. Häbi. Mingist efektiivsusest meile jahuda on ikka räige mõnitamine. Jahuda on muidugi hea. Ei taha sinna tööle ega elama. Mitte mingil juhul.See on ju sihuke degradeerunud koht, stabiilne küll jah, ses osas olen nõus aga ise seal elada küll ei sooviks. Parem olen juba siin enam-vähem vabas riigis, kus minu ajusi ei kepi igat masti bürokraadid ja riik ei ole oma mõlemat kätt veel minu taskutesse surunud. Ja naabermaja ei ole juba maha põletanud iraagist saabunud põgenikud. Ja minu tütart ei vägista mingid pilves neegripoisid jne-jne.

[Külaline]

Parem olen juba siin enam-vähem vabas riigis, kus minu ajusi ei kepi igat masti bürokraadid ja riik ei ole oma mõlemat kätt veel minu taskutesse surunud..

Oled selles ikka täitsa kindel ?

Ja naabermaja ei ole juba maha põletanud iraagist saabunud põgenikud. Ja minu tütart ei vägista mingid pilves neegripoisid jne-jne.

Kas sinu jaoks on oluline antud tegelaste rahvus ja rass või tegu ise. Et kui eurooplane korraldab on kuidagi parem või ?
Kui sa (kirjutasin meelega väikse tähega) ei tunneta sarnaseid sotsiaalseid probleeme meilgi ja suunad oma negatiivse suhtumise vaenu õhutamisele siis ole parem vait.
Rootsi riigi immigratsioonipoliitika ei puutu küll meisse.

[Külaline]

Unustasin lisada et vaata parem rahvusliku koguprodukti näitajaid, elaniku kohta ja riikide kaupa. Siis võime rääkida edasi effektiivsusest. Kusjuures Eestis istub vist varsti suur osa tööjõulisest elanikkonnast kodus ja ei loo mingit väärtust ainult tarbivad Vot selleni on viinud tururegulatsioon Eesti moodi. Ülemaailmset majandushäda ei maksa siin süüdistada , olukord on kõigile ühesugune.

[entu1151]

Mehed!!!polemiseerige mujal,siin on ikka teema "mis on juhtunud tööhindadega":))

[entu1151]

)oh,ja millist sõna ma oskasin kasutada:)))