Peno paksus põrandas. Palju soojust säästab?

[Külaline]

Ca aasta tagasi sai tehtud köögi põrand. Aga kuna tegu oli suvilaga siis sai peno pandud ainult 25mm.
Betooni sisse sai ka armatuur pandud ja betooni paksus äkki on ca 3cm(ei usu ,et väga palju teda on... aga pole ka veel mõõtnud)
Nüüd aga tahaks aastaringselt sees elada. Ja kuna suuretoa põrand sai uus tehtud(puidust) ja see on hetkel köögi omast ca 3cm kõrgem.
Siis kas piisab kui panna sinna veekütte torud ja valada betooni ca 3-4cm peale.
Või peaks põranda uuesti üles võtma ja lisa peno panema?

Ehk siis oskab keegi umbes öelda palju on erinevus 100mm ja 25mm penol? Või ongi see nii lihtne ,et 100mm on 75% rohkem ja 200mm on siis 175% rohkem? Seljuhul võiks ju panna meeter peno ja korra kuus võiks kütta...? Ei tundu aga loogiline...

[Kalvis]

valem lihtne Q=U*A*dT, kus U on vahtplasti soojusjuhtivustegur, A pindala ja dT temperatuuride vahe (?kütteveega), Q - soojuskaod
U=1/(Rt+Rpeno+Rbetoon+...+Rv)
Rt - põranda emissioonitegur, sõltub mis põrandat kasutad
Rv - sama mis eelmine, kuid põrandaalusesse pinda
Rpeno=d/lambda, d on vahtplasti paksus, lambda (erijuhtivustegur) leiad netist
Kui sul on erineva vahtplastikihtide U teada (vt. tootja kodulehte) siis pääsed tüütust arvutusest.

[Külaline]

Kas seda oleks veel palju palutud kui keegi ka asja ära arvutaks?
Kuna kõiki andmeid ei oska ikka ise valemisse panna...
Ja ei ole ka vaja 100% täosust vaid kasvõi ligikaudset...

[Külaline]

Tegelt sõnastaks veel küsimuse ringi

On 9m2 põrand(köök) koosneb 7mm paksusest betoonist ja põrandaküttest.
põrandat kütab 800w kaabel
Ei oskagi rohkem fakte tuua...
Aga kui nüüd põranda all oleks 25mm vs 100mm või 200mm peno.

Siis palju võiks kuu energiatarbivus kwh olla?

Sõltub see veel muidugi välis temperatuurist ja soovitud toa temperatuurist...
Aga mingi näite vast saaks juba teha?

Kui võtame ,et kuus on 30 päeva siis täisvõimsusel läheks 576kwh (x1.45kr-1kwh) = 835.-
Seljuhul pole ka vast vahet kui paks see põranda soojustus on... aga täisvõimsusel peaks ta töötama ju ainult siis kui ta ei suuda etteantud temperatuuri saavutada...


Küsimus siis kui palju võiks rahaliselt 25mm ja 200mm peno säästa võrreldes üldse ilma soojustuseta põrandaga?
Näiteks siis:
Ilma soojustamatta kuluks kuus 700.-
25mmpenoga 650.-
200mm penoga 600,-
???või kuidas...

[Külaline]

Minust küll arvutajat pole aga olen veendunud, et selliste puudulike algandmetega ei annagi midagi arvutada. Pole ju aimugi kuis on soojustatud ruumis seinad ja lagi. Võid ju 24h seda põrandat kütta aga kui see soojus läbi seinte-lagede minema kaob siis ega kogu ilma selle 800W-ga soojaks küta. Kui nüüd ainult põrandast, siis 25mm pole miskine soojustus, 100 mm minimaalne, 150mm väga hää, üle 200 pole enam mõtet

[külaline 818]

Sõltub ka sellest mis põranda peale paned. Võtame loogiliselt.
Kui peale tuleb näiteks puit(parkett)alusvaibaga ja selle soojustakistus on võrdne põranda aluse kihi soojustakistusega siis vastavalt ka pool kütteks kuluvast energiast läheks allapoole. Sinu näites siis 350eek kuus.
Arvesta ka temperatuuride vahet põranda pealmisel ja alumisel poolel. Põranda aluse pinnase temp on aastaringi ca 3 kraadi sest maja alla päike ju ei paista. Aga tuppa tahad ikkagi 20C. Seega kuna temperatuuride vahe põranda alumisel (ca.20C) poolel on tunduvalt suurem kui ülemisel (ca.3C) siis ka vastavalt sellele läheb allapoole veel rohkem soojusenergiat.

[Teinekülaline]

Siin teemas on päris palju eksitavat. Sellised betooni paksused, nagu ülal mainitud, ei saa olla püsivad rääkimata sellest, et 7mm paksust ei saagi valada. Minimaalne betoonikihi paksus teatud mööndustega ja stabiilse alusega mitte alla 6-7cm, põrandakütte puhul paksem vähemalt küttetoru läbimõõdu jagu.
Teiseks ei ole võimalik soojusbilansi koostamisel vaadelda ühte konstruktsiooniosa eraldi. Soojus väljub ruumist peale põranda ka seinte, lagede, uste, akende ja ventilatsiooni kaudu ja ainult ühe osa ka kümnekordne soojustamine ei tarvitse kogu bilanssi rohkem kui paari protsendi jagu muuta
Põranda soojustuse juures tuleks arvestada ka seda, mis jääb soojustuskihi alla. Iga materjal on mingil määral soojusisolaator, ka liiv, kruus jm täitepinnas. Seega ei saa öelda, et põrand, mille all olev vahtplasti kiht on 25mm asemel 100mm, on neli korda soojapidavam. Samal põhjusel ei ole põranda soojustuse arvutamine ka nii lihtne.
Ja lõpetuseks üks märkus. Soovitan venekeelse sõna PENO asemel kasutada eestikeelset sõna VAHT, penoplast (vene k) = vahtplast (eesti k), muud vahet neil nimetustel polegi

[Kalvis]

See arvutaminegi ongi tüütu just seepärast, et algandmed sõltuvad palju konkreetsest objektist. Ja milliseid tegureid kasutada sõltub palju konkreetsest materjalist ja/või paksusest. Samuti pole netis korrektseid lambdasi vaid leiab heal juhul lähedase toote oma N: põrandplaadi asemel kasutad betooni oma. See põhjustab viga, kusjuures pole teada kui palju.

[Külaline]

Minu viga jah...
7cm mitte mm
Tegu köögi põrandaga. Põrandakatet veel pole otsustanud. Kuna hetkel on osaliselt plaaditud ja nö linoleumiga(jällegi mitte eestikeelne sõna) kaetud.
Kuna tegu nö maja renoveerimisega vms siis maja on üldse soojustamatta.
Aga seintele(20mm narvaplokk) tuleb 150mm vahtplast .katust see aasta veel ei torgi... kuna maja 1.5kordne siis vahelael on soojustuseks saepuru ja katus eterniidist.

Tean ,et andmeid pole piisavalt aga tahaks lihtsalt teada kas peaks selle olemasoleva(muld,kurrs,liiv,25mm vahtplasti,armatuur ja ca 3-4cm betooni) põranda üles võtma ja lisama soojustust?
Või ei ole see asi väga mõistlik.
Kuna teistes ruumides pole veel põrandaid soojustatud(va elutuba) siis on selge ,et mujale panen ikka vähemalt 150mm soojustust.

Kui see soojustuse lisamine väga palju juurde ei anna siis lisaks olemasolevale betoonile veel 3-4cm ja paigaldaks sinna sisse põrandakütte.

Loodan ,et keegi saab mu murest nüüd vähe rohkem aru.